Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vee-ettevõtted jagasid Võrus kogemusi kriisiolukordadega toimetulekuks

Vee-ettevõtetted arutasid ümarlaua taga kriisiolukordades paremini toimetulemist. Foto: AS Võru Vesi

Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldas koostöös ettevõtetega Võru Vesi AS, Emajõe Veevärk AS ja Kehtna Vesi OÜ Võrus ümarlaua, et jagada kogemusi ja anda soovitusi kriisiolukordades toimetulekuks. Ümarlauast võtsid osa 24 vee-ettevõtte esindajad üle Eesti.

Kohtumisel jagas Võru Vesi AS-i juht Juri Gotmans oma kogemusi kriisiga toimetulekul ja esitles toimepidevuse tagamise plaane tulevikuks. Lõuna-Eestit tabas 27. oktoobril sügistorm, mille tulemusel tekkis pikem elektrikatkestus. Võru linn oli elektrita umbes seitse tundi. Elektrikatkestuse ajal ei olnud AS-i Võru Vesi klientidel võimalik vee- ja kanalisatsiooniteenuseid tarbida, kuna elektrita olid kõik Võru linna objektid.
Elektrikatkestuse taastamiseks hakati koheselt otsima elektrigeneraatoreid. Kuna AS-il Võru Vesi ei ole veel endale generaatoreid soetatud, siis leiti võimalus need saada Elektrilevi OÜ-lt ning Tartu Veevärk AS-ilt. Samuti olid valmis elektrigeneraatoreid laenama Päästeamet ja Kaitsevägi. Kuna Võru linnas elektrivarustus taastus öösel, siis oli elanikel võimalik järgmisel hommikul juba teenuseid kasutada. Laenuks saadud elektrigeneraatoreid kasutati teistes AS-i Võru Vesi teeninduspiirkondades vee- ja kanalisatsiooniteenuste tagamiseks. Esmatähtsaks peeti piirkondasid, kus asuvad hooldekodud või teised sarnased asutused.
24 tunni möödudes oli Võru Vesi AS prioriteetsetes piirkondades veevarustuse taganud. Seejärel prooviti tagada teenused alevikes ja külades, kus on lasteaiad ja koolid. 40 tunni möödudes oli veevarustuse teenus tagatud kõikides AS Võru Vesi teeninduspiirkondades. Kui Võrus taastus elektrivarustus elektrikatkestuse järgseks südaööks, siis maapiirkondades taastus viimasel objektil elekter alles reedel kella poole viieks ehk elektrikatkestus oli 5 ööpäeva ning elektrivarustus veejaamades ja reoveepumplates tagati elektrigeneraatorite abil.
Tänaseks on AS Võru Vesi kuulutanud välja riigihanke, millega soetatakse Võru reoveekogumisalal veevarustuse ja reovee ärajuhtimise tagamiseks kümme elektrigeneraatorit koos kütusemahutiga. Samuti soetatakse sel aastal joogiveemahutid, mida on võimalik veekatkestusega piirkondades kasutada elanikele vee tagamiseks. AS-il Võru Vesi on alates 2020. aastast kohustus tagada 24 tunni jooksul joogivesi Võru linnas elavatele klientidele.
Emajõe Veevärk AS juht Andres Aruhein tutvustas oma meeskonna poolt koostatud toimepidevusplaani põhimõtteid. Andres Aruheina sõnul ei ole neil kohustust koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, kuna neil puuduvad tegevuspiirkonnad, kus on vähemalt 10 000 elanikku nagu Võru linnas, aga nad on selle dokumendi enda jaoks ikkagi koostanud. Samuti tõdes ta, et see dokument peab olema lihtne, et iga töötaja saaks aru, mis ta kriisiolukorras tegema peab.
Endine Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna juhataja, praegune Kehtna Vesi OÜ juht Raul Aarma tõi välja, et kõige olulisem on teha omavahel koostööd ja mitte jääda kriisiolukorras üksi. Samuti juhtis ta tähelepanu, et erinevates kohalikes omavalitsuses kehtivad veevärki reguleerivad õigusaktid on koostatud arvestades erinevaid tingimusi ja ei pruugi olla kriisiolukorras rakendatavad ning sega vajaksid ülevaatamist ja korrigeerimist.
Vee-ettevõtted tõdesid kohtumisel, et kui hädaolukord on kogu riigis, siis ei ole ettevõtetel kriisikavadega palju midagi teha. Kriisikavad on abivahendiks, kui kriisist on puudutatud väiksemad piirkonnad.

 

Autor: AS Võru Vesi
Viimati muudetud: 28/11/2019 08:46:54

Lisa kommentaar