Küsitlus

Kas Andrus Veerpalu võitis oma olümpiamedalid ausalt?

Ilm täna
Võru
16°
Põlva
14°
Otepää
14°
Tartu
14°
Antsla
15°
Valga
15°
Räpina
14°
Tõrva
14°
Võru
19°
Põlva
18°
Otepää
18°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
18°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
20°
Põlva
20°
Otepää
20°
Tartu
19°
Antsla
20°
Valga
19°
Räpina
20°
Tõrva
20°

Trahv metsarüüste eest on väiksem kui miinimumpalk

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: OÜ-le Valga Puu kuuluv „mets”, mis väljanägemise poolest raiesmikust suurt ei erine.

OÜ Valga Puu harvesterijuht sai 520 eurot trahvi Karula rahvuspargi piiranguvööndis sanitaarraie tegemise eest lubatust kolm korda (!) suuremas mahus. Valga Puu käive oli tänavu kolmandas kvartalis üle 12 miljoni euro, selles võrdluses on mikroskoopiline nii trahvisumma kui kohtukulud, mille ettevõte oma töölise eest tasus.

Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega jõustus hiljuti Tartu maakohtu otsus, mis kärpis keskkonnainspektsiooni määratud trahvi (720 eurot) 200 euro võrra. Harvesterioperaator Raigo Arikainen polnud nimelt trahviga rahul ja kaebas tööandja kulul edasi niikaua kui võimalik.
Trahvi sai mees selle eest, et tegi Karula rahvuspargis Jõepera piiranguvööndis Valga Puule kuuluval Suuresõõru-Kaska metsakinnistul oma tööandja heaks sanitaarraieid lubatud 67 tihumeetri asemel 184 ehk 117 tihumeetrit ebaseaduslikku raiet.
„Igapäevaselt seda tööd tehes lähtun metsa seisukorrast ning ettenähtud raieliigist,” selgitas Raigo Arikainen LõunaLehele. „Ka kõnealusel objektil raiusin kuivanud ja tormi poolt kahjustatud puid, jättes teatisel esitatud tihud tähelepanuta. Sain karistada valesti esitatud andmete eest, mitte metsale tekitatud kahju eest.”
Kohtule väitis Arikainen hakatuseks, et inspektsiooni vaatlus ei tõenda väidetavat ebaseaduslikku raiet, kuna on tehtud ligikaudu 4,5 kuud peale seda, kui tema metsa maha võttis: „Ei ole kõrvaldatud kahtlus, et menetlusaluse isiku poolt teostatud raie ja vaatlusprotokolli koostamise vahelisel ajal tegi raiet mõni muu kolmas isik.”
Kohus leidis, et ebaseadusliku raie tegi 2017. aasta detsembris ikkagi Raigo Arikainen. Seda tõestas keskkonnainspektsiooni mahukas analüüs eri vanusega kändude eristamise kohta. Arikainen ise ning Valga Puu metsaülem Kaupo Valb ja metsameister Paul Teearu kinnitasid kohtuistungil, et nemad eri aegadel lõigatud puude kändudel vahet teha ei oska.
Kohus leidis, et kui Valga Puu töötajad ka seda teha ei oska, ei anna see alust kahelda keskkonnainspektsiooni ametnike vastavates oskustes. Lisaks tundus kohtule veider metsafirma staažikate töötajate „võhiklikkus” metsanduse A ja B tundmisel ning kohus märkis: „Mitme aasta vanused kännud on mõne kuu vanustest kändudest kohtu arvates silmanähtavalt eristatavad isegi eriteadmisi omamata. Sellised kännud võivad olla sammaldunud, pehkinud või pealt tumenenud.”

Kes ikkagi süüdi oli?
Raigo Arikainen väitis kohtule, et kui üleraie tegigi tema, siis ettevaatamatusest: ta teostas raiet Paul Teearu maha märgitud raiealade põhjal ega pidanud vajalikuks ise enam metsateatisi kontrollida. Enda sõnul ei juhindunud ta looduskaitsealal metsa maha võttes üldse mingitest mahtudest, vaid üksnes metsas avanenud olukorrast.
Milline see olukord oli, jäi aga selgusetuks. Metsateatised esitas keskkonnametile Kaupo Valb, kes väitis, et kasutas raiemahu kindlaksmääramisel takseerandmeid. Kas ta ka ise kohapeal käis, seda ta enda sõnul ei mäleta. Paul Teearu kinnitusel oli selles metsas „palju” vigastatud puid, nii tuulemurdu ja kuivanud puid.
Keskkonnainspektsioon juhtis aga tähelepanu asjaolule, et tagantjärele ei saanud kindlaks teha, kas raiuti ainult sanitaarraieks lubatud puid või mitte. Samuti ei saanud keskkonnaamet kontrollida sellises mahus sanitaarraie lubatavust enne raie toimumist.
Sanitaarraiet tehakse nimelt nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Piinlikku täpsust seejuures ei nõuta: kui raiemaht ületab metsateatisel märgitu kuni 15 protsenti, keskkonnainspektsioon väärteomenetlust ei algata.
Arikainen võttis aga metsa maha lubatust kolm korda rohkem.

Metsamehed sogasid vett
Kohtu hinnangul olid Valga Puuga seotud isikute ütlused vastuolulised küsimuses, kes vastutab raiemahust kinnipidamise eest. Kõigi kolme ametijuhendis on kirjas kohustus tunda tööks vajalikke õigusnorme ja neist kinni pidada.
Metsaülem Kaupo Valb väitis, et Valga Puus pole aga reguleeritud, kuidas peab harvesterijuht toimima (kellele teatama vms), kui raiemaht täitub. Nagu välja tuli, ei pööranud ta raiemahule üldse tähelepanu. Metsaülem ise polnud aga metsa tegeliku seisukorraga kursis ei enne ega pärast raiet. Metsameister Paul Teearu vaatas enda sõnul üle vaid laoplatsid ja väljaveoteed. „OÜga Valga Puu seotud isikute tegevus viitab nende hoolimatule suhtumisele metsaõigusnormide täitmisse,” hindas kohus. „Raigo Arikainen on küll lubatud mahtu ületava sanitaarraie vahetu tegija, kuid tema tegevust on ilmselgelt soodustanud puudujäägid üldises töö korraldamises OÜs Valga Puu. Menetlusaluse isiku enda kinnitusel on tal aastatepikkune töökogemus. Sellise töökogemusega inimesele pidi olema arusaadav, et rahvuspargi piiranguvööndis ei saa sanitaarraiet teha ilma igasuguste mahupiiranguteta. Ka võib eeldada, et sellise pika töökogemusega isik oskab isegi ilma metsalangetusmasina arvuti abita hinnata ligikaudugi raie mahtu.”
Kohus leidis, et Arikaineni süüd vähendab asjaolu, et tema teoga ei kaasnenud keskkonnakahju, et teda pole varem kohtulikult karistatud ning ta ei saanud ise seaduserikkumisest varalist kasu. Seetõttu vähendas kohus trahvi 520 eurole. Arikaineni kaitsja tasu (üle 2500 euro, mille oli tema eest tasunud OÜ Valga Puu), jättis kohus aga tema enda kanda.

Kuidas sarnaseid juhtumeid vältida?
Keskkonnainspektsioon ei soovinud Karulas tehtud üleraie eest määratud karistust kommenteerida. „Kohtus antud ütluste põhjal (mis erinesid varasematest ütlustest) ning seoses keskkonnakahju puudumisega pidas kohus põhjendatuks trahvisummat vähendada,” vastas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. „Juhul kui töö tellija süülisus on tõendite alusel kindlaks tehtud, saab ka tööde tellijat karistada, selleks ei ole vaja seadusemuudatust.”
Keskkonnaministeerium leidis, et metsarüüste eest saadavaid karistusi tuleb siiski karmistada. „Oleme muutmas looduskaitseseadust,” andis teada ministeeriumi looduskaitseosakond. „Ühe suurema muudatusena on kavas just vastutussätete muutmine ja korrastamine. Eelkõige juriidiliste isikute karistusmäärade suurendamine ja väärteokoosseisude täpsustamine.”
Eelnõu kohaselt karistatakse kaitstaval loodusobjektil raienõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 200 000 eurot. Kehtivas looduskaitseseaduses on see rikkumine üldnormi all ja karistuseks kuni 3200 eurot. Füüsilist isikut saab praegu karistada kuni 300 trahviühiku (1 tü on 4 eurot) ehk 1200 euro suuruse trahviga.
„Kui suurte metsandusettevõtete tegevus ei ole seadusega kooskõlas, võivad nad ilma jääda metsa majandamise sertifikaatidest, see suurendab motivatsiooni seaduskuulekusele,” hindas ministeeriumi looduskaitseosakond. „Selleks et vältida sarnaseid olukordi, kus sanitaarraiel ületatakse kordades raiemahte, on parimaks lahenduseks metsaomanike enda teadlikkus, et sanitaarraie mahu täitumisel tuleb esitada uus metsateatis. Mis puudutab aga raieid, kus raieks vajalikku luba ei ole või raie on teostatud vastuolus esitatud loaga, siis seal on üheks parimaks ennetuseks kohalike elanike valvas pilk. Lisaks on tulevikus kindlasti omal kohal ka kaugseire meetodite kasutamine raiete tuvastamiseks.”

Kas rahvusparki on hoidnud vaid metsaomanike südametunnistus?
Tekkis ka küsimus, kas keskkonnaamet väljastab looduskaitsealadel raielube ilma metsa sisuliselt hindamata? Enne kui Raigo Arikainen Valga Puule kuuluvat metsa hoogsalt harvendas, oli seda mõned aastad tagasi juba tehtud: aastatel 2012–2016 oli plaanitud erinevatel eraldistel valik-, harvendus-, veer- ja sanitaarraiet mahtudes 8–35 tihumeetrit.
Lisaks sai Valga Puu tänavu samal kinnistul, kus oli lubatust kolm korda rohkem sanitaarraiet tehtud, kahele metsaeraldisele uued load harvendus- ja valikraieks. Pildilt on näha, et väljanägemiselt on tegu juba pigem raiesmiku kui metsaga.
„Keskkonnaamet teostab välitöid kohapeal vaid siis, kui selleks on reaalne vajadus. Katastriüksusel on tehtud metsakorraldus inventeerimise kuupäevaga 5.11.2018, seega tuginesime metsateatise menetlemisel metsa inventeerimisandmetele ning välitöö tegemiseks kohapeal puudus meil vajadus,” kommenteeris keskkonnaameti avalike suhete nõunik Sille Ader.
Enamikku Karula rahvuspargi metsadest on praeguseni majandatud vastavalt rahvuspargi kaitse-eeskirjale püsimetsadena tänu kohalike omanike südametunnistusele ja RMK seaduskuulekusele. Mis saab aga siis, kui muutuvad omanikud ja/või rahvuspargi kaitse-eeskiri?

Mida Valga Puu asjast arvab?

OÜ Valga Puu juht Andres Olesk: „Harvesterijuht raius need puud, mis olid sanitaarraie käigus ette nähtud raiuda – kuivanud ning tormi poolt kahjustatud puud. Kuna aga teatis oli varem võetud, siis oli vahepealse ajaga puid juurde kuivanud, 2016 oli torm ja puid tuli oluliselt juurde. Keskkonnainspektsioon kinnitas ka, et raiuti sanitaarraieks ette nähtud puid. Mille üle me jätkuvalt vaidleme, on see, et ise kirjutasime numbri teatisele ja saime trahvi selle eest! Me ei ole metsakasvatuslikult teinud ühtegi viga, me ei tekitanud oma tegevusega kahju keskkonnale, oleme rikkunud ainult numbrit teatisel! Olles enda metsas!”

Keskkonnainspektsioon lubab ju sanitaarraie puhul plaanitust 10–15% erinevust, te raiusite aga kolm korda rohkem.
„Üldiselt peaks raie lubajaks olema ikka omanik ise vastavalt seadusele, mitte keskkonnainspektsioon, viimase tõlgendus on selgelt pahatahtlik, litsentseeritud metsahindajad võivad metsa hinnates eksida 20%, omanik omas metsas 10–15% olukorras, kus hindaja võimalik viga on juba tehtud. See on bürokraatiahullus, näiteks on teatis 20 tihumeetri peale ja 23 tihumeetri raiumisel tuleb keskkonnainspektsioon trahvima!? Me oleme erametsaliidu kaudu asunud diskussiooni keskkonnainspektsiooniga olukorra lahendamiseks. Tähtis on metsale eelkõige see, mis alles jääb, ning see, et tegevus metsas tooks kasu metsale, mitte vastupidi.”

Andres Olesk polnud nõus kohtu etteheidetega, et ettevõttes valitseb hoolimatu suhtumine metsaõigusnormide täitmisse.
„See on kohtu hinnang, meil on ettevõttel nii ISO-sert kui PEFC-sert, kus on kogu juhtimisahel täpselt kirjeldatud. Lasime peale seda juhtumit teha auditi, protseduur on üle kontrollitud. Kõik asjasse puutuvad isikud on diplomeeritud metsamehed ning harvesterijuht teist põlve metsamees, kes samal töökohal 20 aastat töötanud.
Et Karulas see teema tõstatati, on pigem erand. Tähtis on, et peetakse kinni raie pindalast ning raieks määratud puud vastaksid raieliigile, selles osas masinamees ei eksinud.“

Kõnealusel juhul on siiski tegu rahvuspargiga, kus on raiepiirangud. „Loomulikult on tegu piiranguvööndiga. Aga sanitaarraie mõistes ei ole sellel mitte mingit tähtsust. Karula erilisus tõigi üldse selle probleemiks. Valga Puu raiub igal aastal pool miljonit tihumeetrit, meil pole sellist probleemi mitte kusagil mujal.“

Kui vaadata fotosid, siis teie metsakinnistu on suhteliselt hõre, peaaegu nagu raiesmik.
„Valga Puu ega ka harvesterioperaator pole vastutav tormi tagajärgede eest. Vaidlusaluste raiete raiejärgsed rinnaspindalad ja tagavarad on kohtutoimikus olemas ning seal on igati elujõuline ja korralik mets.“

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/12/2019 09:13:11

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247