Koroonaviiruse vastu ei ole inimestel veel antikehasid

Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart peab kõnealust viirust sama tõsiseks nagu igat teistki viirust. Foto: erakogu

Enamik meist võtab koroonaviirusega seonduvat õnneks rahulikult, peseb hoolikalt käsi ja jälgib teisi elementaarseid hügieenireegleid, sest viirusepuhanguid on ju ennegi olnud.

Vaskna turismitalu perenaine Margit Utsal Võrumaalt suhtub viirusepuhangusse rahulikult, sest paanitsemisest ei ole abi. „Keegi ei ole siiani meile puhkama tulekust ära öelnud,” sõnas ta ja lisas, et talvisel ajal käivad turismitalus peamiselt Eestimaa elanikud.
Inge Ojala-Pihlaja ja Timo Pihlaja hooldusperes Krootusel Põlvamaal kasvab kuus tüdrukut. Pereema on seisukohal, et igaüks peab ennast hoidma ning vanemad lastele varasemast tihedamini käte pesemise tähtsust meelde tuletama. „Kui keegi läheduses juhtub aevastama, ei tasu kõrvalseisjatel oma nägu kätega puudutada,” soovitas Ojala-Pihlaja.
Pere peab praegusel ajal oluliseks igapäevast õues viibimist, eluruumide tuulutamist ning vitamiinirikast toitu.
Aastakümneid loomakasvatuses töötanud Edda Vahtramäe Laatrest Valgamaalt ütles, et koroonaviirus ei ole uus haigus. „Viiruse teist tüve oli varem loomadel,” täpsustas ta.
„Mina endale selles viiruses ohtu ei näe, sest söön iga päev küüslauku, hoian puhtust ega sõida välismaale,” kõneles Vahtramäe.
Ta ei näe ka suurt kasu maski kandmisest, sest mask võib batsillide levikut tervetele vaid mõned tunnid ära hoida. Suuremat kasu näeb ta päikeselistes ilmades, kuna päike on viiruste vaenlane.
Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu tegevjuht Ene Mölder ütles, et majas ei ole seoses koroonaviirusega midagi muutunud: „Desinfitseerimisvahendid on nagu varemgi ukse juures, tualettides ja köögis ning tubasid pestakse samuti iga päev.”
Mölder sõnas, et gripi tagajärjel on ju rohkem inimesi elust lahkunud ning ka hooldekodus muretsetakse rohkem gripi kui koroonaviiruse pärast. „Kui gripp hakkab lähemale tulema, sulgeme külastajatele hooldekodu uksed mõneks ajaks,” ütles tegevjuht.

Koolide juhid: paanikat me ei tekita

Võrumaa Antsla gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld ütles, et koolis jätkub suures osas tavaline elu: tuulutatakse klassiruume, desinfitseeritakse nii ukselinke, trepikäsipuid kui ka laudu ning õpilastele tuletatakse meelde käte pesemise vajalikkust.
„Suhtume asjasse rahulikult, seda enam, et mõnel varasemal talvel on palju rohkem haigeid kui praegu,” sõnas Martinfeld. Enamik Antsla gümnaasiumi 300 õpilasest on koolis, ligi 20 puudub erinevatel põhjustel. „Keegi meie õpilastest ei käinud vaheajal Põhja-Itaalias,” lisas direktor.
Põlvamaa Ahja koolis õpib 66 last, kellest nädala esimesel poolel puudus üks-kaks. „Õppeveerandi esimesel päeval on meil õpetajatega infotund, seekord rääkisime koroonaviirusest, sellele järgnes klassijuhataja tund, milles õpetajad kõnelesid lastega samal teemal,” rääkis kooli direktor Katrin Jõgeva ning lisas, et sama teema tuleb jutuks ka hoolekogus.
Nii nagu Antslaski, desinfitseerivad koristajad Ahja koolimajas ukselinke ja treppide käsipuid ning õpetajad tuletavad lastele käte pesemise vajalikkust meelde.
„Kool ei saagi rohkemat teha,” lausus Jõgeva. Õpetajad jälgivad tema sõnul õpilasi tähelepanelikult, et saaks kiiresti reageerida, kui keegi ennast halvasti tunneb.
Ka Ahja koolist ei käinud ükski õpilane Põhja-Itaalias. „Paanikaks põhjust ei ole, sest asi ei ole hetkel hull,” sõnas Jõgeva.

Koroonaviiruse vastu ei ole inimestel antikehasid

„Kuna tegemist on koroonaviiruse uue tüvega, mida organism ei tunne, siis ei ole inimestel tekkinud selle vastu antikehasid, nagu on tekkinud osa gripitüvede vastu,” ütles Agnes Aart, Lõuna-Eesti haigla ravijuht.
Ta peab kõnealust viirust sama tõsiseks nagu igat teistki viirust. „Koroonaviirus levib hästi ning sellest tulenevalt on maailmas võetud kasutusele abinõud, et see ei muutuks pandeemiaks,” märkis Aart, kelle sõnul on sel eesmärgil ka Eestis rakendatud viiruse levikut takistavaid meetmeid.
Põhja-Itaalia oli teisipäeva keskpäevani Euroopa ainus riskipiirkond, kus haigus levib, ülejäänud kohtadesse, ka Eestisse, on koroonaviirus sisse toodud.
Põhja-Itaaliast naasnutel tuleb haiguse peiteajal ehk kaks nädalat kodus olla.
Käte pesemisest räägitakse hästi palju ja õigustatult. „Poest juur- või puuvilja ostmise järel tuleb kodus kohe käsi pesta ja mõistagi ka juur- ja puuviljad, sest neid on paljud inimesed sorteerinud,” soovitas Aart. Ta lisas, et avalikus kohas olles ei tasu kätega nägu puudutada.
Ta peab samuti oluliseks ukselinkide ja trepikäsipuude desinfitseerimist, kuna neid kasutab palju inimesi.
Haigestuvad rohkem need, kelle vastupanu viirushaigustele on nõrgenenud. Nii päike kui ka värskes õhus viibimine tugevdavad vastupanuvõimet.
Võrumaal oli aasta lõpus suur gripipuhang ning praegugi levib igasuguseid viirusi, mis põhjustavad köha, nohu ja palavikku. Tohter Aarti sõnul on igasuguse viirushaiguse korral arukas koju jääda ning peretohtriga telefoni teel rääkida.
Küsimusele Eestist välja reisimise kohta märkis Aart, et tema küll läheks, kuid lükkaks sõidu Põhja-Itaaliasse siiski edasi.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 05/03/2020 08:08:10