Küsitlus

Kas psüühiliste erivajadustega inimeste kodu sobib rahvarohkesse elamurajooni?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-2°
Põlva
-2°
Otepää
-3°
Tartu
-2°
Antsla
-3°
Valga
-3°
Räpina
-2°
Tõrva
-2°

Eesti esimese vettesünnitaja lugu Põlva sünnitusosakonna mälestuseks

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Johanna, isa Jaak, Liisi, Liisi poeg Andry, ema Merle ja Lenna. Fotod: erakogu

Eesti esimene vettesündinud laps tuli ilmale Põlva sünnitusosakonnas – Merle Juhkami (50) esimene tütar Liisi 28 aastat tagasi, 7. juunil 1991. „Ma olen õnnelik ema, sest kõik kolm tütart on sündinud Põlva haigla sünnitusosakonnas,“ ütleb Merle, kurvastades osakonna peatse sulgemise pärast.

„Esimene laps sündis, kui olin 22-aastane,” räägib Merle. „Sünnieelse päeva hommikul juba hakkasid valud ja läksin kohe hommikul haiglasse. Seal olin veel ka öö üleval. 7. juuni hommikul tuli uus vahetus – naistearst Sirje Kõiv ja ämmaemand Svetlana Nilbe – ja ma ikka olin palatis valudes. Nad soovitasid mulle, et ma käiks duši all või proovigu vanni minna. Vann oli tavaline vann, nagu nõukaajal neid poes saada oli. Siis ma nii tegingi.”
Vannis sai Merle valudest tuntava leevenduse. „Mul oli hea ja mõnus olla ja ei tahtnud kuidagi välja tulla,” seletab ta. „Küsisin, et kas võingi siia vanni jääda. Nad naersid selle peale ja ütlesid, et sünnitagu ma ka siis vannis. Me ei teadnud keegi midagi vettesünnitamisest. Mina olin noor, personal oli noor. Mäletan seda, et minult küsiti, kas ma kardan ka. Ma ei osanud midagi karta. Ma olin vaid telerist näinud, kuidas suures meres keegi sünnitas.”
Veel küsiti Merle käest tol hommikul, kas filmida ka võib. „Ma ütlesin, et ei soovi,” räägib Merle. „Isegi fotot pole tollest sündmusest. Aga hästi palju personali tuli sinna minu juurde ümber vanni uudistama ja vaatama. Tütar sündiski kell 11.15, kaalus 3,8 kg ja oli 51 cm pikk. Tal olid hästi tumedad pikad juuksed peas, ja kui ta tuli seal vannis minu ette käte peale, siis ma mõtlesin: „Oi, kui ilusad juuksed!““
See protsess oli Merle sõnul hästi ilus kogemus. Ta kiidab: „Mu laps oli väga rahulik. Magas ja sõi, üldse ei nutnud. Võib-olla see, et ta tuli samasse keskkonda, tegigi ta hästi rahulikuks. Ma ise lasin paraja temperatuuriga vee vanni ja istusin seal sees ning lõõgastusin.“
„Ega ma ole planeerinud neid teisi sünnitusi seitsmendaks kuupäevaks, kuid 1992. aasta augustis sündis järgmine tütar Lenna, kes ootas ka ära 7. kuupäeva. Tema tuli ilmale tavalisel moel. Esimese ja viimase lapse vanusevahe on täpselt 12 aastat. Ka tema ootas ära 7. juuni ja tuli ilmale öösel kell üks. Nii et kaks õde peavad sünnipäeva täpselt ühel päeval.”

Sünnitusosakonna töötajad saavad kiidusõnu
„Ma arvan, et arstide ja ämmaemandate ja minu koostöö oli väga tähtis,” arutleb Merle. „Me usaldasime üksteist, nad olid mulle toeks. Turvalisus on Põlva haiglas olnud kogu aeg tähtis ja kõrgel tasemel. Tundsin ennast hästi mõnusalt, sest siis oli see aeg, kui hakkasid alles need eelsünnitustoad tekkima, seal sai proovida erinevaid asendeid, kuidas on sünnitajal mõnus olla. Minul oligi see vann kõige parem.“
Peale seda sündmust toodi Põlva sünnitusosakonda suur pehmete äärtega vann. 1995. aasta Päevalehes kirjutas Anu Jõesaar: „Kõik Põlva haigla vettesündinud on tulnud ilmale tavalises vannis. Osakonnas seisab küll suur pehmete äärtega sünnitusvann, kuhu mahuks naisele appi ka tulevane isa, kuid see on seni ainult näidiseks. Sest vanni seinad on tehtud ühekordse kasutusega kilest, vahetuskilet aga haiglal ei ole ning sama kile desinfitseerimine pole mõeldav.“
Merle Juhkam ütleb, et tal on väga kahju, et Põlva sünnitusosakond läheb kinni. Nüüd ootab teine tütar Lenna, kes elab Pikknurmel, last. Aga tema sõidab siis tõenäoliselt Tartusse, sest veebruaris peaks uus kodanik ilmale tulema. „Ma saan varsti kolmekordseks vanaemaks ja see on puhas rõõm,“ ütleb Merle.
Kõik kolm tütart on õppinud Nõo reaalgümnaasiumis. Vanemad tütred läksid Tallinnasse õppima ja Liisi lõpetas eelmisel aastal ka Tartu tervishoiukõrgkooli. Johanna õpib veel Nõos.
Liisi, kes vannivette sündis, elab nüüd Mehikoormas ja tal on endal kaks last. Poeg Andry sündis 2016. aastal ja tütar Lisandra sündis tänavu, 2019. aastal. Mõlemad Põlvas.
Igaks juhuks küsib Merle enne jutuajamise lõppu üle: „Kas meie ei saa enam midagi teha, see on juba ära otsustatud, et Põlva sünnitusosakond kinni pannakse?“


Liisi Pikki: ema positiivsed kogemused tekitasid ka minul soovi Põlvas sünnitada

Esimese raseduse ajal käisin varakult sünnitusosakonnaga tutvumas. Personal oli sõbralik ja väga asjalik. Ka minu naistearst on Sirje Kõiv nagu emalgi. Olen tema tööga väga rahul. Minu rasedused kulgesid kenasti.
Esimene laps läks üle aja ning lõpuks kutsuti sünnitus esile. Läksin koos mehega sünnitustuppa. Seal kontrolliti avatust ning selle peale avanesid veed. Sünnitegevus hakkas aktiivselt pihta, aga emakakael ei tahtnud väga hästi avaneda ning kuna lapse südametoonid hakkasid kaduma, siis viidi mind erakorralisele keisrilõikele (päeval olin varem igaks juhuks üldnarkoosilehe täitnud). Olen väga tänulik personali kiirele reageerimisele. 28.09.2016 kell 18.27 sündis minu esimene laps – poeg. Olime peretoas ja nautisime sealset elu.
Teine sünnitus oli algul plaanitud tavasünnitus, aga kuna laps oli taas suur (üle nelja kilo) ning eelmisel sünnitusel oli diagnoositud, et mul on väike vaagen, siis ei hakatud tavasünnitusega riskima (ilmselt oleks taas tulnud erakorraline keiser). 5. juulil 2019 kell 8.40 tuli ilmale plaanilise keisriga minu teine laps (tütar).
Mina olen kogu personaliga väga rahul. Kõik olid alati abiks ning toetasid, kui oli vaja. Personal on pädev ja tegeleb iga sünnitajaga. Teise sünnituse ajal olime algul ema ja lapse toas ja kui peretuba vabanes, siis kolisime sinna. Sünnitajaid oli juuli alguses üsna palju.
Mulle isiklikult meeldib Põlva haigla õhkkond: see on mõnus, kodune ja armas ning iga hetk on võimalik saada asjakohast abi. Mu mees on samuti pakutud teenusega rahul. Väga kurb, et toimiv asutus likvideeritakse. Minu enda tutvusringkonnas on mitu inimest, kes sooviks Põlvasse sünnitama minna, aga kahjuks ei saa, sest osakond suletakse. Kui kunagi peaks tekkima mõte kolmas laps saada, siis ma isegi ei tea, kuhu sünnitama minna, sest Mehikoormast Tartu linna piirini on 55 kilomeetrit, ja kui ma ei eksi, siis Võrru umbes sama palju.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 21/11/2019 09:20:12

Lisa kommentaar