Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Elektrilevi on saanud 74 kahjunõuet

Hiljuti uue lauda avanud Nopri talu peab kõik tormikahjud omast taskust kinni maksma. Foto: Jan Rahman/Uma Leht

Viimastel andmetel on seoses tormikahjudega esitatud Elektrilevile 74 kahjunõuet, nende hulgas Põlvamaalt 18, Võrumaalt 17 ja Valgamaalt 11. Kuna kahjunõudeid saab esitada kuu aja jooksul pärast kahju tekkimist, lisandub neid veelgi.

„Täpseid nõuete summasid ja sisu me avalikustada ei saa, see on konfidentsiaalne info,” ütles Elektrilevi kommunikatsioonijuht Peeter Liik. „Kahjunõudeid on väga erinevaid, üle poole nõuetest puudutab riknenuid toiduaineid. Iga kahjunõuet käsitleme eraldi ja selle tormi puhul lähtub Elektrilevi põhimõttest, et hüvitab elektri puudumisest tingitud otsese kahju, mis on tekkinud pärast 72 tunni möödumist alates tormi lõpust. Samuti vähendab Elektrilevi automaatselt ka võrgutasu.”
„Pole jõudnud kahju veel kokku arvestada, aga 10 000eurose arve küll esitame,” ütles Võru vallas Osulas asuva Palvemaja talu perenaine Tea Leius, kes koos abikaasa Endeliga peab 500pealist küülikufarmi. „Ostsime ühe generaatori lisaks, kahe generaatori peale kulus üle saja liitri kütust. Söögikraami läks palju hukka.”
Kõige hullem oli Tea Leiuse hinnangul aga närvikulu, seda eelkõige Elektrilevi infosulu ja valla apsu tõttu. „Nädal aega elektrita! Mõtlesime, et kolm-neli päeva, kauem ikka ei lähe liinide parandamisega,” ütles Tea Leius. „Kõige hullem oli see, et ei saanud mingit infot, et mis toimub, kaua veel aega läheb, kuna elekter tagasi tuleb. Küülikud sai pimedas ka ära sööta, aga nad said suure stressi! Ütle loomadele, et nüüd on nädal aega öö! Siiamaani mõned kössitavad nurgas, ei tule väljagi!”
Tema sõnul oli probleemiks ka see, et küülikufarm polnud valla prioriteetsete objektide nimekirjas, mille vald Elektrilevile esitas, et ettevõtjad voolu kiiremini tagasi saaksid ja vähem kahju kannataksid. „Vallas ei teatudki, kes me üldse oleme,” oli Tea Leius nördinud.
Ta rääkis, et möödunud pühapäeval sõitsid elektrimehed lihtsalt hoovi peale ja hakkasid parandustöödega pihta. „Ega nad muidu poleks ilmselt pühapäeval tulnudki, ilmselt meediakära aitas kaasa,” oletas Tea Leius. „Aga siis oli küll rõõm suur, tegin töölistele kohvi ja võileiba, et neil oleks indu töö lõpuni teha ja me lõpuks ometi elektri tagasi saaksime! Kella kaheksani õhtul töötasid, ei läinud ära!”
Mida siis parandada tuli? „Naabri pool kukkus puu liinile ja tõmbas posti pikali, meie posti poolpikali,” seletas Tea Leius. „Alajaam, meie ja naabri elektrikapp oli kah kahjustatud, tööd oli tõesti palju.”
„Tarbimiskoha rike oli väga keeruline, kus elektriühenduse taastamiseks tuli parandada mitu riket nii kaugemal keskpingeliinil kui ka tarbimiskoha lähedal madalpingeliinil ning teha palju võrguehituse töid,” kinnitas Peeter Liik. „Tarbimiskoht ei olnud enne tormi kohaliku omavalitsuse poolt määratud valla prioriteetsete objektide hulka. Seetõttu ei saanud see koht ka taastamise aja mõttes teiste katkestustega võrreldes kõrgema prioriteetsusega. See on näide sellest, et prioriteetsete objektide nimistu tuleb hoida ajakohasena. Nii suurt kriisi ei oska ju keegi ette ennustada. Siin on väga oluline roll kohalikel omavalitsustel, kes teavad piirkonna vajadusi kõige paremini ja oskavad meile edastada ajakohastatud info.”
Kui Palvemaja talul on lootust Elektrilevi käest kahjutasu saada, sest elekter oli ära kaugelt kauem kui 72 tundi, siis Rõuge vallas asuv Nopri talu peab üle 5000eurose kahju omast taskust kinni maksma. „Saime kahjunõude peale Elektrilevilt eitava vastuse, et nad taastasid elektrivarustuse 45 tunniga ja et talupoeg, lepi sellega,” märkis Nopri talu peremees Tiit Niilo. Tema sõnul on talul toimetulek kindlustatud 16tunnise elektrikatkestuse puhuks. Pea kahepäevane elektrita olek tõi kaasa mitmest tonnist piimast valmistatud toodete hukkamineku poole valmimise pealt, lisakulu tekitas elektrisüsteemi ümberehitamine, lisageneraatori rent ja sõnniku väljapumpamise teenuse sisseostmine.

Elektrilevi selgitas ka aluseid, mille järgi Kagu-Eestis palju pahandust tekitanud torm „erakordseks” hinnati ja elektrivarustuse taastamise tähtaega pikendati: „Tuule kiirus piirkonnas ületas jaotusvõrgu projekteerimisnorme (25 m/s) ning väljalülitunud jaotusalajaamade arv peale 24 tunni möödumist hädaolukorra algusest moodustas üle viie protsendi juhtimispiirkonna trafopunktide koguarvust.
Sellise tugevusega tormis tekkinud rikkeid käsitletakse vääramatu jõu poolt põhjustatud sündmustena ning seetõttu ei saa tekkinud kahjude eest vastutada võrguettevõtja.”
Tavaolukorras peab elektrikatkestuse talvisel ajal (1. oktoober kuni 31. märts) likvideerima 16 tunni jooksul.
27. oktoobril möllanud suurtorm mõjutas enim Kagu-Eestit, Tartu- ja Viljandimaad, kus jäi lühemaks või pikamaks ajaks vooluta kokku ligikaudu 60 000 majapidamist.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:30:26

Lisa kommentaar