Küsitlus

Kuidas niidad muru?

Ilm täna
Võru
20°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
19°
Valga
20°
Räpina
19°
Tõrva
19°
Võru
20°
Põlva
19°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
19°
Valga
20°
Räpina
19°
Tõrva
19°
Võru
17°
Põlva
16°
Otepää
15°
Tartu
16°
Antsla
16°
Valga
16°
Räpina
17°
Tõrva
16°

Optimistlik vormikandja armastab ka luuletada

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: erakogu

Põlvalane Rainer Rahasepp on ilmselt ainus mundrikandja kagunurgas, kes on välja andnud luuleraamatu. Mees on politseis töötatud aastate jooksul olnud mitmel ametikohal, tänu sellele on tal hulk kogemusi ning sedagi, mida meenutada.

„Kas mõne luuletuse võin ka saata?” küsib optimistliku häälega Rainer Rahasepp (44), kui oleme kokku leppinud pikemas vestluses, mis seekord toimus suuremas osas meilitsi.

Luuletamine on teda juba poisipõlvest köitnud. Ainest selleks on ta saanud perelt, sõpradelt, loodusest, Põlva haigla sünnitusosakonna ümber toimuvast ja mujaltki.

Oma sünni kohta märgib ta: „Sündisin Petseris samal kuupäeval kui Elvis Presley ja samal aastal, kui Suurbritannia võitis Eurovisiooni lauluga „Save you kisses for me.”

Kuid tänavune sünnipäev oli mehele eriline, kuna täitus ammune unistus ja trükist ilmus tema esimene luulekogu „Päike pesitseb me põues”. Luulekogu väljaandmist, seda trükiti 343 eksemplari, toetasid tema pere, ema Maria Rahasepp ja Põlva tarbijate ühistu.

Kogus on kolme viimase aasta luuletused, kokku 88 luuletust, ehk nagu autor nimetas: lõpmatus. „Vahel toksivad mõtted nii tugevasti huuli, et ei jäägi muud üle, kui kirjutan üles,” nendib usutletav ja lisab, et kui öisel ajal ärgates tulevad riimid huulile, tõuseb ta nende kirjapanekuks.

Ta ei usu, et on Lõuna prefektuuris ainus n-ö luuletav mundrikandja: „Meil on teisigi, kellele luule on lähedane, ning prefektuuris on varem luulekonkursse korraldatud.”

Paljudele tuleb üllatusena, et luulelembene mees teenib leiba hoopis vormikandjana.

Ta mäletab, et lasteaia vanemas rühmas tuli joonistada pilt, kellena lapsed soovivad täiskasvanuna töötada. Kuueaastase Raineri joonistatud pildil oli tank, õhus lennuk ning mõlemal suurte vene tähtedega milizija, pildi ühes nurgas ka päike. „Paraku on pilt enda ära peitnud, kui leian, raamin,” lubab ta.

Oma teise unistuse täideviimist alustas ta peale Kuperjanovi jalaväepataljonis läbitud ajateenistust Paikuse politseikoolis. Kooli lõpetamise järel 1996. aasta juuni lõpust on ta järjepidevalt kandnud vormi.

Riimide seadmine ja nende kirjapanek on talle politseitööl igati kasuks tulnud, kuna on toetanud suurema pildi loomist ja rikastanud väljendusoskust.

Teine omadus, mis on teda elus ja töös aidanud, on optimistlik ellusuhtumine. „Kes näeb asju rõõmsates toonides, sellel laabub töö paremini ning tal on ka pilvistel päevadel positiivne tonaalsus olemas,” ütleb ta ja täpsustab, et suurem osa õnnest või hädadest tuleneb ju meie endi suhtumisest ümbritsevasse aga mitte asjaoludest meie ümber.

Politseitöös tuli kõike ette
„See vist oli 2006. aastal, kui Peri külas lõhuti vana mõisa aknad. Inimesed oli väga pahased ja ütlesid, et muud ei tehta, kui aina lõhutakse, ning mõisahoone akende lõhkumine ületas juba igasuguse piiri,” meenutab Rainer Rahasepp juhtumit.

Süüdlased õnnestus ruttu välja selgitada. Ta sõlmis noortega kokkuleppe, et kui nad aknad oma kulu ja kirjadega ette panevad, ei järgne kellelegi rahatrahvina karistust. Juba mõne päeva pärast olid aknad ees.

„Suurimaks plussiks oli kahju likvideerimine kannatanule, jäi ära täiendavate protokollide kirjutamine ning peale seda ei olnud minul Peri noortega enam ka suuremaid sekeldusi,” tõi Rahasepp näite kõigile mõistlikust lähenemisest. Paraku sai ta noore Põlva piirkonnapolitseinikuna pisut ka nahutada, et miks ta protokolle ei teinud, kuid sellest hoolimata lahendas ta politseitöös edaspidi mõned juhtumid samamoodi.

„Ennetus on parem kui õnnetus ja see on mitu korda odavam hilisemast tagajärgede kokkulappimisest,” märgib usutletav ning lisab, et politseitöös on oluline tegelda riskirühma noortega.

Ta on aastate jooksul korraldanud noortele saalijalgpalli- ja saalihokiturniire, mänginud nendega lauatennist ja muudki põnevat. Nii saavutati omavaheline usaldus ja nende noortega Põlva vallas suuremaid probleeme enam ette ei tulnud.

Üks vahejuhtum on tal siiani selgelt meeles. „Millalgi lükati Põlva surnuajal hauaplaate ümber ja lõhuti vaase ning surnuaial tuli tihedamini ja ka hilisõhtuti patrullimas käia. Kord teatati meile, et surnuaialt kostavad valjud helid. Sõitsime kohale, jätsime auto eemale, taskulambid olid kaasas, sest oli juba pime. Nägime eemalt kampa noori, kellest igaüks eri suunas jooksu pistis. Nooruk, keda asusin jälitama, kadus äkki ja seejärel kuulsin valulikku karjatust. Ta oli värskelt kaevatud hauda kukkunud. Kuuseoksadki olid juba servadele sätitud. Valgustasin teda taskulambiga ja lükkasin vaikselt varbaga liiva peale. Usun, et see kogemus võis talle jube olla,” meenutab Rainer Rahasepp. Ta lisas, et hoolimata kõhedust tekitavast kogemusest lahenes olukord positiivselt. Toona hauda kukkunuga nüüd Põlvas kokku saades kisuvad mõlema mehe suunurgad ülespoole kaardu.

Rainer Rahasepp ütleb, et on noori, kellele piisab vaid õigele kursile osutamisest. „Kui noored ei taha täiskasvanute juurde tulla, peavad viimased ise noorte juurde minema ja nendega kõnelema, seda enam, et lihtsa rääkimisega saab enamik hakkama.”

Aitas vabatahtlike tööle aluse panna
Alustanud toonase Orava valla piirkonnapolitseinikuna 1996. aastal, sai Rahasepast aasta hiljem Põlva linna piirkonnapolitseinik, 11 aastat hiljem piirkonnavanem ning 2014. aasta politseireformi järel Lõuna prefektuuri teabebüroo teenistuja, kelle tööks oli prefektuuri vabatahtlike töö koordineerimine.

Piirkonnapolitseinikuna Oraval toetus ta töös tegusatele abipolitseinikele ning kaasas siis ja ka hiljem Põlvas vabatahtlikke, sest koostöös saab kogukonna heaks enam teha.

Töötanud Tartus kolm aastat, sai Rainer Rahasepp ettepaneku kandideerida peamajja Tallinna arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroosse. Enam kui aastane töötamine peamajas andis hulga uusi teadmisi vabatahtlike arendusvõimalustest politseitöös.

„Arendused nõuavad raha ning abipolitseinike kaasamisvaldkonna efektiivsemaks muutmiseks sain pildi aastani 2030. Peamajas töötamise ajaga sai uuesti elu sisse puhutud abipolitseinik.ee välisveebile, arendatud abipolitseinike täienduskoolitust sisekaitseakadeemias,” meenutab ta. Mees lisab, et peamajas töötamise aega jäi ka abipolitseinike juubelikonverents ning oma panuse andis ta abipolitseinike seaduse ning ühtsete ergutuspõhimõtete väljatöötamisel.

Usutletav tunnistab, et hakkas juba enne 2018. aasta jõule tunnetama, et vurab kui orav rattas ning perekond ja sõbrad on jäänud tagaplaanile, sest pealinnas töötades ei olnud tal enam nendele kuigi palju aega.

„Juba sõit „porgandiga” pealinna võttis ligi kolm tundi, isegi kaks korda nädalas sõitmine hakkas väsitama ning telefonikõned lähedastega muutusid õhtuti sagedasteks ja pikkadeks. Lõpuks andis ka tervis märku, et hoogu tuleb maha võtta,” toob Rahasepp välja, miks ta loobus tööst politsei peamajas ja seejärel ka kutsest asuda sisekaitseakadeemia politseikooli lektorikohale.

„Tallinna tööle sõites hakkasin elu teistmoodi vaatama, elame ju kord, kus perele peab enam aega jääma,” rõhutab mees.

Läinud aasta augustist teenib Rainer Rahasepp vanempiirivalvurina Koidula maanteepiiripunktis.

Täna tuleb eluruume eelistada
Usutletava sõnul tuleb naabritega arvestada, sest siis on meil parem ja turvalisem elada, koos on kergem ja jõuab kaugemale.

Kuigi homme on suur reede, on seekordne püha vaid perega koosolemiseks. „Koroona ainuke hea külg on, et pered saavad koos olla, ühiselt kodus midagi teha ja on aega üksteisega pikalt kõnelda,” räägib Rainer Rahasepp, kes soovitab pühi mõistlikult pidada.

Kurvem külg on see, kui pühade ajal minnakse kraadiga jookidega üle piiri, sest nende üleliia tarbimisega võivad kaasneda jamad. „Kui jamad väljuvad kontrolli alt, võivad ka kulakad käiku minna, mis on valus ning põhjustab lähedastele asjatuid kannatusi,” võtab ta kokku politseitöö ühe kurvema poole.

Alljärgnev luuletus on tema äsjailmunud kogust.

Pidutsedes piiri pea
Kui nokk saab tõmmatud maani
Või pits võetud kangemat kraami
Tark ei tüki siis suksu sanga
Ega ka kodus perega jända
Tark oskab, mõistab ja hoolib
Meist korda igaüks ise ju voolib
Et pidupäevalgi terveks jäävad kered
Ja rõõmust rõkkaksid meie Eestimaa pered

Rahasepp tunnistab, et vahetevahel võib karantiinis olemine n-ö kettasse ajada küll, kuid ikkagi tuleb ära kannatada, sest kõigil on praegu raske.

„Erilise olukorra reeglid on meie kõigi ohutuse huvides, meie kõigi õiguste kaitseks ja kohustuste täitmiseks,” sõnab ta ning meenutab ühe endise politseiniku mõtet, et õigused tekivad siis, kui kohustused on täidetud.

Aastaid politseivormi kandnud Rahasepp märkis, et politseinike kõrval kontrollivad praegu reeglitest kinnipidamist ka abipolitseinikud, kaitseliitlased ja teised koostööpartnerid ning nad teevad seda meie kõigi tervise huvides.

Et nii politseil, meedikutel, kaupluste ja apteekide töötajatel oleks kergem, on vaja igaühe panust ehk reeglite järgimist. „Koroona edasine kulg sõltub kõigi pingutusest,” sõnab ta ja lisab, et praegune linnapilt Põlvas sisendab optimismi, sest enamik inimesi peab eriolukorra reeglitest kinni.

„Olen näinud, kuidas inimesed enne kohakuti jõudmist üksteisest kaarega mööduvad, pikivahe on tänavapildis nõuetekohane ning seda on täitsa kena kaeda,” rõõmustab mees ja toob näite Intsikurmus nähtust.

„Ühel päeval jalutasin Intsikurmus, kus laululava ees pinkidel istusid memmekesed ning ajasid juttu, kepikõnnikepid kõigil kõrval, kuid vahe jutlevate memmekeste vahel oli nõutust pikemgi,” meenutab ta.

„Praegu eelistan minagi vabal ajal eluruumi, sest siis avaneb uks vabadusse kiiremini,” sõnab Rainer Rahasepp lõpetuseks.


Alljärgnevad luuletused ilmuvad esimest korda.

Tõuk koroona tuias
Jo nädaleid koroona tuias
Müüda maad meil õgan nulgan
Jället viirust lakja külväs
Mis om inemiste hulgan

Päivi tulõ istu koton
Olõi´ asja uulitsalõ
Selle, et om tervüs ohon
Saa moljömask ka kuuritsalõ

Ku´ õks häda vällä minnä´
Tuvva poodist söögikraami
Ütsinda siis lää ma liina
Kurslak kaitsõs hot´ päälaeni

Liigõldõh pia vahet pikkä
Üteldas, et kattõ meetrit
Minost kavvõst võetas ritta
Ilmselt tuust, ma joonu eetrit

Ulli jälle õks koroona
Üteldäs, et Hiina veri
Mis tä meil siin ringi hooras
Minku tagasi, kost peri

Mine metsa
Ära tujul lase minna
On ka metsas mida kaeda
Kuidas päike pungi vinnab
Nupust välja, loodusaeda

Mets on sõbralikult lahke
Linnud ümbrust jumestamas
Kurgu kasteks tikka kaske
Õhk värskelt tervist turgutamas

Paita puid, neid kallista
Ka endale tee mõttes pai
Kui kuklast näed, siis naerata
Nii rõõmu temalegi sai

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 09/04/2020 09:36:37

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247