Küsitlus

Mis on plaanis teha Eesti Vabariigi 102. aastapäeval?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kohalikke nörritab valla plaan sulgeda Eesti väikseim kool

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Misso koolimaja. Foto: Vikipeedia

Rõuge vallavalitsus tahab muuta valdade ühinemislepingut, et sügisest sulgeda Eesti väikseim, kolme õpilasega Misso kool. Ehkki suurem osa kohalikest lastest õpib juba praegu teistes koolides, on osa kogukonnast ja vallavolikogu opositsioon ikka nördinud.

"Kolme õpilase jaoks kooli pidamine pole nende endi huvides,” põhjendas Rõuge vallavanem Mailis Koger seda, miks vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku alustada ettevalmistusi Misso kooli sulgemiseks alates uuest õppeaastast. „Kooli ei saa pakkuda kvaliteetset haridust, puudu jääb sotsiaalsetest oskustest, ära jäävad grupitööd, suuremad väljasõidud...”
Praegu õpetab kaht kolmanda ja üht kuuenda klassi last üks õpetaja, lisaks töötab koolis poole kohaga direktor. Kooli sulgemisotsus tuleb teha ära märtsi lõpuks – haridus- ja teadusministeeriumile tuleb sellest teada anda hiljemalt 1. aprillil. Ühinemislepingut on vaja muuta seetõttu, et selles on sätestatud kõikide valla koolide säilimine.
Kui Rõuge vallavolikogu teisipäevasel istungil ühinemislepingu avamist puudutava päevakorrapunktini jõudis, tõusis volikogu opositsioon (9 inimest) püsti ja lahkus demonstratiivselt ruumist. Alternatiivset ettepanekut nad ei teinud.
16 kohale jäänud volikogu liiget võtsid vastu otsuse, et algatatakse ühinemislepingu muutmine. See tähendab, et lepingu muutmise ettepanek peab minema kolmeks nädalaks avalikule väljapanekule ja pärast seda teeb volikogu otsuse. Ühinemislepingu muutmiseks on vaja vähemalt kaht kolmandikku 27-liikmelise volikogu liikmete häältest.

Vallavalitsus: Misso kool pole jätkusuutlik
Rõuge vallavanema Mailis Kogeri sõnul ei sündinud Misso kooli sulgemise plaan kergekäeliselt, seda arutati aasta aega. Rõuge vallavolikogu vastava eelnõu juurde on lisatud pikk seletuskiri, miks kool pole jätkusuutlik.
Seletuskirjas seisab, et lapsi on piirkonnas vähe ja enamik neist õpib teistes koolides. Misso piirkonna 11 kooliealisest õpilasest õpib kuus last Vastseliina gümnaasiumis, üks Hispaanias, üks Tilsi koolis ja kolm Misso koolis. 2011. aastal kooliga liitunud lasteaias käib praegu 12 last.
„Lasteaia säilitamine eraldiseisva asutusena ei ole otstarbekas, seega korraldatakse lasteaia tegevus ümber ja Misso moodustatakse Rõuge lasteaia filiaal,” seisab seletuskirjas. Lisaks jääb koolimajja noortekeskus ja ühe mõttena on läbi käinud sinna sotsiaalkeskuse paigutamine, sest praegused sotsiaalkeskuse ruumid on kehvas seisus.
Kooli ülevalpidamine on kulukas: eelmisel õppeaastal lisas vald Misso kooli õpetajate palgafondi peale riigipoolse eraldise 18 000 eurot, muud personali- ja majanduskulud võtsid veel ligi 35 000 eurot. Möödunud aasta lõpus toimus vallavanema ning haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kohtumine Misso kooli töötajate, lapsevanemate, Misso piirkonnast valitud vallavolikogu liikmete ja kohalike elanikega. Kohtumisel arutati Misso kooli tegevuse lõpetamise ja lasteaia töö ümberkorraldamise küsimust. Seejärel arutati sulgemist vallavalitsuses ning volikogu hariduskomisjonis.

Kohalikud heidavad vallale ette tegevusetust
Seletuskirjas pole esile tõstetud, kas ja milliseid etteheiteid on kohalikel kooli sulgemisega seoses vallavalitsusele ja volikogule. Lapsevanem Sven Reinsaar nimetas: „Seni on vald tegelenud ainult sellega, kuidas saaks kooli kinni panna, mitte lahenduse leidmisega kohalikke KORRALIKULT kaasates, kuidas kohalikud lapsed koolis käima saaks! Lihtne on kool kinni panna, avada teda aga on kordi raskem. Mis on edaspidi see präänik, millega meie kanti noori peresid natukenegi meelitada? Tulge meile ja saate oma 7aastase lapse saata hommikul kiilasjääga kaetud teed mööda 15 km kaugusele kooli? Tänase päevani pole vallal mingit nägemust, mis peaks korvama noorele perele kooli puudumise, et nad ikka otsustaksid Missomaale kolida! Eriti arusaamatuks jääb, et miks meie piirkonda koalitsioonis esindav inimene on senisel kahel kooli puudutaval kohtumisel olnud kõikse valjum sulgemist õigustav isik!?”

Miks Misso kool alla käis?
Misso kooli allakäigu põhjusi lahkas LõunaLeht möödunud suvel („Kuidas sai tublist keskkoolist Eesti väikseim kool?, LL 01.08.2019).
15 aasta eest käis Misso keskkoolis 78 õpilast, õppeaastal 2016/17 veel 23 õpilast, seetõttu otsustas vald sulgeda põhikooli kolmanda astme (7.–9. klass). Arvatakse, et õpilaste põud hakkaski sellest otsusest saati terendama, kuna vanemad viisid siis ka oma nooremad lapsed teise kooli, ja üldiselt näeb suur osa lastevanemaid, et laps võiks kogu põhikooli õppida samas koolis.
Suuresti just selleks, et Misso kooli saaks edasi pidada, algatasid kohalikud aktivistid kaheksa aastat tagasi projekti „Tule maale!”. Projekti tulemusel suudeti kooliõpilaste arv ajutiselt kergitada 40ni, kuid tasapisi vajus kool ikkagi tühjaks ja suur osa maale tulnuid peale mõne aktiivse inimese on nüüdseks piirkonnast lahkunud.
Projekti üks eestvedajaid, toonane vallavanem Urmas Peegel ütles suvel LõunaLehele, et aasta pärast projektiga alustamist vahetus vallas võim, kelle suhtumine projektisse oli Peegli hinnangul negatiivne. „Eks me tegime oskamatusest ka mõningaid valesid otsuseid, mida poliitiline vastaspool kasutas meie vastu,” nentis Peegel. „Meil ei lastud eriti seda projekti valla ja kogukonna poolt jätkata.” Vastased heitsid ette, et uued maale tulijad saavad rohkem toetust ja abi kui kohalikud elanikud.
Peegli enda perele sai aga otsustavaks, et võtta oma kaks last Misso koolist ära, valla huvitegevuse määruse muutmine: vald ei maksnud enam pearaha laste õppimise eest Võru muusikakoolis. Ent see polnud ainus põhjus: neli aastat tagasi, nädal enne uue õppeaasta algust oli koolil veel hulk õpetajaid puudu, direktor puhkusel ja lastevanematel polnud kindlust, kas lapsed saavad õpetatud.
Suvises artiklis väljendas Misso kooli hoolekogu esimees Maiden Paljak seisukohta, et kool tuleks sulgeda, sest õppekeskkond ja -korraldus ei ole enam õpilasesõbralikud, lisaks on koolis olnud probleeme kiusamisega. Ta ise pani oma kooliealise lapse mitmel põhjusel Vastseliina gümnaasiumisse, noorem laps käib küll Misso lasteaias, sest lasteaia tööd hindab ta kõrgelt. Tema sõnul on põhiprobleem kooli juhtimises ning hoolekogu pingutused ja läbirääkimised ei ole jõudnud juhtkonna koostöövalmiduse puudumise tõttu otsuste ja tegudeni.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/01/2020 09:11:19

Lisa kommentaar