Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Töötaja peab allkirja andmisega olema äärmiselt ettevaatlik

Kaire Saarep.

Vt ka „Põlva haigla juht kõrvaldas kirurgiaosakonna juhi, kes julges talle LõunaLehes vastu ütelda” (LL 10.10.2019)

Töötaja allkirjal on väga oluline jõud, mistõttu peab allkirja andmisega olema äärmiselt ettevaatlik. Töösuhte lõppemisel on oluline teada, et töösuhte saab üles öelda töötaja ühepoolselt või tööandja ühepoolselt, teise poole nõusolekut tarvis pole, tähtis on kirjalik avaldus, millelt nähtub töötaja või tööandja tahe. Olukordades, kus töötaja on kirjutanud avalduse omal soovil töösuhte ülesütlemiseks või sellisele avaldusele allkirja andnud, tähendab see töötaja tahet töösuhe lõpetada.
On arusaadav, et inimesed alluvad psühholoogilisele survele, kuid on äärmiselt oluline teadvustada inimese iseenda vastutust. Näiteks kui kellelegi pakutakse ostu-müügilepingut allkirjastada, siis allkirjastamisel ongi ostja nõus lepingus oleva eseme ostma.
Töötajal tuleks sellesarnastes olukordades olla teadlik, et ta ei ole kohustatud allkirjastama dokumente, millega ta ei nõustu. Töötajal on õigus ruumist lahkuda, võtta aega mõtlemiseks, konsulteerida lähedasega või tööinspektsiooni juristiga. Tööandja ei saa töötajat füüsiliselt ruumis kinni hoida, mistõttu võib töötaja igal hetkel toolilt tõusta ja ruumist lahkuda.
Mis puudutab tööandja argumente, mida kõige enam seesugustes olukordades survestamiseks kasutatakse, siis üldjuhul ei pruugi töötajal neil karta. Kui tööandja ähvardab vallandamisega, siis olgugi et vallandamine on emotsionaalselt ebameeldiv, tuleb mõelda, kas etteheidetel on alust ja kas tööandja suudab neid dokumentaalselt tõendada. Lisaks on seda võimalik töövaidluskomisjonis vaidlustada.
Tööandjal on töövaidluskomisjonis kohustus tõendada, et väidetav rikkumine toimus, töötajat on korduvalt hoiatatud, hoiatamine pole tulemust toonud ning rikkumine on niivõrd raske, et töösuhet ei saa jätkata. Väide, mida ei suudeta tõendada, on paljasõnaline. Kui tööandja ei suuda ülesütlemist tõendada, loetakse ülesütlemine tühiseks ja töötaja saab nõuda hüvitist kuni töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Teine töötajate kartus, mida tööinspektsiooni infotelefonis tihti kuuleb, on see, et töötaja satub „musta nimekirja“ või „must märk jääb külge“. Kui tööandja töötaja vallandab ja märgib nimetatud aluse töötamise registrisse, siis teistel tööandjatel ei ole ligipääsu töötaja varasemate töösuhete andmetele (kes oli tööandja, kui kaua töösuhe kestis, mis alusel lõppes jne). Nn nimekirja või muud selletaolist kohta olemas ei ole.
Lõpetuseks võib öelda, et kõige olulisem on teadlikkus oma õigustest ning julgus neid kasutada. Kuigi võimalik on vaidlustada ka sellise dokumendi kehtivust, mis on tehtud sundolukorras, kus töötaja tundis ohtu enda tervisele ja elule, siis esmalt on tõendamine keerukas ning teiseks ei pruugi oht olla reaalne. See tähendab, et kui töötajal oli füüsiliselt võimalik ruumist lahkuda, siis ohtu tema tervisele ja elule tõenäoliselt ei olnud.

 

Autor: Kaire Saarep, tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja
Viimati muudetud: 07/11/2019 09:38:31

Lisa kommentaar