Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ohvriabisse pöördumiste arv on tõusnud kolmandiku võrra

Eelmisel aastal pakkusid sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajad nõustamist 11 300 korral, esmakordselt nõustamisele tulnud inimesi oli eelmine aasta 4871. Võrreldes 2018. aastaga kasvas klientide arv kolmandiku võrra.

Pöördumiste põhjuseks on enamasti perevägivallaga seotud küsimused. Abistati ka muude süütegude, õnnetusjuhtumite ja teiste traumaatiliste sündmuste korral.
Ohvriabiteenust on abivajajatele pakutud 15 aastat ning nende aastate jooksul on ohvriabitöötajatelt abi saanud üle 32 000 inimese. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste juht Jako Salla toob välja, et aastatega on abi saamise võimalused oluliselt laienenud. Juurde on tulnud uusi teenuseid, mis on toeks suurema abivajadusega inimestele.
„Peamiselt politseiga samas majas asuvatele ohvriabitöötajatele hõlmab ohvriabi nüüd ka naiste tugikeskuste teenust, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuseid ning teenuseid inimkaubanduse ohvritele ja prostitutsiooni kaasatutele. Eelmise aasta alguses avasime ohvriabi kriisitelefoni 116 006, igas maakonnas töötavad kannatanute, kelle elu ja tervis on otseselt perevägivalla tõttu ohus, abistamiseks loodud MARAC-i ekspertgrupid ning alustatud on vägivalla toimepanijatele suunatud sotsiaalprogrammidega,” tutvustas Salla abisaamise võimalusi.
Suurim murekoht jätkuvalt perevägivald, mille puhul on enamasti kannatajad just naised.
Salla lisas, et viimastel aastatel on abi saanute arv oluliselt tõusnud. Mullu oli ka pöördumisi kolmandiku võrra enam kui 2018. aastal. „See näitab eeskätt inimeste julgust märgata ja anda teada igasugustest vägivallajuhtumitest. Selleks, et vägivalda vähendada, tuleb meil ühiskonnana kasvada, julgeda välja astuda, märgata ja teatada,“ rääkis ta.
„Abisaajate arvu kasvu taga on kindlasti kõrgem teadlikkus kannatanute vajadustest. Ohvriabi jaoks on kahtlemata olulise mõjuga ka politsei ja prokuratuuri pühendunud töö abivajajate ära tundmisel ning kannatanute informeerimisel ohvriabi võimalustest,“ rääkis ohvriabi juht Jako Salla.
Ohvriabi 15. tegutsemisaasta puhul toimuvad jaanuarist kuni aprillini üle Eesti lahtiste uste päevad, et tutvustada lähemalt ohvriabiteenuseid ja võimalusi. 

Ohvriabitöötajad on kättesaadavad igas maakonnas ning asuvad politseiga samas majas. Töötajate kontaktid leiab lehelt www.palunabi.ee.
Ohvriabi tegeleb iga juhtumiga individuaalselt ning teeb koostööd kõigi juhtumi lahendamiseks vajalike asutustega.
Sotsiaalkindlustusameti tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006 on avatud ööpäevaringselt. Inimest nõustatakse eesti, vene ja inglise keeles. Neile, kes ei soovi või ei saa helistada, aidatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
Spetsiifiline abi on kättesaadav naistevastase vägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvritele.
Tasuta psühholoogilist abi saavad ohvriabi kaudu süütegudes kannatanud, vajadusel ka nende lähedased. Abi saamise täpsemaid tingimusi selgitab ohvriabitöötaja.
Ohvriabisse võivad pöörduda kõik inimesed, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või kes on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Politseisse avalduse tegemine ei ole abi saamise eeldus.
Täna pakutakse kannatanutele erinevaid ohvriabiteenuseid: ohvriabi nõustamist, psühholoogilise abi teenust, lepitusteenust, inimkaubanduse ohvrite teenust, MARAC võrgustikutöö koordinatsioon, naiste tugikeskuste teenust, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste teenust, prostitutsiooni kaasatute nõustamist, inimkaubanduse nõuandeliin +372 660 7320, ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning toimepanijatele suunatud sotsiaalprogramme.
Ohvriabiteenused on kannatanutele tasuta.

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/02/2020 06:34:18

Lisa kommentaar