Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kanepi üürimaja ei saanudki toetust, kogu programm toppab

Selle Krootusel asuva lagunenud kortermaja soovis Kanepi vald renoveerida üürimajaks, kuid riik selleks toetust ei andnud. Foto: Kanepi vallavalitsus

Kanepi vald pani suuri lootusi riiklikule üürimajade programmile, lootes sealt saadava toetuse abiga renoveerida üürimajaks Kõllestes asuv kortermaja, et kohalikel ettevõtetel oleks, kuhu töölisi majutada. Vald jäi aga pika ninaga. Suur osa programmi rahast läks suurlinnadesse sotsiaalmajade ehituseks, kuigi selle käivitamise põhjendus oli toetada elamuehitust maapiirkondades.

„Elamispinnamure on vallas suur, ettevõtjad on hädas, aga kuna riik toetust ei andnud, siis Krootusele me kortermaja praegu ei ehita,” nentis Kanepi vallavanem Piret Rammul. „Kui Erastvere hooldekodu välja kolis, siis sellega seoses õnnestus üüripindadeks soetada 12 korteriga maja Erastveres. Maja on suuremas osas juba üürnikke täis, kolme korterit hoiame avariipindadeks – kui tuleb ootamatult vajadus kedagi majutada.”
Piret Rammul rääkis, et kui noor pere või ka üksik inimene sooviks praegu Kanepi kanti kolida, siis on võimalus küll endale elamispind osta, aga pank annab laenu ainult lisatagatisega. Üüripindu peaaegu pole. Näiteks Kanepi gümnaasiumi uus direktor Diana Leenurm käib vallavanema andmeil tööle Võrust – kohapeal oli pakkuda vaid ühetoalist korterit, mis aga oli pere jaoks liiga väike.

Maainimesed said jälle tõmmata
Poolteist aastat tagasi, kui Kanepi vald otsustas osaleda riigi üürimajade projektis, põhjendas toonane Kanepi vallavanem, praegune riigikogu liige Andrus Seeme otsust nii: „Üürimaju meie kandis peaaegu polegi ja sellist maja oleks Krootusele väga vaja. Saime julgustust ka endise Kõlleste valla edukast projektist. Vald renoveeris oma ja laenuraha abiga samas kõrval kuue korteriga maja, mis on nüüdseks täiesti asustatud. Mõni inimene üürib, mõni on korteri ka endale ära ostnud.”
Renoveerimiseks valiti välja vallale kuuluv lagunenud kortermaja, kuhu vald plaanis ehitada 11 üürikorterit. Kogu projekti maksumus hinnati alla 600 000 euro, valla omaosaluseks kinnitas volikogu 393 750 eurot.
Andrus Seeme hindas, et kui Kanepi valla suurematel ettevõtetel oleks töölistele elamispinda pakkuda, kerkiks nende leidmise tõenäosus hüppeliselt. Et kohalikud maal taludes elavad inimesed lauda- ega tehasetööd üldjuhul teha ei soovi, sõidutavad ettevõtted töölisi iga päev kohale kümnete kilomeetrite kauguselt, isegi Lätist. („Millised üürimajad kerkivad riigi toel Kagu-Eestisse?”, LL 06.09.2018)
Selline oli omal ajal ka üürimajade programmi loomise mõte, mille käis välja endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
Eelmine valitsus plaanis 2017. aastal eraldada kohalikele omavalitsustele uute üürimajade ehitamiseks või vanade renoveerimiseks 60 miljonit eurot, omavalitsused lubasid panna teist sama palju juurde ja kokku oli plaan aastail 2017–2020 investeerida riiklikesse üürimajadesse kuni 120 miljonit eurot.

Vald sai korvi veidral põhjusel

Ärileht kirjutas möödunud nädalal, et praeguseks on selge, et Kanepi vallavalitsejad näevad riiklikku üürimaja sama palju kui oma kõrvu. („Kas Palo idee lõpp on lähedal? Riiklike üürimajade programm pandi pausile”, Ärileht 04.02.2020.)
Selgus, et Kanepi vald esitas Kredexile üürimaja ehituse toetuse taotluse kaks korda ja sai mõlemal korral korvi, sest äriplaani tasuvusarvutus ei olevat vastanud nõuetele. See tähendab, et vald rehkendas tagasihoidlike üürituludega, mõni teine vald, kes kirjutas projekti priskemad tulud, sai raha. Samas oli kogu projekt ju selleks ellu kutsutudki, et rajada elamuid „turutõrke piirkonnas”, kus üüriturgu ei ole.

Mõne üürimaja jaoks siiski raha anti
Kagu-Eestisse plaanitud üürimajadest mõningaid siiski riik Kredexi kaudu toetas. Valga vald renoveerib üürikorteriteks muinsuskaitsealuse hoone J. Kuperjanovi 12. Tegu on auväärse ja ajaloolise hoonega, mille fassaadi kaunistavad lõvipeade kujutised. Ka vanasti olid seal korterid. Üürimajade projekti valis vald just selle hoone seetõttu, et arhitektuuripärl hävimisest päästa.
Hoone renoveerimine läheb maksma 1,3 miljonit eurot. Pool maksumusest saadi Kredexi kaudu riigi käest, ülejäänu tuleb Valga valla rahakotist. Hoone jääb ka pärast renoveerimist valla omandisse ja vald hakkab seda välja üürima. Üürikortereid valmib paarkümmend, millest umbes pooled on plaanitud üürida töötajatele ja pooled õpilastele. „Praegu on sisetööd tegemisel ja maja peaks kevadeks valmis saama,” andis teada Valga valla kommunikatsioonijuht Põim Kama. „Välitöödest ootavad ilusamate ilmade saabumist haljastustööd ja fassaadi värvimine. Ehituse leping lõpeb maikuus ja tööd on graafikus.”
Kredex toetab veel kahe üürimaja ehitust Valka: linn saab juurde uue 26 korteriga elamu (E. Enno 28) ja rekonstrueeritakse 11 korteriga elamu (Uus 14).

Otepääl kaastakse erainvestor
Otepää vald sai Kredexilt toetust 37 korteriga üürimaja jaoks. Tegu on eelmise masu ajal seisma jäänud arendusega, mis on plaanis rekonstrueerida.
Otepää vald on ka Kagu-Eestis ainuke, mis soovib kaasata riigi toetatud üürimajaprojekti erainvestori. Mujal Eestis on selline skeem valdav: ettevõtja ja vald teevad ühise ettevõtte, 51% osalusest jääb vallale ja ta tasub selle eest ka osalustasu. Edasi jääb vald passiivseks investoriks ja ettevõtja kanda jääb planeering, ehitus jm. Vald ja ettevõte määravad koos kindlaks, kellele maja luuakse ja mis tingimustel välja üüritakse. 20 aastat toimib ehitatud või rekonstrueeritud maja üürimajana, pärast seda võib ettevõtja sellega teha, mida tahab. „Hetkel oleme pidamas läbirääkimisi investoritega,” andis projekti seisust teada Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova.

Vastseliina saab kauaoodatud üürikorterid
Võru vald sai toetust endise Vastseliina kihelkonnakooli, hilisema lastemuusikakooli hoonesse 12 üürikorteri ehitamiseks, tänu sellele tehakse ajalooline hoone korda.
„Korterid on mõeldud noortele peredele, et nad maale elama tuleksid,” ütles Võru vallavanem Kalmer Puusepp LõunaLehele („Vastseliina auväärseimasse hoonesse tulevad üürikorterid“, LL 07.02.201). Võru vald investeerib hoonesse kuni 335 000 eurot. Koos Kredexi toetusega läheb ümberehitus maksma 664 800 eurot.
Kortermajaks ehitatav hoone on Vastseliina üks vanimaid, veel lauluisa Kreutzwaldi eluajal 1881.–1883. aastal ehitatud hoone, mis oli algul ühekorruseline, aga hiljem ehitati teine korrus peale. Hoones tegutses 1883.–1975. aastani Vastseliina kool.
Pärast kooli ärakolimist uude majja tegutses hoones kauplus ning osa ruume ehitati ümber korteriteks. Hoones tegutses aastail 1991–2008 muusikakool, pärast seda koduloomuuseum, aga viimased aastad seisab hoone tühjalt.
Vastseliinas on üürikorteritest suur puudus, samas avati seal natuke rohkem kui aasta tagasi uus hooldekodu, mille töötajatel on vaja elamispinda.
„Üürimaja on praegu projekteerimisjärgus,” ütles Kalmer Puusepp. „Loodetavasti saab ehitushanke teha aprillis.”

Ootamatu stopp

Riiklike üürimajade projekti kõige esimesest taotlusvoorust said toetust neli maaomavalitsust. Kõik soovisid ehitada üürimaju ettevõtete või omavalitsuse töötajaile. Enne teist vooru tehti programmi ootamatult muudatus ning Tallinnal ja Tartul tekkis võimalus taotleda samuti toetust, lisandus ka võimalus küsida raha sotsiaalmajade rajamiseks. Teise vooru 13 taotlusest kaheksa olidki sotsiaalmajade omad.
Kokku toimus riiklike üürimajade meetme raames kolm taotlusvooru ja pooled 24 hoonest on sotsiaalmajad. Nüüd, kui plaanitud 60 miljonist eurost on umbes 20,8 miljonit välja jagatud, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud raha taotlemisse pausi teha. Sisuliselt tähendab see seda, et riik kaalub raha mujale suunamist.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/02/2020 09:15:03

Lisa kommentaar