Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vald tahtiski kohtus kaotajaks jääda?

Väimela nn kanalakinnistu. Foto: Ülle Harju

Võru vallavalitsus varjas kanala detailplaneeringu kohtuasjas Tartu halduskohtu eest fakti, et Väimela kanalakinnistu omanik on vahetunud. Valla teguviis on mõistetamatu, sest kahjustas valla positsiooni kohtumenetluses.
Jäneselaane OÜ võõrandas kinnistu septembris ja sellest peale puudub tal kanala detailplaneeringu osas kaebeõigus. Teatavasti viis suurkanala detailplaneeringut läbi üksnes Lõuna-Eesti Talumuna OÜ ja kinnistu oli Võhandu Põllumajanduse OÜ oma. Poole detailplaneeringu pealt (12. 2017) sai kanalakinnistu omanikuks OÜ Jäneselaane – ja ainult selle tõttu avanes ettevõttele koos Lõuna-Eesti Talumunaga õigus kanala detailplaneering kohtus vaidlustada. Nüüd on Jäneselaane taas hiidkanala detailplaneeringuloos mitte keegi – ta müüs kinnistu endisele omanikule tagasi.
Paraku seisab Tartu halduskohtu 7. novembri otsuses kaebajana 1 edasi Jäneselaane. Võru vallavalitsuse jurist Kaja Kiilo ütles, et nad ei pidanud vajalikuks kohut omanikuvahetusest teavitada, sest kohtuvaidlus oli juba toimunud. Ja selle olematule omandiõigusele tugineva kohtuotsusega mõisteti Võru vallalt osaliselt välja ka kohtukulud, vald peab Jäneselaanele maksma 1666 eurot.


Enne tee, siis mõtle
Võru vallavolikogu otsustas 13. novembril pea üksmeelselt, et kohtu alamastme otsust ei kaevata edasi. Vaid üks volinik, Ain Lõiv, jäi erapooletuks. Tähelepanuväärne on siinjuures see, et nii vallavalitsusel kui volikogul oli asi selge ilma igasuguse analüüsita.
ERRi vastavas uudises seisab: „Võru vallavanem Kalmer Puusepp ütles ERRile, et vallavalitsuses pole kohtuotsusele veel juriidilist analüüsi tehtud, kuid volikogus on asja juba arutatud ning volikogu seisukoht oli, et otsust ei ole vaja edasi kaevata. „Tuleb tunnistada kohtuotsust ja planeeringu menetlemisega edasi minna,“ nentis vallavanem. Puusepa hinnangul sai tõesti menetlus liiga kergekäeliselt pooleli jäetud.”
Kui miski on Võru vallas traditsiooniline ja järjepidev, siis on see mõtlematu kiire-kiire asjaajamine teatud puhkudel. Kanala planeering ju algatati ka omal ajal kiiresti-kiiresti ja toona olid ka kõik volikogu liikmed hiidkanala poolt, vaid Luule Jürisaar jäi erapooletuks. Jürisaar ütles hiljem, et temale tundus kanala liiga suur ja tema meelest tulnuks asja rohkem uurida. Kui kohalik kogukond tõstatas läinud suvel küsimuse niisuguse hiidkanakombinaadi sobivusest Väimela alevikku, siis ehmatas ka osa kanalale rohelise tule andnud volikogulastest ning tõttas rahvast rahustama: meie ka ei teadnud, meie ka oleme vastu.
Mis asi see on, mis sunnib volikogulasi tulipalavalt putru sööma? Ja mis on see, miks need volikogulased, kes aasta tagasi detailplaneeringu lõpetamist pooldasid, nüüd taas selle jätkamise poolt hääletavad?


Mõned juriidilised nüansid
Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Merlyn Mannov ja Siim Vahtrus kommenteerivad: „Küsimus sellest, kes on kinnistu omanik, on väga oluline kaebeõiguse seisukohalt ning mõjutab ka seda, millise otsuse kohus saab üldse teha. Detailplaneeringu menetluse lõpetamine Jäneselaane OÜ omandipõhiõigust enam ei kahjusta, sest ta ei ole enam kinnistu omanik.
Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ taotlesid kohtult, et kohus kohustaks valda detailplaneeringu menetlust jätkama. Sellise kaebuse rahuldamiseks peavad omandiõiguse riive ja muud eeldused esinema ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Muutunud asjaolud võivad kohustamiskaebuse rahuldamise välistada (riigikohtu lahend asjas 3-3-1-79-16, p-d 20–21). Kinnistu omanikuvahetusest kohtu teavitamata jätmisest tulenevalt ei saanud kohus otsuse tegemisel arvesse võtta seda, et detailplaneeringu menetluse lõpetamine ei saa enam riivata Jäneselaane OÜ omandipõhiõigust. Omandiõiguse lõppemisest teades oleks kohtuotsus tõenäoliselt vähemalt põhjenduste osas olnud teistsugune.
Leiame, et vald ei ole omanikuvahetusest kohut teavitamata jätmisega kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, milleks kohustab HKMS § 28 lg 1. Selline teguviis valla poolt on ka arusaamatu, sest teavitamata jätmine kahjustas valla positsiooni kohtumenetluses ja tõi kaasa kohtulahendi, milles kohustati valda detailplaneeringu menetlust jätkama.”


Õhusaasteluba maksis kätte
Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse juristid esindavad Rauameistrit, Võrumaa kutsehariduskeskust ja enamikku kohalikest elanikest Jäneselaanega seotud teises kohtuasjas. Eelnimetatud kaebasid valla kohtusse ja nõudsid Jäneselaanele antud ehitusloa ja vallavalitsuse korralduste tühistamist ning palusid esialgset õiguskaitset.
Kohus peatas ehitusloa täitmise ja Jäneselaane plaanitud PRIA toetuse najal ehitamine läks vett vedama. Too lahtine hiigelsõnnikuhoidla koos ühe kanalaga pidi valmis olema 2020 aprillis, aga enam ei jõua. Üks oluline takistus on seegi, et ka 39 900 kanaga pisikanala vajab seaduse järgi õhusaasteluba ja seda enne ehitusloa taotlemist.
Keskkonnaamet märgib: „Käitajal antud käitises puudub õhusaasteluba ning pole selle taotlemist ka alustatud.” Esimese ehitusloaga, sellega, mille kohus peatas, õhusaasteluba ei kaasnenud, sest vallaametnikud ei nõudnud seda ja keskkonnaametist nõu ka ei küsitud.


Vesi olematust kaevust
Ja veel juhtis keskkonnamet valla tähelepanu asjaolule, et olemasolevat puurkaevu, mis projekti järgi pidi tagama kanalale veevarustuse, ei ole tegelikult olemas. Keskkonnaamet andis teada, et „kanala kompleksi asendiplaanil (joonis nr AS-0.0.1) numbriga 3 märgitud olemasoleva puurkaevu kohta keskkonnaametil andmed puuduvad”.
Keskkonnamet käis ka kohapeal ning vallale kirjutati: „16.07.2019 toimunud paikvaatluse käigus on visuaalselt tuvastatud antud asukohas 3 betoonrakke sügavune rajatis (kaev), milles oli näha ka vett.” Lühidalt kokkuvõetuna: kanala pidi vett hankima olematust kaevust ja olematu kaev oli projekti kantud. Küsimus on, kustkohast ja kelle kulul oleks vesi tegelikult tulema hakanud?
Kogukond on arendajatega ühes asjas ka üksmeelel, nimelt selles, et valla asjaajamine on kehvakene.

 

 

 

Autor: Tiiu Ritari, Väimela kogukonna liige
Viimati muudetud: 21/11/2019 09:03:27

Lisa kommentaar