100,7 Mhz kutsung on alates novembri lõpust Kaguraadio, nagu vanal heal hallil ajal. Vahepeal sagedust kaaperdanud Marta himud Eesti raadiomaastikul armsa naisenimega eputada lõppesid. Võib küsida, miks üks kanal üldse sellise nime omal ajal võttis? Miks mitte näiteks hoopis Elsa, Pärta, Alma - valik oleks ju võrratu.
Proosaline seletus on järgmine: 2003 aastal kui kohalikku Põlva tarbijate ühendust kamandas Peeter Urman, siis tema oli üks igatepidi vahva kohaliku elamise ja olemise entusiast ning arvas, et väike raadioköks võiks ikka kagunurgas tasakesi piuksuda. Praegu me oleme oma põhjanaabritest juba peajagu targemad ja poole kõvemad tegijad, kuid toona kõlbas käia üle lahe vaatamas, kuis viisakas riigis asju aetakse. Ja kui kooperaatorid ühekorra sealset kaubandust ja poepidamist inspekteerima põrutasid, võeti esimesest Kaguraadiost ilma peale jäänud toimetaja kaasa. Põhjus lihtne - Tampere kandis töötas siis ja töötab tõenäoliselt praegugi piirkondlik Radio Manta.
Selline huvitav jaam, kes andis vähemalt tol ajal välja ka tasuta ajalehte. Iga jumala nädal vinnas kohalike inimeste postkastidesse priske paberipataka, julmalt reklaami täis. Ärimehed olid õnnelikud - läksid raadiost reklaami võtma ja said paberil veel midagi kauba peale. Vähemalt nii nad arvasid, aga küllap kavalad meediakapitalistid olid juba kõik aegsasti välja rehkendanud. Keegi pidi ju tasuta ajalehe kulud kinni taguma. Vot selle Manta bossiga olid Urmanil sõbralikud suhted, koos pardijahis käidud, kalja rüübatud. Niimoodi õnnestus meie raadioentusiastidel tolle Manta köögipoolt uudistada, vaimustuda ning humalase peaga ei hakanudki kaugemale mõtlema - kui sommidel on Manta, siis meil võib vabalt Marta olla. Nii jäänudki.....
.....kuni tänavuse aastani, mil nagunii oli tarvis litsentse uuendada, värskeid raadiolubasid nõutada. Kas üldse on mõtet vastuvoolu edasi sumada, eriti sellisel Põlva jaoks suurel sulgemiste aastal, kus tühjaks jäänud kaubanduspindade hulk on lausa vaimustav, ajalukku hajunud ajaleht ja muudki mineku pääl ?
Kaks olulist momenti ärgitasid siiski jonni edasi ajama, hoolimata sellest, et ka Ringhäälingute Liidus leidub jõudusid, kes ei soovi regionaalsetest raadiojaamadest midagi kuulda. Esiteks tekkis saatemastis suve lõpul tehniline rike, mille likvideerimine võttis päris mitu päeva. Selle ajaga kasseerisime paarsada murelikku SMS'i ja telefonikõnet. Hullematel puhkudel märgiti koguni, et kodus on maad võtnud matusemeeleolu ja üks daam läinud ostnud lausa uue raadioaparaadi, arvates, et vana on katki, aga ikka ei midagi...
Teine tähtis moment on Põlva valla koostöö ja tellimus erisaadetele (eetris 2018 aasta augustist alates, reedeti ja laupäeviti 10:00 ja pühapäeviti 8:10 ). Kindla partneri olemasolu aitab luua pisukese kindlustunde raasukese.
Naasmine Kaguraadio nime manu aitab ehk asukohta ja regionaalsust paremini positsioneerida. Sel on ilusat ajalugu, Kultuuriministeeriumi raadio-asjameeste heakskiit ning nagunii leidus piisavalt inimesi, kes ka Martat mõnusasti Kaguraadioks kutsusid. Programmi ülesehitus on jäänud suuresti samaks. Muutunud on õnnesoovide tellimine, kuna erikaartide müük on lõppenud. Täpsema informatsiooni selle protseduuri kohta leiab algeliselt infolehelt kaguraadio.ee . Samas ka link netikuulajate tarbeks.

 

Autor: Meelis Käo
Viimati muudetud: 05/12/2019 08:51:35