Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Räpina koguduse hooldekodus kuuleb jumalasõna iga nädal

Tegevjuht Ene Mölder ütles, et koos õue ja aedadega on neil maad hektar. Foto: Mari-Anne Leht

Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK)) Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu on Eestis erandlik mitmeti: kogudusele kuuluvana kuulevad hoolealused jumalasõna kord nädalas ning maja taga on suur õu, mille mõlemal pool on puuviljaaed.

„Majas on 36 hoolealust, enamik neist Räpina vallast, üksikud Tartumaalt, Kanepi ja Võru vallast,” tutvustas maja tegevjuht Ene Mölder. Ta lisas, et kaugemalt pärit hoolealustel on kas juured Räpinas või soovisid siia tulla jumalasõna regulaarse kuulmise pärast.
Majaelanikke kutsutakse siin hoolealusteks, mitte klientideks, nagu on kombeks paljudes hooldekodudes.
Kohaliku koguduse õpetaja Urmas Nagel peab igal reedel hooldekodu saalis päevakohase jutluse ning neile, kellel oli lõppeval nädalal tähtpäev, lauldakse ühiselt sünnipäevalaul.
„Kord kuus ja ka pühade eel, nagu jõulude, vabariigi aastapäeva ja ülestõusmispühade eel, peab õpetaja tunnise teenistuse armulauaga,” ütles tegevjuht. Kes ei saa mingil põhjusel saali tulla, kuid soovivad armulauda, neile jagab õpetaja seda toas.
„Peale jõuluteenistust tuleb majja jõuluvana, kes jagab hoolealustele paki,” märkis Mölder ja täpsustas, et igaüks leiab pakist alati soovitu.
Räpina Vikerkaare lasteaiaga on neil ammused suhted. Sealsed kasvandikud käivad majas jõulude eel tantsimas-laulmas. „Olen märganud, et hoolealuste meeleolu muutub väikesi lapsi nähes-kuuldes alati rõõmsaks, kuid teisalt on ka lasteaialastele vajalik näha eakaid ja ratastoolis inimesi, sest see avardab nende pilti maailmast,” arutles tegevjuht.
Traditsioonilistel kirikupühadel esinevad pühapäevakooli lapsed näitemängu ja luuletustega. Majas on mängitud lõõtsa ja tantsitud rahvatantse.
Kuna tegemist on koguduse hooldekoduga, on maja külastanud esindajad Räpina koguduse sõpruskogustest nii Soomest kui ka Saksamaalt. Viimased on hooldekodu toetanud, lift on sakslaste toel majas.
Mõistagi on siinsed elanikud kohtunud mitme EELK peapiiskopiga silmast silma, peapiiskop emeeritus Andres Põder on majas mitu korda käinud ja mullu, kui hooldekodu pidas 25. sünnipäeva, osales sellel peapiiskop Urmas Viilma.

Argipäevad mööduvad erinevalt

Argipäevad mööduvad hoolealustel hallide ilmadega vaikselt ja enamik ei käi majast väljaski. Teise korruse tubades elavad need, kes saavad endaga enam-vähem hakkama. Tegevjuht on märganud, et naised eelistavad enam suhelda kui mehed.
„On tore, et teise korruse naised kogunevad tihti kellegi juurde tuppa kohvi jooma, kus kõnelevad ajalehtedest loetust, Räpina ümbruses ja hooldekodus toimunust ja endast. Meil elavad mehed eelistavad televiisorit vaadata,” rääkis Mölder. Enamik elab kahekesi, mõned kolmekesi ja paar inimest üksi toas ning kellelgi ei tekigi suhtlemisvaegust. Turvalisuse nimel on mitmekesi toas kindlam, sest kaaslane vajutab vajaduse korral ruttu hädaabinupule.
Üksi elav Leili luges parajasti Harry Raudvere raamatut „Hüüdnimi eestlane”. „Sellisel aastaajal peamiselt loengi, televiisorit vaatan vähem, kuid uudiseid alati,” kõneles majas varem mitu aastat hooldaja ja meditsiiniõena töötanud Leili.
Ene Mölder märkis, et maja üks kokkadest, Siiri, toob nii Leilile kui ka teistele lugejatele raamatukogudest alati raamatuid.
„Aknast on mul Võhandule ja üle selle paistvale lossi pargile nagu sajandi vaade,” tunneb eakas naine heameelt vaatest, mida soojal ajal naudib oma pingilt õues. „Suvel kõnnin jalakäijate teed mööda veidi ja juhatajaga olen käinud kirikus valves, kui selle uksed on huvilistele valla,” meenutas Leili.
Kes jaksavad, käivad ühiselt kaugemal. Mullu käis osa hoolealustest maja bussiga kolm korda väljas: Sillapää lossi pargis jalutamas, loomemajas näitust vaatamas ja piknikut pidamas RMK Toolamaa puhkekohas.
Ümbruses elavad sugulased käivad lähedasi vaatamas, kuid Eesti teisest otsast ja välismaalt käiakse harvem. On neidki, kes ei soovi sugulasi näha, sest viimaste lahkumise järel on tükk aega raske olla, kuna kohtumine tõi ammused ilusad, koosveedetud ajad meelde.

Nõuded ja nõuandajad teevad nukraks

Koguduse hooldekoduna ei saada riigilt ega omavalitsustelt sentigi, kuid mõistagi on majas kõik päästeameti ja teiste ametite nõuded täidetud, sest muidu ei saaks hooldekodu tegutsedagi, ning neid nõudeid peetakse vajalikeks.
Kui küsin tegevjuhilt, kas kõik nõuded on mõistlikud ja nõuandajad asjalikud, raputab ta pead. „Vanemhooldaja peab kaks korda aastas ehk kuue kuu järel iga hoolealuse kohta täitma hooldusplaani, mille pikkus on viimased paar aastat õnneks lehekülg, kuid varem nõuti koguni üheksaleheküljelist hooldusplaani, justkui vanuri tervis muutuks iga poole aasta järel paremaks,” kõneles Mölder. Ta lisas, et küsitava väärtusega paberite täitmise asemel jääks vanemhooldajal enam aega vanuritega suhtlemiseks.
Kui tegevjuhil on ühe või teise taotluse tegemiseks nõu vaja, on ikka juhtunud, et üks sotsiaalkindlustusameti töötaja on palunud teisele helistada, vahel teine kolmandale. „Mõni ametnik on soovitanud ameti kodulehelt uurida,” tunnistas Mölder, keda kurvastab asjaajamise keerukus, ametnike arvukus ja eriti nende teadmatus.
Ühest sammust tunneb Ene Mölder rõõmu: „Alanud aastast saame riigilt meil töötava meditsiiniõe palgaraha. Kuid selleks, et meditsiiniõde saaks hooldekodus töötada ja riigilt palga, tuli sotsiaalkindlustusametilt koduõenduse teenuse luba taotleda.” Veel läinud aastal maksis hooldekodu oma eelarvest meditsiiniõele tasu.

Ajalooga ja puuviljaaiaga maja

Võrreldes euronõuete järgi hooldekoduks renoveeritud majadega on siin ruumid kõrged ja koridorid kitsad. Maja pärineb 1908. aastast ja ehitati koguduse leerimajaks.
Punavõim võttis maja koguduselt ära, sel ajal oli siin mitme kohaliku kooli internaat, Räpina haigla kirurgiaosakond ja korteridki.
„Taasiseseisvumise järel sai kogudus maja tagasi. Ühel koguduse liikmel ei olnud kusagil elada ja talle anti siia korter ning sellest idaneski toonasel kirikuõpetajal Heino Nurgal mõte hooldekodu rajada,” meenutas Ene Mölder, kelle sõnul õnnistati hooldekodu 1994. aastal.
Hoones on mõnigi oluline töö tehtud võimaluse avanedes. Keskkütegi pandi majja kaks aastat tagasi, katus vahetati neli aastat tagasi. „Kui oleks raha ahjude väljalõhkumiseks, saaks veidi ruumi juurde ning koridore värskendada,” vaatas tegevjuht ettepoole.
Maja ühel pool on suur puuvilja- ja marjaaed, teisel pool on viinamarjad ja kaks kasvuhoonet. Kasvuhoonetest saadakse suve lõpul ja sügisel toidulauale kurgid-tomatid ja paprika, ka maitserohelise. Kevadest sügiseni on tööl aednik.
„Sügisel tegime mitusada liitrit õunamahla ja ka moosi, sõstraid ja maasikaid on sügavkülmikutes, neist kõigist teevad kokad aasta ringi magustoitu,” rääkis tegevjuht. Teiste hooldekodude juhid on aeda uudistanud eesmärgiga ka omale aed rajada.
EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodus töötab 16 inimest, neist üheksa on hooldajad. „Hooldajad on kõik kutsega, nad hoolivad hoolealustest, sest ligimesearmastuseta ei saa siin töötadagi,” sõnas üheksandat aastat töötav Mölder.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 06/02/2020 06:55:23

Lisa kommentaar