Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Apteegireform tõstab proviisorivande ausse

Proviisorid ootavad apteegireformi jõustumist, et väheneks ärihuvide mõju; inimesed ootavad apteekide arvukuse vähendamist ja nendes müüdava kauba odavnemist.

„Ostan ainult retseptiravimeid meie haigla apteegist,” ütles Räpina vallas elav Sirje, kes käsimüügiravimid ja muud apteegikaubad ostab ida poolt. Tema sõnul maksab pakk südamevitamiinina kasutatavat Aspargami seal 60, Ibuprofeni 400 pakk ligi 80 eurosenti.
Võrumaal elav Marika ostab ida poolt samuti käsimüügiravimeid just hinnavahe pärast.
Samas vallas elav Aide loodab, et plaanitav apteegireform ohjeldab ka hindu. „Toidulisandid on üle mõistuse kallid ja raske on uskuda, et neist kõigist ka abi on,” kahtles ta.
Ühes Georgia linnas maksis sügisel karp Panangini neli eurot, ida pool maksab sama ravim üle kolme euro, meie apteekides kuus eurot.
Apteekide arvukus ei ole neis müüdava kauba hindu langetanud. Meil on üle 520 apteegi, neist Võrus üheksa.

Võrule piisaks viiest, Räpinale kahest apteegist

Võrumaal elava Esta sõnul piisaks Võrru neljast korralikult varustatud apteegist, lisaks viies haiglas. Teadjate sõnul tulevat Võrru kümneski apteek.
Oluliseks peetakse, et leti taga on asjatundja. „Kui apteegis on leti taga teadlik inimene, võib mõnigi visiit EMOsse või perearstile ära jääda,” andis Marika mõista, et eelistab leti taga proviisorit. Võrulanna Kätlin on sama meelt. Kui tal on ravimite või vitamiinide kohta teavet vaja, eelistab ta proviisorilt küsida, sest viimane oskab adekvaatset nõu anda.
Maximaga ühe katuse all tegutsevas Euroapteegis töötav proviisor Lili Lemmik märkis, et üheksa apteeki on Võru-sugusele väikelinnale palju, seda enam, et elanike arv väheneb. „Võrru piisab viiest-kuuest apteegist,” lausus proviisor Lemmik. Kui ta aastakümneid tagasi tööd alustas, oli Võrus kaks apteeki, kuid elanikke rohkem.
Räpinas on kolm apteeki, küsitletute sõnul piisaks kahest. Apteek on ka Mehikoormas, Ahjal ja Värskas, kust on Räpinasse 20 kilomeetri ringis, seega on täidetud nõue, et kahe apteegi vahemaa peab 30 kilomeetrit olema.
Põlvas on viis apteeki, millest seal elava Kaja sõnul on kaks toidupoega ühe katuse all, kolmas on haiglaga ühe katuse all. Need kolm on asukoha poolest ostjatele sobilikud. „Ostan retseptiravimeid sealt, kus olen,” sõnas Kaja ja lisas, et toidulisandeid ta ei tarbi.

Proviisorid on andnud vande, ärimehed mitte

Proviisor Lemmik tunnistas, et Euroapteegi niidid viivad küll Leetu, aga nad on apteegireformi suhtes äraootaval seisukohal.
Väike apteek Võrus on tegutsenud 1994. aastast. Apteegi eesotsas on proviisor Marika Timpka. „Apteegireformi mõte on ju selles, et ravimite jae- ja hulgimüük lahutada, millest tuleneb, et apteegi osanikuks-aktsionäriks ei või olla hulgimüügi tegevusloa omaja ning apteegi tegevusloa omaja enamusosalus peab proviisorile kuuluma,” selgitas Timpka.
Ta lisas, et apteek ei ole pood, patsient ei ole klient ja tervishoid ei ole kaubandus ning apteegis ei ole kohta „mustale reedele” ega „hulludele päevadele”.
„Proviisori tegevuse sihiks on inimeste tervise säilitamine, haiguste ennetamine ja haigete tervenemisele kaasaaitamine lähtudes inimlikest vajadustest, mitte ärilistest huvidest,” märkis Timpka.
OÜ Räpina Apteek, mida rahvas asukoha tõttu ka haigla apteegiks kutsub, on tegutsenud juba 1861. aastast. Proviisorist juhataja Malle Rätsep jagab nende kolleegide seisukohta, kelle meelest peavad apteegid proviisoritele kuuluma. „Kahjuks on seaduste muutuste tõttu vahepeal apteekide omanikeks saanud ka ärimehed,” sõnas ta.
Rätsep ütles, et proviisorid on andnud vande, mille üks mõte on „… eriala kohustuste täitmisel suhtun võrdselt kõikidesse abivajajatesse ning lähtun nende vajadustest, pidades neid kõrgemaks ärilistest huvidest”.
„Ärimehed seda vannet andnud ei ole, neil on esikohal kasum ja äri,” lisas ta.
Rätsep ütles, et nii retsepti- kui ka käsimüügi ravimitele on riik kehtestanud juurdehindluse, mida apteegid ei tohi ületada, teistele kaupadele, nagu toidulisandid ja vitamiinid, ei ole hinnapiiranguid.
Tema sõnul saavad proviisoritele kuuluvad apteegid ise otsustada, kui suure protsendi nad lisavad viimati nimetatud kaupadele. „Ketiapteekides on vitamiinide ja toidulisandite juurdehindlus keti sees kokku lepitud,” lisas ta.
Veel Panangini hinnast. „Riik on ravimitele kehtestanud lubatud juurdehindluse määrad, mida ilmselt kõik apteegid järgivad, ja sellepärast hind ei langegi,” selgitas proviisor Rätsep.

Tervise eest tuleb ise hoolitseda

„Apteegiäri on ilmselt megasuur, egas muidu neid oleks Eestis üle 500,” märkis Esta. Ta lisas, et paljud meist sõna otseses mõttes nuumavad apteeke selle asemel, et enda tervise eest ise hoolt kanda. Teisalt, paljud töörügajad ei jõuagi endaga tegeleda ja tormavad pisimagi hädaga apteeki.
Aide sõnul on Eestis piisavalt kirjutatud, mida igaüks saab enda tervise heaks teha. „Iseasi, kui palju loetust kõrvade vahele jõuab ja jääb ning kui palju on neid, kellel on meelekindlust endaga tegeleda,” sõnas ta.
Aide on vähendanud valget jahu sisaldavate toodete, magusa ja rasvaste lihatoodete tarbimist ning korjab soojal ajal ravimtaimi, millest saab külmal ajal teed keeta. „Iga päev kõnnin mitu kilomeetrit,” sõnas ta, kuid lisas siiski, et visa viiruse korral tuleb tohtri ja apteegi poole pöörduda.
„Ravimit tuleb tarvitada nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik,” soovitas proviisor Rätsep, kelle sõnul peame oma tervise eest ikka ise hoolt kandma.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 30/01/2020 09:38:30

Lisa kommentaar