Grippi haigestumise hooaeg on peagi algamas, osa meist on ennast juba lasknud vaktsineerida. Selle vastased väidavad, et vaktsineerimine võib tüsistusi tekitada, asjatundjate sõnul ei pruugi vaktsineerimisest tõesti alati abi saada.

Räpina vallas pensionipõlve pidav Leida ütles, et ei ole ammu grippi põdenud ega kunagi ennast ka selle haiguse vastu lasknud vaktsineerida. „Sügise alguses mõtlesin sellele, kuna minuealistel on grippi haigestumise oht suurem, kuid siiani ei ole asja ette võtnud. Pole ju midagi katki, kui süst jääbki tegemata,” arutles Leida. Ta lisas, et tal on palju abi iga ilmaga õues liikumisest.
„Ma ju ei tea, kas vaktsineerimisest on iga tänavuse gripitüve vastu abi,” kahtlustas ta. Leidale tundub vahel, et vaktsineerimisest rääkimine on justkui ravimifirmade reklaam, seda enam, et üle kümne aasta tagasi ei räägitud gripi vastu vaktsineerimisest suurt midagi.
Võrulanna Signe töötab klienditeenindajana ja mõistagi on ta vaktsineeritud gripi vastu ja on ka vaktsineerimise pooldaja. Ta tunnistas siiski, et kuna viirusi on palju, ei ole ka vaktsineeritud sajaprotsendiliselt haigestumise eest kaitstud.
Võrumaal elav Irje Karjus, tuntud ka Metsamoorina, gripi vastu vaktsineerimist ei poolda. „Vaktsiinis olevad säilitus- ja lisaained mõjuvad organismile negatiivselt ja võivad tüsistusi tekitada,” ütles ta. Eriti kahjulik on tema sõnul väikeste laste vaktsineerimine, kuna nende immuunsüsteem ei ole veel kõrvalmõjude kaitseks välja arenenud.
Karjus soovitas immuunsüsteemi tugevdamiseks päevas mõned tilgad põdrakanepitinktuuri sisse võtta. „Inimese sisemisest seisundist sõltub, kas ta võtab haiguse külge või ei,” lausus ta.

Konsulteerige perearstiga

Võru Benu apteegi proviisorist juhataja Maarika Odras ütles, et tänavu kulges vaktsiini ostmine rahulikult. „Vaktsiini hakati ostma tasapisi oktoobri alguses ja vaikselt ostetakse edasi,” sõnas ta. Novembri viimase nädala alguseks oli tema sõnul ostetud sadakond vaktsiini, seda on mullusest enam.
Ta täpsustas, et tänavu müüdav vaktsiin on juba nelja erineva gripitüve vastu. Kui näiteks hakkab levima hoopis uus gripitüvi, ei ole selle eest kaitstud ka vaktsineeritud.
Võru Euroapteegi proviisorist juhataja Merike Liblik sõnas, et tänavu on neilt mullusest enam vaktsiini ostetud. „Juba septembris hakati vaktsiini küsima ja siiani on seda kogu aeg ka jagunud, vaktsiini osta soovijate arv on sügise edenedes hakanud kahanema,” rääkis ta.
Proviisor Libliku sõnul on enamikule vaktsiinist abi, kuid kõigile gripivaktsiin tõesti ei sobi ja neil võivad tüsistused tekkida. „Perearst teab kõige paremini, milline mõju on gripivaktsiinil ühe või teise inimese organismile, sellepärast peaksid need, kes on gripi vastu vaktsineerimise suhtes kahtleval seisukohal, pidama kindlasti peretohtriga nõu,” soovitas proviisor. Peretohtri retseptita ei saa keegi nagunii gripivaktsiini osta.
Liblik tunnistas, et kuna tema on väga pikalt n-ö haiguste keskel töötanud, on tal immuunsüsteem välja kujunenud ja sellest tulenevalt ta ei lase ennast vaktsineerida. „Ma ei tarvita rohtusid, käin palju väljas ja ujun pikalt veekogus, tegin seda veel septembris,” tutvustas ta enda tervena hoidmise viise. Tema sõnul on abi küüslaugust, mis samuti ei pruugi kõigile sobida, ja ingverist, samuti C- ja D-vitamiinist.
Vastse-Kuuste perearst Jane Ott ütles, et tema nimistus on tuhat inimest, kellest vaid 82 on ennast tänavu gripi vastu vaktsineerida lasknud. Ta tõdes, et võrreldes näiteks ülemöödunud aastaga on huvi ja vaktsineerijate hulk märgatavalt suurenenud. „Vaktsineeritute seas on noori ja keskealisi, naisi ja mehi, kuid naised on siiski ülekaalus,” märkis peretohter ja lisas, et detsembri lõpuni võib gripi vastu vaktsineerida.
Ta tunnistas, et kõiki vaktsineerimine siiski ei aita. „Abisaamine oleneb ka gripitüvest, kui gripitüvele vastavat vaktsiini ei ole, ei saa ka abi,” sõnas peretohter Ott, kes retsepti soovijale selgitab kõike vaktsineerimisega kaasnevat.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 28/11/2019 09:02:46