Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kas elamispinna-toetused aitavad Kagu-Eestisse vajalikke spetsialiste tuua?

Kagu-Eesti majanduse elavdamiseks plaanib riik piirkonda tulevate spetsialistide toetamist kas elamispinna soetamisel või selle renoveerimisel kokku kuni 300 000 euroga aastas. Kohaliku elu juhtide hinnangul võib toetusest olla abi spetsialistipuuduse leevendamisel.

Rõuge vallavolikogu esimees Aigar Kalk usub, et eluasemetega seotud kitsaskohtade leevendamine riigi- ja vallapoolse toetusega aitab tuua spetsialiste piirkonda. „Hajaasustuse veeprogrammi suhtuti alguses samuti ettevaatlikult, aga kui nähti, et see toimib, kasvas ka huvi,” meenutas ta ja lisas, et toetusskeemi „Noored Setomaale” raames lähevad piirkonda noored pered.
„Nii omavalitsuste kui ka riigi toetussumma omavalitsuste lõikes tuleb täpsustuda,” ütles Kalk. Igasugune summa on tema sõnul spetsialistile elukoha muutmisel toeks.
Kalk rääkis, et Võrumaa omavalitsused peavad enne toetustingimused täpsemalt selgeks rääkima, nagu kriteeriumid ja muud, ning alles siis välja kuulutama taotlusvooru spetsialistidele elamispinna leidmiseks või renoveerimiseks. „Näiteks praegu müüb omanik korterit ühes meie valla piirkonnas, mida maale tulijal on soovi korral võimalik osta,” tõi ta näite. Kalgi sõnul vajavad Rõuge valla ettevõtjad mitmete erialade spetsialiste – keevitajast puidutöö tegijateni.
SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ütles, et programm aitab tuua Kagu-Eestisse uusi spetsialiste, samuti toetada praeguste jäämist piirkonda. „Praegu napib inimestel raha eluasemete korrastamiseks ja soetamiseks ning seda aitab programm leevendada,” täpsustas ta.
Toots märkis, et toetus on suunatud erasektoris töötavatele spetsialistidele, mis aitab ka erafirmadel piirkonnas püsima jääda. Tema sõnul on Võrumaal peaaegu igas sektoris spetsialiste vajaka, metallitööstusest puidutööstuseni.
Võru linnavolikogu esimehe Ülo Tuliku hinnangul on spetsialistide toetamisel, aidates teha korda eluase, küll mõtet, kuid olulisemaks peab ta siiski korralikku töötasu. „Kui töötasu on hea, saavad töötajad ise hakkama,” on 1996. aastast mitmes omavalitsuses, maavanemana ja ka riigikogus töötanud Tuliku seisukoht.

Põlvamaal napib elamispinda, mida Valgamaa mõnes paigas on

Kanepi vallavolikogu esimees Kaido Kõiv lausus, et igasugune toetus aitab spetsialiste juurde tuua, kuid lisas, et spetsialistid peavad toetuse kasutamisel olema asjalikud.
Tema sõnul on Kanepi valda vaja erinevate tööde tegijaid: lihttöölistest mitmesuguste spetsialistideni.
„Elamispinnaga on meil kitsas, on vaid üksikud korterid ning valla elamispinnad lähevad nagu soojad saiad,” rääkis Kõiv. Ta selgitas, et soodsa asukoha tõttu elavad inimesed Kanepis, kust on hea ühendus Tartu, Võru, Otepää ja Põlvaga.
„Tulijal on muidugi võimalus maja ehitada, kuid see eeldab krundi ostmist. Mõistlikum on uutele spetsialistidele valla ja riigi toel kortermaja ehitada,” arutles Kaido Kõiv.
Valga valla osas piirkondades on olukord elamispindade poolest teistsugune. „Meil on kortermajades erastatud kortereid, näiteks Koikkülas ja Kaagjärvel, kus keegi ei ela ja mida soovi korral on ilmselt võimalik osta,” ütles Enno Kase, asevallavanem munitsipaalvara ja vallahoolduse alal.
Kase sõnul peab heale spetsialistile olema elamispinnatoetus piisav. Ta oletas, et Valga linnas võib korteri kordategemiseks minna kuni 5000 eurot.
„Toetused on eelkõige vajalikud noortele spetsialistidele,” lisas Kase. Ta märkis, et Valga vallas napib ehitajaid, kuna need on aastate jooksul läinud Eesti teistesse piirkondadesse või üle lahe. Nende asemele on tulnud Lätimaalt ehitajad, kes on nõus ka väiksema tasuga.
Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis sõnas, et kagunurka on kõige enam vaja puidu ja toitlustuse valdkonna asjatundjaid, sest need on Põlva-, Võru- ja Valgamaal olulisel kohal.
Leisi sõnul on iga abinõu spetsialistide piirkonda toomisel oluline. „Paraku ei ole Põlvamaal elamispinna turgu, isegi üürile antavaid kortereid napib,” sõnas ta.
Leis pakkus lahenduseks kas üürimaja ehitamist või mõne maja rekonstrueerimist.


Riik aitab parandada Kagu-Eesti spetsialistide elamistingimusi

Põlva-, Võru- ja Valgamaa arengu hoogustamiseks kinnitas riigihalduse minister Jaak Aab Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme.
Meede on välja töötatud ning viiakse ellu koostöös Kagu-Eesti omavalitsustega, kes panustavad sellesse riigiga võrdses osas. Kohalike omavalitsuste ülesanne on parandada spetsialistide eluasemete olukorda omavalitsuse piires.
Taotlusvooru Kagu-Eesti kohaliku omavalitsuse üksustele planeerib riigi tugiteenuste keskus avada tänavu veebruaris. Meetme eelarve on kavandatud Kagu-Eesti programmi tegevustest. Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme riigipoolseks eelarveks on kavandatud 200 000 – 300 000 eurot aastas nelja aasta jooksul.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 23/01/2020 08:58:05

Lisa kommentaar