Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vallavanem jätkab kanala huvides rahvale valetamist

Siret Rantala.

Vt ka „Kohus: vald ei tohtinud hiidkanala detailplaneeringut lõpetada” (LL 14.11.2019)

Et Võru vald kaotas kohtus kanalameestele, selleni viis valla enda asjaajamine. Vald ei kaitsenud kohtus ennast, jättes sedasi talitades kaitsmata omad inimesed. Vald oleks pidanud kohtus põhjendama, miks vallavolikogu detailplaneeringu lõpetas. Seda, et hiigelkanala ei sobi alevikualale ning koolist, ettevõttest ja inimeste kodudest vaid kiviviske kaugusele. Aga Võru vallavalitsusel puudub initsiatiiv ja huvi kaitsta ennast selle arenduse eest.
Kohtuotsuses seisab, et detailplaneeringu lõpetamine oli ennatlik, aga see ei tähenda veel seda, et vallal on õigus väljastada kanala rajamiseks ehitusluba. Aga kohtuotsus on halb pretsedent, sest võtab inimestelt ära õiguse enda koduhoovi lähedale rajatavate arenduste asjus kaasa rääkida. Uutele arendajatele annab see loomulikult julgust ka kõige hullumeelsemaid projekte teostada. Miks mitte tuumajaam 50 meetri kaugusele koolist!?
Vallavanem on isiklikult öelnud, et mitte kanala, aga hoopis kool asub vales kohas. Seega on vallavanem Kalmer Puusepp Väimela piirkonna arengu oma mõtetes juba paika pannud ja kohalikel, koolil ja naaberettevõttel pole seal enam midagi kaasa rääkida. Paraku ei näita selline suhtumine euroopaliku riigi asjaajamiskultuuri, vaid meenutab rohkem mõne arengumaa oma.
Miks ei soovi arendaja ja vald kohalikega suhelda ning asju selgeks rääkida? Kas ei ole sellise käitumise põhjuseks eelkõige see, et paljud asjad kardavad päevavalgust?
Vallavanem Puusepp väitis eelmises LõunaLehes, et keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) lõpetati kohalike nõudmisel. See on paraku sulaselge vale. Detailplaneeringu koos KSHga lõpetas vald ise, sest vald lasi KSH teha arendajal endal, mis oli õigusvastane ja karistatav. Vald oleks pidanud korraldama hanke ja leidma analüüsi tegija. Kuid Võru vald jättis hanke tegemata ja lubas arendajal endal koostada analüüsi, kust oli näiteks põhjatuul ära „kaotatud”. Sest põhjatuul toonuks haisu alevi peale. Sellest ei räägi vallavanem sõnagi ja jätkab järjekindlat valetamist inimestele.
Kool, kohalikud ja Rauameister seisavad oma keskkonna eest ning on täiesti arusaamatu, et omavalitsuses leidub inimesi, kes seda soovi naeruvääristavad.
Miks on kohalikud kanala vastu? Kui kümmekond aastat tagasi oli Väimelas väike sigala koolist 300 meetri kaugusel, siis ei saanud kool haisu tõttu aknaid tuulutamiseks avada. Milline hais kerkiks veel hiiglaslikust lahtisest sõnnikuhoidlast? Kuid lisaks haisuprobleemile on kohalikud kanala vastu eelkõige selle pärast, et arendaja ja vald on kohalikele korduvalt valetanud ning infot varjanud.
Arendaja väidab, et on kohalikega kohtunud ning asju selgitanud. Seda on teinud Lõuna-Eesti Talumuna juht Tõnu Vetik vaid ühe korra, 2018. aasta suvel. Ning toonane bistrookoosolek tekitas rohkem küsimusi, kui andis vastuseid. Miks arendaja Tõnu Vetik ja vallavanem Kalmer Puusepp ei avaldanud rahvale juba siis, et ühele krundile ja krundil samale kohale tahavad kanalat ehitada kaks firmat? Ja et neist Jäneselaanele on juba 10 kuu eest väljastatud ehitusluba kanala rajamiseks ning et need kaks firmat teevad koostööd?
Tammsaare teoses „Põrgupõhja uus Vanapagan“ annab Kaval-Ants Jürkale head nõu, kui ametnik ebameeldivaid küsimusi esitab: „Vasta, et ei mäleta.“ Nii vastas ka vallavanem, kui küsiti, kas ta ehitusloa Jäneselaanele on väljastanud.

Projekti on korduvalt muudetud
Arvudega vassimine tundub kanalasaagas olevat sihilik. Kanade arv oli arendajal 60 000, siis 290 000 ja siis järgmisel hetkel juba 360 000. Ning viimaks 39 000. Sõnnikuhoidla oli ühel hetkel modernne ja kinnine, kuid juba järgmine kord 106 meetrit pikk, 26 meetrit lai ja kolmekorruselise maja kõrgune lahtine monstrum. No mingil moel ei ole võimalik samal ajal samale kohale ehitada lahtist ja kinnist sõnnikuhoidlat. Ometi Väimelas oli seesugune skisofreeniline soov aktsepteeritud ja valla toel võimalik.
Kohalikud inimesed ja ettevõtted ei taha sellise asjaajamisega leppida. Sest see arendus muudab meie elukeskkonda ning seetõttu on kohalikel õigus kaasa rääkida. Vallavanem Kalmer Puusepp on oma pöördumises kohtule kirjutanud, et „kohalikke ei kaasata, sest nad on kanala vastu“. Mis mõttes – et kui mõtled vallaametnikust erinevalt, siis me isegi ei räägi sinuga?
Ajakirjanduses on vallavanem Puusepp öelnud, et kui kõik on juriidiliselt korrektne, peab kanala tulema. Nende lausetega asetab vallavanem end arendaja poolele ja jätab kohalikud inimesed kaitsest ilma.
Kogukond sai teada Jäneselaanele väljastatud ehitusloast 2018. aasta sügisel ning meil ei jäänud muud üle kui paluda kohtult õiguskaitset. Enne kohtusse avalduse saatmist käis Kalmer Puusepp isiklikult Rauameistris ja palus, et me kohtusse ei pöörduks. Miks sattus vallavanem ärevusse, kui kuulis, et kohalikud otsustavad kohtusse pöörduda?
Omavalitsus ei arvesta asjaoluga, et Väimelasse on tekkinud 15 aasta jooksul loomakasvatusest kardinaalselt erinev elukeskkond. Koostöös kooliga on välja töötatud arengukava, milles ei ole juttugi loomakasvatusest. Ometi ei küsitud Võrumaa kutsehariduskeskuse esindajatelt isegi arvamust, kas hiigelsuur lahtine sõnnikuhoidla sobib nende hoonest 50 meetri kaugusele.

 

 

 

Autor: Siret Rantala, ASi Rauameister juhataja asetäitja
Viimati muudetud: 21/11/2019 08:57:03

Lisa kommentaar