Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Hooldekodude juhatajad hinnatõusust

Vastseliina hooldekodus hakkab kohatasu olema 640–800 eurot. Foto: Ülle Harju

Hooldekodude juhatajate sõnul ei tule nad hinnatõusuta välja, kuna riigi nõuded tuleb täita ning kõik kallineb.

Riigi üks nõuetest hooldekodudele on, et uuest aastast peab neil olema tegevusluba uuendatud. MTÜ Antsla Tervisekeskus juhataja Lea Jõevere sõnas, et riik esitab aina nõudmisi, kuid paraku ei kaasne toetusi. „Sotsiaalkindlustusameti poolt on surve personali suurendamiseks, hooldekodu ruumid ja mööbel peavad nõuetele vastama,” tõi ta näiteks.
Erivajadustega hooldekodudes on pearahasüsteem, tavahooldekodud ei saa riigilt midagi.
Tervisekeskus on Antsla valla omandis. Majas on 35 hoolealust ja 17 töötajat. Kohamaks tõuseb tuleva aasta aprillist. Hinnatõusu taga on palgatõus ning kütte, toidu ja muu kallinemine.
„Et ära elaksime ja uuendusi saaksime teha, peamegi hooldustasu tõstma ehk, teisisõnu, meie kliendid maksavad kõik selle kinni,” sõnas Jõevere ja lisas, et veidi raha peab ka reservis olema.
Uuest aastast kolivad maja ühelt korruselt perearstid ära ja Antsla hooldekodu hakkab seda renoveerima. „Korruse lisandumisega saame hoolealuste arvu tubades vähendada, sest mõnes toas elab praegu kolm inimest,” lausus juhataja.
Antsla vald toetas hooldekodu euro tuleku järel seoses liftiga, märkis Jõevere. Rohkem ei ole vald tema sõnul toetanud.
Kanepi valla Krootuse hooldekodu juhataja Maret Lokk ütles, et vald ei ole veel otsustanud, kui palju hind tõuseb, kuid uuest aastast see kerkib.
„Elukallidus on tõusnud,” sõnas ta ja täpsustas, et kütte, sooja vee ja toiduainete hind on kerkinud.
„Oleme siiani 640eurose kuumaksuga madala hinnaklassi hooldekodu, kuid töötajatele peame tunnist hakkama viis eurot maksma, sest muidu lähevad hooldajad haiglatesse, kus tunnitasu on viis eurot,” selgitas Lokk. Ta lisas, et haiglatel on leping haigekassaga, kust nad saavad lisaraha.
Krootusel on maja renoveeritud ja küttesüsteemid vahetatud projektide ja valla toel.
32 hoolealuse ja 10 töötajaga Krootuse taotleb samuti uut tegevusluba, mis tähendab, et hooldekodu peab nõutud dokumendid saatma sotsiaalkindlustusametisse. „Meil peavad kõik tingimused olema täidetud: töötajad koolitatud, ruumide mõõtmed nõuetele vastama, ettenähtud arv tualettruume olema,” lausus Lokk.

Hoopis pension on väike

OÜ Vastseliina Hooldekodu on erakätes. Juhataja Terje Otsatalu sõnas, et nad tõstavad kuumaksu viie protsendi võrra, mille järel jääb kõrgeim kuumaks alla 800 euro ja odavaim on 640 eurot.
Praegu jääb keskmine kuumaks 610–620 euro vahele, kõrgeim on 730 eurot.
„Kohamaks ei ole kallis, hoopis pensionid on väikesed,” sõnas Otsatalu. Ta märkis, et mujal maailmas suudavad eakad pensioni eest hooldekodu kohamaksu tasuda.
Tema sõnul on Vastseliina hooldekodu kohamaksu sees mähkmed, mille hind on samuti tõusnud, kerkinud on toidu, kütte jms hinnad. Ta lisas, et ravimid hinnas ei ole, kuna mõned hoolealused ravimeid ei võtagi. Vastseliina hooldekodu ostab kõik abivahendid: rulaatorid, ratastoolid ja muu vajaliku.
EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu kuulub samanimelisele kogudusele. Hooldekodu tegevjuht Ene Mölder märkis, et nad peavad kohamaksu tõstma, kuna ka miinimumpalk tõuseb, mis tähendab hooldajatele palgatõusu. „Kohamaks kerkib ligi 35 euro võrra,” ütles ta ja täpsustas, et maksu erinevus tuleneb mähkmetest, mida kõik ei vaja. Kallid on ka lamajate hooldamise vahendid.
Mölder sõnas samuti, et eakate pension on meil väike. Ta näeb kohamaksu pidurdumiseks kahte võimalust: riik maksab hooldustoetust või tasub kohamaksust baasosa.
„Jaanuarist taotleme uut tegevusluba ja riik on hooldekodudele ranged nõudmised seadnud, meid kontrollivad seitsme ameti esindajad, kelle seas on tervise-, veterinaar- ja toiduameti, päästeameti, tööinspektsiooni ja nii edasi esindajad,” rääkis Mölder.

Helen Metsma, Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja:

Hooldekodude kohamaksu tõusu suurim põhjus on töötajate palgatõus, kütte, elektri ja muude asjade kallinemisel on samuti oma osa.
Põlva valla hooldekodud on valla allasutused oma eelarvega ja peaksid ennast ära majandama, kuid väiksematele maksab vald peale. Erakätes olevad hooldekodud peavad toetuseta majandama.
Meil on praegu olukord, kus hooldekodus elava eaka pension on vaevalt pool hooldekodu kohamaksust, mis tähendab, et puudujääva osa peab maksma pere või omavalitsus. Ühelt poolt paneb see koormuse eaka lähedastele, teisalt hakkavad eakad ennast halvasti tundma, sest on justkui oma lastele ja lastelastele koormaks. Niisuguses seisus tundubki, et kohamaksud hooldekodudes on kõrged, tegelikult on pensionid, mida inimesed eluaegse töö eest saavad, liiga väikesed.
Arvan, et kohamaksu tõus on ka edaspidi vältimatu, sest juba kütte, vee, elektri ja hooldusvahendite hindade tõusu tõttu ühelt poolt, teisalt peaksid väga rasket ja tänuväärset tööd tegevad hooldajad saama vähemalt Eesti keskmist palka. Hooldajate palk on sellest kahjuks väga kaugel.
Hooldekodude probleemistiku lahendamiseks on erinevatest võimalustest räägitud, nagu hoolduskindlustus, riigi toetus hoolekandeasutustele jne. Ükskõik milline saab olema konkreetne lahendus, kuid riigi toetuseta ei ole kohamaksu tõusu võimalik vältida.
Hetkel tuleneb kontroll hooldekodudes tegevusloa taotlemise kohustusest. Kui selle ajal tehakse asjakohaseid ja vajalikke ettepanekuid, on kontroll õigustatud.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 05/12/2019 08:57:46

Lisa kommentaar