Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Vabu maamaju tuleb tikutulega taga otsida

Karula on maale elama tulijate jaoks üks eelistatud kantidest. Foto: Ülle Harju

Kuigi nelja ministeeriumi ministrid arutasid läinud nädalal, kuidas noori peresid maale kolimisel toetada, ei pruugi igas maanurgas maamaju enam müügis ollagi ning maale oodatakse ikka maaelu erisusi mõistvaid peresid.

Võru valla Orava kant on nii Võrust kui ka Põlvast pea ühtviisi kauge, Võrru on 35, Põlvasse ligi 40 kilomeetrit. Selle põhjal võiks arvata, et seal on vabu maamaju piisavalt müügis.
„Elan Kliima külas, kus on seitse suitsu ja kaheksas on suvekodu, seega, meil ei ole ühtegi maja müüa,” ütles Aino Suurmann, Orava maanaiste seltsi liige. 48 aastat Kiima külas elanud naise sõnul on kõigis majades elavad pered küll juba üle keskea, kuid neil kõigil on lapsed, kellele majapidamine pärandada. Suurmanni teada on Kliima küla lähiümbruses samuti kõik elamiskõlblikud majad hõivatud.
Ta lisas, et maal on palju rahulikum elada ja mõnede ootamatustega, nagu hiljutine voolukatkestus, saab maal palju paremini hakkama kui linnas.
Laine Rehkli elab Võrust 20 kilomeetri kaugusel Kurenurme piirkonnas, kus on 16 väikest küla, millest mõnes vaid üks suits. „Meie piirkonnas ei ole hetkel vabu elamiskõlblikke maju,” märkis Kurenurme külaseltsi esinaine ja lisas, et ettevõtjad on lagunenud majad aja jooksul ära ostnud.
Kuid noori on piirkonda tulnud. „Minu tütrepoeg elukaaslasega kolis mullu siiakanti elukaaslase vanemate majja elama, tütretütar elukaaslasega ostis tänavu Kurenurme piirkonda kodu,” rääkis Rehkli ja täpsustas, et mõlemad pered elasid varem Võrus.
Kümme aastat Voki piirkonna nelja küla – lisaks veel Halla, Holsta, Paloveere – vanema vankrit vedanud Eva Heliste ütles, et piirkonda on viimastel aastatel neli-viis uut perekonda elama tulnud, nende seas on nii keskealisi kui ka noori peresid. „Meie kandi noored, kes on mujal õpingud lõpetanud, on elukaaslasega samuti kodukanti siirdumas,” teab ta.
Heliste sõnul ei ole praeguse seisuga piirkonnas maju müügis, kuigi mõnes püsivalt ei elata.

Mida maale tulemiseks vaja on

Ligi 20 kilomeetri kauguselt Võrru tööle sõitev Heliste ütles, et maal elamiseks ja sealt kaugemale tööle käimiseks peab olema kas omal auto või väga hea bussiühendus keskustega. „Meil on hea bussigraafik, saab nii Vastseliina kui ka Haanjasse kooli ja kolm korda päevas ka linna,” tõi ta näite.
Oluline on ka töökoha olemasolu kohapeal, kuid ettevõtlikumad võivad endale tööandjaks hakata või ka kaugtööd teha.
Rehkli peab kõige olulisemaks mustkattega teede olemasolu külades, sest siis ei ole tööle sõitmine kaugemale probleemiks. Ta märkis, et riik võiks maale kolida soovijatele laenu garanteerida juhul, kui pered kas jäävad sinna tööle või loovad maal töökohti.
Heliste sõnul on noortel peredel raske oma raha nii jaotada, et jaguks nii maja ehituseks kui ka igapäevasteks vajadusteks. Tema sõnul oleks maale tulevaid noori peresid rohkem, kui riik käendaks laenu, sest enamik neist ei suuda elamiskõlblikku maja laenuta osta.

Maale elama soovija peab maaeluga tutvuma

Lutsu külast Põlva vallast on Põlvasse kaheksa kilomeetrit. „Ülemöödunud aastal sai Põlvas elanud pere meie külla maja osta, sest omanikul oli elatud aastate tõttu üksi raske hakkama saada ja tema lapsed müüsid maja ära,” rääkis külavanem Janno Rüütle (pildil). Ta lisas, et see maja leidis ostja sõna otseses mõttes lennult.
Külas on tema sõnul ligi 20 suitsu, nende kõrval on ka tühjalt seisvaid maju, mida omanik mingil põhjusel ei soovi müüa.
Rüütle sõnul on maale elama propageerimise asemel hoopis olulisem panustada sellesse, et maal kasvanud lapsed tuleksid õppimise järel kodukülla tagasi, sest nad teavad ja tunnevad maaelu. „Maal kasvanud lapsed ei hakka hiljem läga laotamise ajal küsima, miks see haiseb. Neid ei häiri, et külavaheteed kuival ajal tolmavad, samuti hommikune varajane trimmerdamine,” tõi Rüütle mõned näited probleemidest, mis võivad tekkida nende maale kolinutega, kes pole varem maaeluga kokku puutunud. „Oleksin „Maale elama” projektiga ettevaatlik,” lisas ta.
Sama valla Andre külavanem Roomet Rattus ütles, et maale elama tulla soovijad peaksid elamispinna soetamise eel maaeluga tutvuma, et tunnetada, kas külas elamine neile sobib või mitte. Rattuse sõnul tuli Andre külla viimati uus pere 15 aastat tagasi. „Meie külas ei ole maju ega maad müügis,” sõnas ta.
Sama valla Suuremetsa külast on Põlvasse pisut üle 20 kilomeetri. Külavanem Kalju Paalman ütles, et viimati kolis uus pere külla kevadel. „Enamik meie küla elanikest käib kaugemale tööle,” tõdes Paalman. Tema sõnul on Suuremetsas ligi 20 suitsu ning mõned majad on ka suvekodudena, kuid tühjalt ei seisa ükski hoone.
„Meil uute tulijatega arusaamatusi tekkinud ei ole, maarahvas on rahulik ja uued elanikud samuti,” sõnas Suuremetsa küla vanem, kes peab noorte perede tulekut maale vajalikuks.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 21/11/2019 09:07:36

Lisa kommentaar