Tallinna külje all avatud poolt Peetri keskust majandab Coop Võru

Peetri keskuse avamine. Foto: Egon Ligi

Saaremaa suurärimees Vjatšeslav Leedole kuuluv Compakt Kinnisvara rajas Tallinna külje alla Peetri alevikku Peetri keskuse, mis üleeile pidulikult avati. Peaaegu terve esimest korrust majandab aga Coop Võru, pidades seal Konsumi kauplust, lille- ja kingituste poodi ning kohvik-restorani koos pagaritöökoja ja köögiga. Seega panid saarlased ja võrokesed seljad kokku ja asusid Tallinna ümbruse hõivamisel seljad kokku.
„Tänan kõiki kes panustasid, ilma teieta ei seisaks me täna siin. Peetri keskuse arendamine kestis pea viis aastat, millest ehitamine poolteist aastat. Kogu selle aja pingutasime tänase päeva saabumise nimel. Nüüd on see hetk käes. Täna alustas Peetri keskuses tööd üle saja inimese. Nende töö eesmärk on saavutada klientide rahulolu, et nad ka tulevikus oma ostud Peetri keskuses sooritaksid,” kõneles avamisüritusel Coop Võru nõukogu liige Hasso Ploomipuu kohalviibijaile ja jätkas: „See on oluline, sest investeerinud tahavad tagasi teenimist, pangalaenud ja üür tasumist, palgad maksmist. Keskuse funktsionaalsus ja ilu, nagu ka kvaliteetne kaup ja teenused peavad tagama meie äri edukuse”.
Lühikese sõnavõtuga astus üles ka Coop Võru juhatuse esimees Andres Kõiv.
Peetri keskuse näol on tegemist kogukonnakeskusega, mille eesmärk on pakkuda mitmekülgseid teenuseid, kaupu ja vaba aja veetmise võimalusi. Hoones on kaks korrust ja kogupinda pea 8000m2, mille võtavad enda alla toidupood, kohvik-restoran, apteek, 3 tenniseväljakut, spordisaalid erinevateks rühmatreeninguteks ja hobide arendamiseks, laste mängumaa ning äripinnad kontorite näol.
„See on üks huvitav areng, kus saarlased ja vörokad on seljad kokku pannud ja hakanud Tallina külje all Rae vallas üheskoos äri ajama,” lausus Saaremaa kroonimata kuningas Vjatšeslav Leedo kohalviibijaile. Mehe sõnutsi on põhjust loota, et Peetri arenduse järgmine etapp, mis tegeleb rohkem avaliku ruumi lahendustega, läheb samade partnerite, ehk Nordeconi, LHV, Coopi ja Rae vallaga samasuguse vastastikuse lugupidamisega käima.
„Peetri keskus on Peetri aleviku kogukonnakeskus: Peetris ja selle lähinaabruses elab kokku ca 10 000 inimest ja inimeste keskmine vanus on 32 aastat – need on väga aktiivsed noored inimesed, sealhulgas palju lapsi. Küsimus on, kuidas ilma hakkama on saadud?“ märkis omalt poolt keskust haldava Compakt kinnisvara juht Maik Teiv.

Coop Võrul neljandik rohkem töötajaid
Kui siiani on valdavalt Põlva Coop paistnud silma lisavõimaluste leidmisega väljaspool oma maakonda nagu näiteks Konsumite avamised Tartu külje all Tõrvandis ja Ülenurmel, siis Coop Võru jaoks on selline maakonnaväline projekt esmakordne. Uue keskuse rajamisega kasvas Coop Võru töötajate arv sisuliselt neljandiku võrra ehk ca 400 töötajani.
Varemantud intervjuus LõunaLehele selgitas nõukogu liige Hasso Ploomipuu seda, miks mindi Eesti teise otsa äri ajama ja millist kaudset ja otsest tulu sellest ühistule tõuseb.
„Tõsi ta on, et kodust eemal on raskem, kasvõi ainuüksi vahemaa tõttu. Juba Tallinnasse ja tagasi sõidule kulub kuus-seitse tundi, mis teeb tööpäevad topeltpikaks. Samuti on Tallinn kaubanduse mõttes teistsugune keskkond kui meile harjumuspärane Võru. See tähendab, et peame olema Peetris paremad kui oleme Võrus. Samas on see organisatsiooni arengule hea, sest lisaks ellujäämiseks vajaliku tulu teenimisele toome Võrumaale tagasi ka teistsuguses keskkonnas saadud kogemused ja teadmised,” selgitas Ploomipuu.
Võrus on kaubanduspinda enim ühe elaniku kohta terves Eestis. Seda olukorras, kus meie elatustase on kehvemaid Eestis.
„See on ebanormaalne, kuid nii see on. Võru linnas on esindatud kõik kaupluseketid peale Prisma. Me peame pidevalt pingutama, et neis tingimustes ellu jääda, sest tihe konkurents kahandab toidukaubanduse tulu minimaalseks. Suurtel kettidel on lihtsam vähese kasumiga hakkama saada. Coop koosneb maakondlikest ühistutest, mis peavad iseseisvalt hakkama saama. Hakkama peavad saama ka nende maakondade ühistud, millel on piir Lätiga, kus poes käimine on inimeste jaoks muutunud harjumuseks. Lisaks pole ühelgi Võrus esindatud kaubandusketil kauplusi väljapool Võru linna, sest seal tuleb poodide pidamisele peale maksta. Nemad võtavad linnast raha ära, maapoed jäävad aga meie pidada, sest see on meie ülesanne. Meil aga on kauplused ka Rõuges, Ruusmäel, Haanjas, Puigal, Kosel, Vastseliinas, Missos, Obinitsas, Lasval, Väimelas, Parksepas, Osulas ja Sõmerpalus. Nende maapoodide pidamist mõjutab iga pisemgi tagasilöök, mis linnas on kergemini ületatav, olgu selleks siis riigi aktsiisipoliitika, tööjõukulu kasv, elanike arvu vähenemine, tööjõupuudus, kommunaalkulude kasv jne”, oli Ploomipuu olukorda analüüsiv sõnum avalikkusele toona.

 

Autor: Urmas Paidre
Viimati muudetud: 05/12/2019 08:59:53