Aga see on ju tuntud vene kirjaniku Lev Tolstoi pealt maha kirjutatud, võib hüüatada kärsitu lugeja. On või? No näete siis! Ei teadnudki, et Tolstoi oleks oma romaani pealkirjale lisanud midagi Bresti või Tartu rahu kohta, nagu mõni lugeja on valmis esimese hooga arvama. Küllap võis see viimne iva jääda lugejale kahe silma vahele. Sellepärast peabki olema tähelepanelik, kui süveneda faktoloogiasse, mida jõudumööda pakutakse kronoloogilistes kokkuvõtetes. Või nagu üks isiklikult tundmatu arvustaja (L. P.) ühes Tartu mainekamas kirjastuses lausa sisistas, et see teos on (täiesti?) riigivastane lugu.
Täiesti riigivastane? Olgu, kui teie väärikus seda teile lubab, pealegi meie sõnavabadusega riigis. Ainult kuidas need kaks asja siis kokku klapivad: sõnavabadus ja riigivastasus? Pealegi veel ajaloolises tagasivaates, mida autor oma tahte järgi paratamatult painutama ei hakka ega soovigi. Ajalugu ei ole küll teadus, vaid ainult rahva usk oma tulevikku, milles ajalugu sünnib. Autor ainult kirjeldab sajanditaguseid sündmusi oma vaatekohast talle omasel moel talle kättesaadavate allikate põhjal.
Tutvustuse korras mainiksin, et teos – fragmentaarium – sisaldab enam kui kolm ja poolsada lehekülge kõvakaanelises köites formaadiga A5. Teoses põimuvad panoraamsed lahingukirjeldused sõja kriitilistes punktides, nagu Anna ja Paju mõisa lahingus ning Uderna raudteejaama lahingus, kus laiarööpalise soomusrongi vedur sai otsetabamuse, hukkus vedurijuht ning tema abi muutus põrutusest võitlusvõimetuks või kus võitles teiste hulgas ka teose autori isa Aleksander Kamberg, orkestrant ja bassimees – Bassi-Ants. Näeme, kuidas sõjamehe õnn ja õnnetus käivad käsikäes ja kui vaja, siis astuvad lahinguväljale isegi nende jumalannad, kaitsejumalad Moirad, et kaitsta oma lemmikuid või vaadata silma reeturitele.
Ajalooline tagasivaade on illustreeritud ajakohaste ja hilisema aja fotodega. Esialgne trükiarv on tagasihoidlikult tagasihoidlik – 100 eksemplari, millest esimesed neli on reserveeritud Eesti Rahvusraamatukogule. Teos on pühendatud vabadussõjalastest soomusronglaste, Laiarööpalise Soomusrongi Nr., aga nende hulgas eriti ühe mehe, ühe võitleja – muusikakomandolasest reamehe Aleksander Kambergi ehk Bassi-Antsu, siinkirjutaja isa – kustumatuks mälestuseks.

 

Autor: Erik Kamberg
Viimati muudetud: 30/01/2020 09:15:10