AS Hoolekandeteenused soovib ehitada vaimupuudega inimeste kodu siia platsile (pildil paremas ääres). Kohalikud pakuvad asukohta 200 meetrit eemal selles metsatukas (pildil vasakul). Foto: Ülle Harju

Riigiettevõte AS Hoolekandeteenused keeldus Põlva valla ettepanekust rajada vaimupuudega inimeste kodu kortermaja akende alt ja laste spordiväljaku kõrvalt 200 meetrit kaugemale, Maksimarketi lähedale. Lisaks vihjas riigiettevõte, et vallal ja kohalikel elanikel pole ses küsimuses sõnaõigust.

„See on nende otsus ja õigus, ilmselt alternatiivi ei tule,” kommenteeris Põlva abivallavanem Martti Rõigas ASi Hoolekandeteenused käest saadud äraütlevat kirja, millele oli kirjutanud alla kinnisvaradirektor Karl Mänd. „Rahvale tuleb lubatud teine koosolek, kus nad siis selgitavad oma otsust, vald menetleb edasi projekteerimistingimusi nende soovitud krundil – Pihlaka 9.”
Vald üritas pakkuda vaimupuudega inimeste kodule teist asukohta kohalike elanike soovil. Vallavalitsus korraldas 19. detsembril infotunni ümbruskonna korteriühistute liikmetele, kus AS Hoolekandeteenused andis infot kavandatava nelja korteriga hoone ja sinna elama asuva 24 erivajadustega inimese kohta. Selgituste kohaselt hakkab igas korteris elama perena kuus inimest, neil on ööpäev läbi toeks tegevusjuhendaja, kes juhendab, kuidas teha igapäevaseid toiminguid alates hügieenist kuni poes või tööl käimiseni. Maja ülalpidamiskulud katavad selle elanikud ja neile osutatava erihoolekandeteenuse eest tasub riik.
Pärast infotundi otsustas vallavalitsus pakkuda ASile Hoolekandeteenused siiski teist asukohta. „Vaatamata selgitustele oli infotunnist osavõtnud korteriühistute liikmete vastuseis kavandatava erihooldekodu hoone rajamiseks suur,” kirjutas Martti Rõigas riigiettevõttele. „Põlva vallavalitsusele laekus seitse erinevat vastuväidet erihooldekodu eluhoone projekteerimiseks ja rajamiseks Pihlaka tn 9 krundile. Eeltoodu põhjal teeb Põlva Vallavalitsus ettepaneku kaaluda võimalust muuta planeeritud erihooldekodu eluhoone asukohavalikut. Uueks asukohaks oleks Pihlaka tn 9 krundist kirde suunal ligikaudu 200 m kaugusel asuv riigi reservmaa. Asukoha muutmisel on vajalik läbi viia kogu maa-ala detailplaneering ning peale kehtestamist oleks planeering erihooldekodu eluhoone projekteerimise aluseks.”
Pakutud riigimaal kasvab praegu hõre metsatukk, mille kõrval on lagunenud tööstushooned. Teisel pool metsatukka on Maksimarket. Tegu on endise linavabriku territooriumiga. Nagu ka infotunnis osalenud kohalikud elanikud viitasid, jäävad poed ja apteegid sealt sama kaugele kui Pihlaka 9 krundilt.

Elamurajoonist välja vaimupuudega inimeste kodusid ei ehitata

„Pakutud asukoht ei ole paraku sobilik, kuna tegu on elukvartalist eemale jääva alaga, mille vahetus naabruses on tööstushooned,” lükkas Karl Mänd ettepaneku tagasi. „Erihoolekandeasutuste reformi üks eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele võimalust elada välja kujunenud elukeskkonnas, võrdsetel alustel kõigi teiste inimestega. Kuigi pakutud asukoht asub linna piirides, pole tegemist elukeskkonnaga, kus elavad ka teised inimesed. Sisuliselt elaksid erivajadustega inimesed eraldatuses ja kogukonnast eemale tõrjutuna.”
AS Hoolekandeteenused teatas, et taotleb endiselt projekteerimistingimuste väljastamist Pihlaka 9 krundile, kuid selle kõrval on nõus asukohana kaaluma nelja teist krunti. Martti Rõigas tõstis aga esile, et sisuliselt pole tegu alternatiivsete asukohtadega. „Kolm väljapakutud kinnistut asuvad sama platsi peal kui Pihlaka 9, neljas veel rohkem majade vahel – ühelegi neist kinnistutest ehitamine ei võta ära kohalike vastuväiteid,” ütles ta.
AS Hoolekandeteenused andis oma kirjas ka mõista, et vallavalitsusel pole ses küsimuses mitte mingisugust otsustusõigust. „Kui vallavalitsuse hinnangul Pihlaka tn 9 krundile ega alternatiivsetele asukohtadele projekteerimistingimuste väljastamine (ja sihtotstarbe muutmine) ei ole võimalik, siis oleme valmis Pihlaka tn 9 krundi hoonestama kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Sel juhul muudame hoone arhitektuuri nii, et detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamine ei ole vajalik,” seisab kirjas. „Ühtlasi leiame, et Põlva Vallavalitsuse ettepanek loobuda hoone ehitamisest Pihlaka tn 9 krundile on ajendatud naabermajade elanike vastuseisust erivajadustega inimestele. Leiame, et naabritele otsustusõiguse andmine selle üle, kus inimesed elada tohivad, looks ohtliku pretsedendi. Märgime, et õigus kodule, samuti nagu õigus vabalt elukohta valida on Eesti Vabariigis põhiseadusega tagatud õigus.”
Märkimata on jäetud, et kõnealusel juhul valib inimestele elukoha siiski AS Hoolekandeteenused, mitte nad ise.
AS Hoolekandeteenused kiitis ka põlvakatele, et Saaremaal elasid varem 350 erivajadusega inimest Sõmeru hooldekodus, nüüd aga juba teist aastat Kuressaare kesklinnas Ruubi Kodus ja kohalikud olevat rahul.
Paraku on tegelikkus teine. 14. jaanuaril kirjutas sealne kohalik leht Saarte Hääl, et Saaremaa vallavalitsus ei rahuldanud ASi Hoolekandeteenused taotlust väljastada projekteerimistingimused Kuressaares Õie 8 kinnistule erivajadustega inimestele uue elamu rajamiseks.
Vald üritab riigi sotsiaalettevõtet veenda leidmaks vaimupuudega inimeste jaoks teine asukoht. Põhjus on selles, et viis korteriühistut saatsid vallavalitsusele pöördumise, milles palusid tungivalt ja tõsiselt kaaluda psüühikahäiretega inimestele mõeldud hoone rajamise sobivust tiheasustusega ja perede seas hinnatud Ida-Niidu elamurajooni.
AS Hoolekandeteenused pole aga sealgi näidanud üles valmidust järele anda.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 16/01/2020 08:49:21