Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Maanteeamet sunnib põldu hobusega harima?!

„Mis oht – tee on ju sirge!” imestab Kalmer Kõivik maanteeameti väite peale, et truup tuli välja kaevata ohutuse tagamise tõttu. Foto: Ülle Harju

„Maanteeameti meelest tuleb vist edaspidi hobusega põldu harida!” laiutab käsi talunik Kalmer Kõivik (56), kes pärast Põlva-Karisilla maantee rekonstrueerimist ei pääse enam Setomaa vallas Selise külas asuvale rendipõllule.

„Läbi hoovi ei saa sõita, tehnika on nii suur, neljameetrise heedriga kombain ei mahu lihtsalt läbi,” selgitab Kalmer Kõivik. Hoovi sissesõidutee on vaevalt kolm meetrit lai, ühelt poolt piiratud aia ja teiselt poolt puudega. Samuti on liiga kitsas vahe võrkaia ja sügava maanteekraavi vahel.
„Lisaks on ainuke kuuritagune läbipääs hästi vesine, nii on peremees kogu aeg väitnud,” ütles Kalmer Kõivik. „Kui vihma tuleb, siis siin lainetab!” kinnitab maaperemees Ants Tagarand (77).
Kuna kevadel ja sügisel pole kunagi olnud võimalik sealt kaudu põllule pääseda, paigaldas ta juba aastaid tagasi ise maanteekraavi truubi. Teemehed kiskusid selle nüüd välja ja viskasid põllule.
Maja juurde on maanteeameti korraldusel ehitatud uhke sissesõit, asfalteeritud ja metallist piirdega, aga põllule enam ei saa. Mida teha? „Üks variant on omavoli – ajangi kinni ja panen ise pealesõidu,” nendib Kalmer Kõivik. „Või siis tulebki edaspidi põldu hobusega harida!”
Kurioossel kombel võiks maanteeamet seda täiesti tõemeeli soovitada. Ants Tagarand viipab pehmel hoovimurul selgesti nähtavatele sügavale maasse vajutatud hobusekabjajälgedele. Nimelt on Antsul tõesti kodus hobune, ainuke piirkonnas, kes veel vankri eest käia oskab. Nii et kevadel ader rakendi taha ja kündma?
„Mina ei hakka enam ... Mul on väga hea meel, et see mees mul põldu teeb,” viskab aga eakas peremees käega. „Muidu oleks mul siin ammu võsa olnud.”
Maanteeameti peale on aga Ants Tagarand väga pahane. „Ma ütlesin, et pangu mu kaks toru tagasi, kui uut truupi ei ihna panna! Nemad ütlesid: vaatame. Ja nii see jutt jäi. Vene valitsuse ajal ei olnud mitte mingeid tõkkepuid (mõtleb metallist teepiirdeid – ÜH), nüüd ei jõua üht väikest truupi panna!”

Miks amet põllumehega jonni ajab?

„Kuidagi jäi see mahasõit tee rekonstrueerimisprojektist välja...” ohkab Kalmer Kõivik. „No nad räägivad, et ohutuse mõttes, et ristmikke enam juurde ei ehitata. No mis oht, tee on ju täiesti sirge!” viipab ta maanteel seistes kahele poole.
Maanteeameti lõuna teehoiuosakonna juhataja Tarmo Mõttus saadab LõunaLehele täpselt sama selgituse, nagu sai Sander Kannel, kes koos Kalmer Kõivikuga majandab 1200 hektarit põllumaad OÜde Niitsiku Agro ja Varnelia alt.
„Maanteeamet rekonstrueeris 2019. aastal riigitee 90 Põlva-Karisilla km 27,500–34,219 Niitsiku-Karisilla lõigu. Selle käigus likvideeriti üks mahasõit Saare kinnistult. Saare kinnistu omaniku pöördumise peale kaalus maanteeamet uuesti tema kinnistule teise mahasõidu ehitamist. Jõudsime seisukohale, et sellele kinnistule teise mahasõidu ehitamine ei ole põhjendatud,” selgitab Tarmo Mõttus. „Saare kinnistule on projekteeritud ja ehitatud juurdepääs riigiteele 90 Põlva-Karisilla 32,461. kilomeetril ja projektiga nähti ette selle kinnistu 32,554. kilomeetril asuva teise mahasõidu sulgemine. Teist mahasõitu ei ole kõnealusele kinnistule ette nähtud, sest sellele on juurdepääs tagatud. Antud kinnistu erinevatele osadele on juurdepääs võimalik tagada kinnistusiseselt.”
Teoreetiliselt on maanteeametil õigus: kui aia maha võtaks ja õunapuu maha raiuks, siis mahuks kombain maja juurde viivalt sissesõiduteelt põllule sõitma küll. Kas aga see on normaalne lahendus?
„Riigiteede rekonstrueerimise üheks eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine,” jääb Tarmo Mõttus maanteeameti otsusele kindlaks. „Selle eesmärgi täitmiseks ehitatakse võimalikult vähe ristumiskohti, sest iga täiendav ristumiskoht loob täiendava võimaluse konfliktipunktiks ja liiklusohtlikuks olukorraks. Teede projekteerimisel võtab maanteeamet aluseks majandus- ja taristuministri määruse „Tee projekteerimise normid“, mille kohaselt on ohutus tagatud, kui mahasõitude vähim omavaheline kaugus on 150 meetrit.” Tõesti, hooviteest endise truubini on vaid 88 meetrit. Aga miski ei takista paigaldamast uut truupi natuke kaugemale.
Kalmer Kõivik on nõutu. Kui ikka kuidagi ei saa, tuleb 2,5-hektarilise põllu rentimisest loobuda. „Aga me oleme sellega vaeva näinud, siin oli puusaareke peal, see sai maha võetud ja põld korda tehtud,” selgitab ta. „Mõtlesime, et saab korralik põld tee äärde.”
Meel mõru, viskab põllumees villast: „Ehk tulevikus tulevad sellised masinad, mis niidavad heinamaad õhust!”
„No kui autod juba ilma juhita sõidavad, siis poleks selline asi mingi ime!” lisab Ants Tagarand.

Teised põllumehed on saanud probleemid lahendatud

Kalmer Kõivik ütles, et on samalaadseid muresid kuulnud ka teistelt talupidajatelt, aga nemad on saanud probleemid lahendatud.
„Õnneks olen õigel ajal kohal olnud ja mu soove on arvestatud,” räägib samas kandis majandav suurtalunik, seemnekasvataja Erki Oidermaa. „Olen lasknud mahasõidud vastastikku teha, siis pole keeramisega ka mingit probleemi. Truupide paigaldamisel tuleks aga maanteeametil kindlasti arvestada, et oleks mahasõit igale kinnistule. Suuremad põllud asuvad üldjuhul mitmel kinnistul. Ehk jah, praegu majandab kogu põldu üks talunik, aga tulevikus võib mõni kinnistu omanikku vahetada ja tekkida probleem, et ta ei pääsegi enam maanteelt omale põllule.”
Orava kandis lasi maanteeamet samuti hiljuti maanteed rekonstrueerida koos kraavide kaevamise ja uute truupide paigaldamisega. Sealkandis majandav talunik Jaanus Hakk ütleb, et on suutnud kõik maanteeametiga tekkinud probleemid lahendada. „No ikka võib teinekord projektis mõni joon või allkiri puudu olla. Aga kui õigel ajal peale juhtud ja rahulikult räägid, siis saad ikka kaubale,” kinnitab ta. „No kui ise lurban oled, siis võib-olla ei saa kah ...”
 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/11/2019 09:25:06

Lisa kommentaar