Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Võrukeste hiidsaunatelk kogub maailmas populaarsust

Saunatelki mahub kuni 70 inimest. Foto: erakogu

Sloveenias peetud XII taliujumise MMile tellisid korraldajad Võrumaalt mahuka saunatelgi, mille leiutas külmetavate võistlejate ühekorraga kuumakskütmiseks Võhandu maratoni korraldaja Hillar Irves.

„Saunatelki mahub kuni 70 inimest,” seletas Hillar Irves, kes möödunud nädalal saabus tagasi kahenädalaselt „tööreisilt” populaarsest Sloveenia turismikohast, maalilise mägedevahelise järve kaldal asuvast Bledi linnast. Taliujumise MMi peeti seal 3.‒9. veebruaril.
„Sloveenias üldse kaks järve ongi – Bled ja 26 kilomeetri kaugusel üks teine järv –, Bledi järves asub Sloveenia ainuke saar,” tõi Irves välja koha erilisuse sloveenide endi jaoks. Bled on suuruselt võrreldav Tamula järvega, aga sopilisema kaldajoonega.
Kohalikus sõudekeskuses toimunud taliujumise MMil osales 36 riiki, võistlejaid oli 1042. „Huvitav oli see, et osalejate keskmine vanus oli päris kõrge, noori nii väga võistlemas polnud,” märkis Irves.
„Nii palju ja nii edevaid vanema generatsiooni võistlejaid ma korraga näinud ei olegi,” muheles ta. „Paljudel võistkondadel olid ühtsed, väikese vimkaga kostüümid, näiteks jääkarumütsid.”
Eestit oli MMil esindamas 41 ujujat. Neist 24 võitsid medaleid ja 14 tulid individuaalselt maailmameistriks. Kokku said eestlased sada medalit (40 kulda, 41 hõbedat ja 19 pronksi). Eesti ujujatest oli edukaim nimekas taliujuja Henri Kaarma (45), kes tuli individuaalselt kuuekordseks maailmameistriks.
Hillar Irvese hinnangul on taliujumine rohkem nagu elustiil. „No me käisime ka seal vees, ega eriti ei tahtnud ... Mõtle, nad ujusid ju kilomeetrit, viimane 40 minutit! 40 minutit kuuekraadises vees! Brr! Kui nad veest välja tulid ega nad ei rääkinud väga palju. Läksid joonelt sauna sooja. Saun oli ikka hädavajalik seal!”
Saunatelgi üks suur pluss on lisaks soojaandmisele veel see, et sinna mahub korraga sisse suur punt sportlasi, kes on just võistluse lõpetanud ja tahavad kohe kaaslastega muljeid vahetada. „Kellel kuidas läks, kes millise vea tegi ...” seletas Irves. „Sportlastele ju meeldib oma kogemusi jagada, et kellel seekord hakkas käsi valutama või kellel kiskus jalg krampi. Või siis nentida, et seekord võitsid sina ja nii edasi. See on selline järelmelu. Nad istusid tund aega saunas!”
Irves seletas, et mõned võistlejad tegid päevas mitu distantsi ja jõudsid mitu voori sauna võtta.
Kuidas võrukeste saun üldse taliujumise MMile pääses? Suure telksauna ehitamise mõte tekkis Hillar Irvesel 2012. aasta Võhandu maratoni korraldades. „Oli vaja inimesi kiirelt soojaks saada ja parim viis selleks on saun,” kiitis ta. „Ehitasime siis sauna. Ega me täpselt ei teadnud, kuidas see tööle hakkab. Aga palju inimesi mahtus sisse ja kuus kerist andsid ikka nii palju sooja, et töötas hästi.”
Mõne aasta pärast tuli Võhandu maratoni sõitma üks Eesti taliujumisentusiast. „Võttis hiljem meiega ühendust ja ütles, et tulge taliujumise MMile selle saunaga, et oleks äge,” seletas Irves.
Eelmine taliujumise MM toimus kaks aastat tagasi Tallinnas. „Eestlaste korraldust kiideti ja eriti tõsteti esile just see saun,” seletas Irves. Tema sõnul kasutati enne samal otstarbel kümblustünne (mullivanne), aga need tükkisid kiirelt maha jahtuma ja sauna vastu ei saanud.
Nii tegidki järgmise MMi korraldanud sloveenid Irvesega saunakaupa juba suve lõpus. Korraldajaid ei heidutanud see, et ainuüksi sauna 4200 kilomeetri kauguselt Eestist kohalesõidutamine suure reka kastis läks maksma umbes 5000 eurot, küttepuud, sauna rent ja saunakütmine veel pealekauba, kokku 10 000 euro ringis.
Sloveenias möllas saunaga kolm inimest: Hillar Irves, Tuuli Taaber ja Margus Taaber. Saun oli ka uus, Hillar Irvese sõnul tegid nad MMiks täiesti uue lahenduse. Sauna keskel asuv kümme meetrit pikk lava on kolmeastmeline, ülemine aste on kõige laiem. Kerised asuvad reas kahe seina ääres.
„Sauna temperatuur kõikus 60–80 kraadi vahel,” seletas Irves. „Uks käis kogu aeg, hagu pidi kogu aeg andma. Ühel päeval oli suur torm, siis olime kütmisega püstihädas. Tuul leidis kohad, kust sisse puhuda ja telki jahutada.”
Mis Hillar Irvesele Sloveeniast Bledi turismikeskusest meelde jäi? „Loodus oli ilus, aga hinnad olid pigem kallid ja söögid olid pigem halvad,” kritiseeris mees. Irves lisas, et kui ta oma perega Võrus õhtul pubisse läheks, saaks kamba peale 70 euroga söönuks ja napsu ka veel võtta, seal aga kulus sama asja peale sada eurot või rohkemgi.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/02/2020 06:35:39

Lisa kommentaar