Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Mida tehakse Võrumaa kultuurikeskustes

Värskelt remonditud Mõniste rahvamajas korraldatakse eripalgelisi üritusi tantsuõhtutest gurmeetoidukoolitusteni. Foto: FB

Võrumaa kaugemates paikades ei ole õnneks kultuuriüritustele kusagil kriipsu peale tõmmatud. Kus ärksama vaimuga tegijad ees, on kultuurielu omanäolisem ja vaadatakse ettepoolegi, kuid oluline on see, et kõigis kultuurikeskustes käivad inimesed üritustel ning huvilised tantsivad, laulavad, mängivad, teevad käsitööd ja muudki.

Rõuge vallas asuv Mõniste on maakonnas üks neist, kus kool ja rahvamaja asuvad Võru linnast enam kui 30 kilomeetri kaugusel. Oletuse, et kaugus keskusest suretab kohaliku kultuurielu, lükkas rahvamaja juhataja Kadri Laube kohe ümber.
„Meie eakad on kõige tublimad, ühelt poolt ka selle tõttu, et neil on aega laulmas ja tantsimas käia,” märkis Laube. Mõnistes käib koos nii rahvatantsurühm Mehkarid kui ka samanimeline lauluansambel. Kahe rühma peale on 16 naist, osa neist käib mõlemas ansamblis.
Veel on siin segatantsurühm ja lauluansambel Harmõn. „Lauluansambli nimi tuleneb sellest, et osa lauljatest on Valgamaalt Harglast, teine osa Mõnistest,” selgitas Laube ja lisas, et ansamblis on lauljaid igas vanuses.
Uue ettevõtmisena alustas läinud sügisel rahvamajas ukuleleklubi „Koos käime kord nädalas, mängime pilli, joome kohvi ja ajame juttu,” tutvustas Laube. Liikmeid on tema sõnul ka kaugemalt, näiteks Lasvalt. Juhendaja käib koguni Põlvamaalt.
Kuigi ühelt poolt on ukuleleklubis kaasalöömine inimestes huvi äratanud, on kõigile sobiva aja leidmine juba praegu probleemne, sest tegemist on hõivatud inimestega. Vahel on neid koos tosin, teinekord poole vähem.
Mõnistes toimuvatel gurmeeõhtutel saab omapäraseid toite teha ja degusteerida ning kooliõpilased saavad õppida toitude serveerimist. Gurmeeõhtu esimest osa nimetas Laube maitsemeelte meelitamiseks, teises osas toimub kontsert või esineb teatritrupp.
„Sel aastal rahvamajas teatrihuvilised koos ei käi, kuid eesmärk on nad taas kokku kutsuda,” vaatas Laube tulevikku.
Tuleval kuul alustab rahvamajas käsitööring, kus esimese tegevusena on plaanis klaasvitraaži ja klaasehete tegemine. Edasised tegevused selguvad ringi liikmete soovidest.
Mis on Mõniste kultuurielus muutunud valla liitumise järel? „Mehkamaa inimesed on ka valla liitumise järel jäänud mehkamaalasteks,” vastas Laube.

Tsoorus oma teater ja mälumängud

Tsooru asub Antsla vallas, täpsemalt 14 kilomeetri kaugusel Antslast ja 30 kilomeetri kaugusel Võrust. Rahvamaja juhataja Kalle Nurk täpsustas, et kaheksa külaga Tsooru kant on justkui väike saar, mis asub metsade taga.
Kuid kultuurielugi selles pisut üle 400 elanikuga piirkonnas on teistest erinev, sest siin ei ole laulu- ega tantsuansamblit, kuid see-eest mängivad kohalikud koos huvilistega piirkonnast lavalaudadel.
„Meil käib koos juba üle 15 aasta külateater, mille liikmed toovad igal aastal 8. märtsiks välja uue lavastuse,” rääkis Nurk. Külateatri trupis on 11 liiget. Kohapealsete kõrval käivad Tsoorus mängimas huvilised ka Võrust ja Antslast.
Teine populaarne tegevus on üle kümne aasta toimunud mälumäng, selles osaleb 13 võistkonda, mille liikmed sõidavad kord kuus oktoobrist märtsini Tsooru. Nii nagu teatritrupis, on siingi osalejaid mujalt: Vastseliinast, Võrust, Mõnistest ja Urvastest.
Lauatennis toob Tsooru samuti huvilisi teistest valdadest ja isegi naabermaakonnast. Mängitakse kord kuus sügisest maini ja nii juba kuuendat aastat.
Nurk ütles, et ringidest on populaarsem käsitööring, mille liikmed valmistavad kaarte ja karpe, vildivad ja teevad teisi põnevaid asju. „Tantsijaid on meil vähe, sellepärast ei ole siin ka rühma, lauljaid on, kuid juhendaja puudumise tõttu nad koos ei käi,” rääkis Nurk ja täpsustas, et koos käivad line-tantsijad.
Vanemaealised kogunevad kord kuus raamatukokku sünnipäevi pidama, juttu ajama ja kultuuriuudiseid kuulama. Nurk tunnistas, et piirkonna elanike seas on ülekaalus keskealised ja vanemad. „Aktiivsed noored käivad kaugemale tööle ega jaksa õhtuti enam rahvamaja ringides osaleda. Kel aga aega on, neil noortel puudub kultuurihuvi.”
Nurk loodab, et kultuurielu on Tsoorus ka kümne aasta pärast ja rahvamajagi alles.

Lasval on kaks näiteringi ja meeskoor

Lasva rahvamaja juhataja Sirje Kuuseorg ütles, et neil tegutseb kaks täiskasvanute näiteringi ja üks laste näitering. Viimane on praegu väikesel pausil, ilmselt sügiselt jätkatakse. 2003. aastal alustas Lasval praegu vaid naistest koosnev Näitelust, peale seda Häänali, milles on nii naisi kui ka mehi. „Kahes näiteringis mängib ligi 20 inimest, kõik Lasva elanikud, kes mängivad enda lustiks ega aja professionaalsust taga,” rääkis ta.
Koorimuusika hindajatele on ammust aega teada Lasva meeskoor, kus laulab üle 30 mehe nii Lasvalt kui ka Võrust. „Algtuumik, seitse meest, on Lasva mehed,” tunneb Kuuseorg uhkust. Naistest lauluhuvilistega on siin sama lugu kui Tsooruski: nad tahaksid kokku tulla ja laulda, kuid juhti veel ei ole. Eakad käivad koos ja tantsivad enda lõbuks.
Kord kuus toimuvale tantsuõhtule sõidetakse ka tosina kilomeetri kauguselt Võrust. Kuuseorg märkis, et peale nimetatute toimub rahvamajas erinevaid kontserte: „Läinud nädalal esines meil Heino Tartes, kuid 8. märtsil üllatavad meie naisi kontserdiga mehed Tallinnast.” Lastele on siin ka teatrietendusi toimunud.
17 aastat rahvamaja juhtinud Kuuseorg on tähele pannud, et aktiivsemalt käivad üritustel hajaasustuspiirkondade elanikud, kortermajadest käiakse vähem. Võru vallaga liitmise järel ei ole Lasval kultuurielu hõredamaks jäänud. „Väiksed muutused on toimunud, kuid me saame tegutseda nii, nagu meie piirkonnale omane,” sõnas Kuuseorg.

Missos samuti mälumäng ja ümber järve jooks

Misso on Rõuge valla teine piiriäärne kant, kuhu on Võrust küll mõned kilomeetrid vähem kui Mõnistesse, aga kaugel ikkagi. Rahvamaja juhataja Eda-Karin Luht ütles, et valdade liitmise järel tegutsetakse rahvamajas samamoodi, nagu seda tehti kümme aastat tagasi. Tõsi, elanikke on piirkonnas vähemaks jäänud: ühed on läinud mujale, Luhamaa kandi inimesed on peale haldusreformi naabervalla all.
Õnneks ei ole allesjäänud kultuurielust ilma jäetud. Misso kandi eakatel on nii laulu- kui ka tantsuansambel Meelespea, veidi noorematel naistel on oma tantsuansambel. Eakate lauluansambel Meelespea on juba aastakümneid laulnud.
„Oleme huvilistele korraldanud erinevaid ringe, nagu keraamikaring,” ütles juhataja. Teatriõhtuid ja ka tantsuõhtuid on siin harvem just osalejate vähesuse tõttu. Missos käivad samuti koos mälumänguhuvilised, tullakse kohapealt, aga ka lähiümbrusest.
„Meil on spordisaal, kus huvilised käivad võrk- ja korvpalli mängimas,” märkis Luht. Teine sportlikum üritus on teada-tuntud ümber Pulli järve jooks, mida on peetud juba 17 aastat.
Mis saab lähitulevikus, kui eakad enam ei jaksa ringides käia? „Ei oskagi öelda, mis saab, sest noori peresid on väheks jäänud, juurde neid ka ei tule, sest meil ei ole tööd pakkuda,” arutles juhataja. Ta lisas, et aastakümneid tagasi oli Missos 1400 inimest, praegu 500 ringis.
„Aprillis saab kultuurielu Misso piirkonnas juba 85-aastaseks,” sõnas Luht.

Oraval lauldakse

Endise Orava vallamaja ehk praeguse kultuurimajani on Võrust üle 30 kilomeetri. Maja üht korrust kasutab kultuurimaja, teist noortekeskus ja esimest raamatukogu.
Oraval käib koos naisrahvatantsurühm Punapõsed ja memme-taadi tantsurühm Lustakad. Esimesse oodatakse tantsuhuvilisi naisi.
„Täiskasvanutele hetkel ringe ei toimu, aga peagi avatakse pensionäride päevakeskus, kus saab näiteks kangast kuduma hakata,” ütles Liina Loosaar, kultuurimaja kultuuri- ja noorsootöötaja. Orava naised laulavad koos teiste oma valla naistega Kolepi segakooris. „Kord on proov Oraval, teine kord jälle Puigal,” teadis ta.
Külateatri etendusi toimus mullu kaks, tänavu plaanib Loosaar nende esinemiste arvu suurendada. Tantsuõhtud toimuvad siin neli korda aastas.
„Meie noortest osa töötab kaugemal, aga nad tulevad kodus olles meeleldi kultuuriüritusele ja nii ongi meil saalis inimesi alates 20. eluaastast,” tundis Loosaar heameelt. Nii nagu Lasvalgi, käivad ka Orava kandis kultuuriüritustel aktiivsemalt need, kes elavad hajaasustusega külades.
Loosaare sõnul ei ole valla liitmise järel kultuurielu edendamise võimalused kahanenud.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/02/2020 06:29:41

Lisa kommentaar