Kas maaomanikud jäävadki piiritülides kaitseta?

Indrek Kolpakov näitab piiritähist, mida maa-ametnikud kahel korral üles ei leidnud. Fotod: Ülle Harju

Kurioosum: maa-ameti väitel on LõunaLehe artiklis 20 viga, mida amet keeldub nimetamast ja parandamast

Setomaal lõõmab juba viis aastat piiritüli mahavõetud metsa pärast, maaomanike kohtukulud on kerkinud kokku pea 100 000 euroni ja nüüd lõpuks otsustas maa-amet, kust „õige” piir jookseb. Piirijama põhjustasid ametimehed-käpardid, kuid maa-ameti jõuline ringkaitse on jätnud lahinguväljale vaid maaomanikud. Kas Eesti seadused kaitsevad maa-ametit kodanike eest, aga mitte vastupidi?

„Naaberkinnistu omanik üritab mind süüdi lavastada ja maa-amet aitab kaasa!” põrutab Setomaa mees Indrek Kolpakov. Ülikange loomuga mees on ilmselgelt pinges, sest kaalul on palju. Enda õiguste eest võideldes on ta maksnud kohtukuludeks juba üle 50 000 euro. 
Naaberkinnistu omanike Rein Toe ja Siret Zirgu seis on ka räbal: maa-ameti toel Kolpakovilt metsa eest kahjutasu välja nõudmine on neile pea sama palju maksma läinud, aga kas kohtunik kahjutasu koos kohtukuludega Kolpakovi kraesse keerab, pole kindel...

----

Maa-ameti keeldumise põhjendus ja vastulause:

Täpsustused-parandused nõuaks selgitusi, kuid paraku me ei pea õigeks antud kaasuse puhul seda teha poolelioleva kohtuvaidluse pärast ja teisalt asjaolu tõttu, et üks maaomanikest ei ole haldusakti kättesaamist kinnitanud. Püüdsime omalt poolt kuigivõrd selgitada vastulauses.

Vastulause artiklile „Kas maaomanikud jäävadki piiritülides kaitseta?”

Maa-amet mõistab, et Kure-Saarse piiritüli on osutunud kõigile osapooltele emotsionaalselt ja  füüsiliselt kurnavaks. On igati mõistetav, et tüli ja kohtukulude kasvades püütakse leida süüdlasi nii inimeste hulgast kui protsessist tervikuna.

Kahjuks eksitab selles LõunaLehes avaldatud artikkel lugejat rohkete faktivigade ja valeväidetega, mida on artiklis kokku tervelt 20 ringis. Eksitav info on esitatud alates piirimärkide (mitte)leidmisest ja piiride muutmisest looduses kuni kupitsa uuendamise põhimõtete tõlgendamiseni.

Maa-amet on nimetatud piiriküsimusega tegelenud aastaid. Selle aja jooksul oleme tülitsevatele maaomanikele selgitanud katastripidamise, maamõõtmise ja piiride kindlakstegemise põhimõtteid. Konkreetset piiritüli silmas pidades võib detailide mõistmine osutuda keeruliseks, sest katastripidamisest, maamõõtmisest ja piiride kindlakstegemisest täielikult aru saamine eeldab erialateadmisi ja praktilist kogemust. Maa-amet on kasutanud seadusest tulenevat õigust ja määranud kahe kinnisasja vahelise piiri asukoha. Kui maaomanikud ei ole selle otsusega nõus, on neil õigus see kohtus vaidlustada.

Küll aga peab Maa-amet Kure-Saarse piiritüli valguses vajalikuks korrata üle olulised põhitõed.

1. Maakataster on eelkõige tehniline register, mis registreerib väljastpoolt tulevaid andmeid, korrastab andmed ja esitleb andmeid avalikkusele. Nagu iga teine andmekogu, saab kataster vastutada vaid selle eest, et meieni jõudvad andmed jõuaksid ilma moonutusteta kasutajateni. Sisendandmete kvaliteedi eest vastutab ainult andmetootja, kelleks on antud juhul maamõõtja.

2. Piiri loodusesse määramise ja mõõdistamise juures on läbi aegade kehtinud loogikareegel - piiri määramisel tuleb arvestada varem moodustatud katastriüksuste piiridega. Kui seda pole mingil põhjusel tehtud, siis ei saa kuidagi hilisemat mõõdistust lugeda korrektseks. Isegi juhul, kui valesti määratud piir hilisemalt ebaõigete piiriandmete järgselt looduses tähistatakse.

3. Igasuguse katastrimõõdistuse korral, vaatamata sellele, millist riist- või tarkvara maamõõtja kasutab, on veel üks ajas muutumatu reegel - piir määratakse ja tähistatakse looduses piirimärkidega ning seejärel mõõdistatakse. See tähendab, et piir on looduses muutumatult just seal, kuhu see on määratud. Mõõdistamistäpsusest sõltub aga, kui täpselt õnnestub registripidajal need andmed katastrikaardile kanda. Katastri kui registri ülesanne on esitada võimalikult täpseid andmeid, mistõttu toimub katastrikaardil pidev piiride täpsustamine. Katastrikaardil toimuvate täpsustustega ei muutu piiri asukoht looduses.

4. Maa-amet paneb kõigile maaomanikele südamele, et korrastatud ja tähistatud piirimärgid ning hooldatud ja looduses selgelt tuvastatud piirid aitavad ka juhtudel, kus maamõõdutöid ei ole läbi viidud kvaliteetselt. Endiselt soovitame hajaasustuses piirimärkide ümber rajada piirikupitsaid ja hoida piirisihid puhtad. Piirimärgi hävimisel tuleb aga selle taastamiseks pöörduda maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava isiku ehk maamõõtja poole, sest vaid niimoodi talitades saab maaomanik olla kindel, et piirimärgi taastamisest jõuab info katastripidajani.

Maa-amet

 

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 0.99 !

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:51:50