Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kultuuri- ja meelelahutusrahvas valmistub paremateks aegadeks

Sellist Smilersi kontserti Põlva ööklubis niipea ilmselt ei näe. Foto: Janek Tennosaar

Teatrietendused, kunstinäitused, ööklubipeod, filmilinastused, kontserdid – juba kuu aega on harjumuspärane kultuur ja meelelahutus pausil. Suurimailgi kultuurivaenajatel ei haara seda sõna kuuldes enam käsi nagaani järele. Uurisime Kagu-Eestis meelelahutuse ja kultuuri vallas tegutsevatelt inimestelt, kuidas on koroonakriis mõjutanud nende tegevust, mis on parasjagu teoksil või planeerimisel, kas internet aitab väljundit leida ning kust soovitavad nad praegusel raskel ajal ammutada asendusmeelelahutust, hinge- ja vaimutoitu.

Ingrid Ulst, Alle-Saija teatritalu perenaine, Põlvamaa
„Meie toimetame rahuliku meelega ikka edasi, hirmu ja paanikat ei ole ning meie tegemised lähevad rahulikult edasi. Rahulik meel ja talupojamõistus on kõige paremad ravimid igasuguses kriisis. Tõstsime lihtsalt plaanid ringi ja praegu tegeleme aktiivselt proovidega, mida muidu oleks teinud maikuus.

Ära on jäänud kaks mängukavalist külalisetendust ja mõned tellimusetendused. Märtsis ja aprillis toimuma pidanud uuslavastuse „Viimased” kaks etendust saime märtsis kenasti ära tehtud, ülejäänud kuus oleme tõstnud maikuusse ja ilmselt paneme juunikuu kavasse veel paar lisaetendust, kuna huvi on olnud suur.

Hetkel on kõik plaanid töös, lihtsalt need on ajaliselt ümber tõstetud. Maikuus aktiivsemaks muutuma pidanud proovigraafik on käima pandud juba märtsi lõpust. Midagi olulist meil ei ole ära jäänud ja kõigele on alternatiivid leitud. Ka märtsis-aprillis ärajäänud tellimusüritused on juba kokku lepitud aasta teise poolde. Samuti tegeleme aktiivselt edasi teatritalu arendustöödega.

Kõik plaanid, mis seni olid, on meil endiselt jõus, nii etendustegevuse kui arenduse osas. Teatrisuvi tuleb ka kindlasti ja selle programm on taas väga mitmekesine. Valmimas on uus laste luuleraamat, mis käib kokku juuli teises pooles teatrisuve võtmelavastusena etenduva muusikalise koguperelavastusega „Printsess Moon”. Samuti turundame ikka e-poe kaudu eelmisel aastal ja selle aasta alguses välja tulnud Jonni-lugude raamatuid.

Juuni lõpus on tulemas muusikateraapia kontsert, sõlmime eelkokkuleppeid järgmise sügise ning talve külalisetendusteks teiste teatritega mujalt Eestist. Samuti tegelen juba järgmise sügise sisehooaja lavastuse materjali dramatiseerimisega ning loomulikult jätkame kõige selle kõrval teatrisaali juurdeehituse ja muude igapäevast toimetamist vajavate asjadega. Meil läheb elu üsna tavalist rada pidi edasi, oleme väga rahulikud ja üsna optimistlikud. Suvi on tulekul ja küllap on varsti meil kõigil asjad jälle üsnagi nii nagu enne.

E-pood toimib ikka, aga oma üritustega ei ole me teadlikult veebi läinud ega plaani ka, sest veeb on juba üle ujutatud kõikvõimalikest kontsertidest, etenduste videotest ja muust. Keegi ei jaksa kõike seda vastu võtta ega seedida sellest hoolimata, et püsivalt kodus ollakse. Kodus on ju nii palju muud ka teha kui pidevalt veebis istuda ja kultuuri tarbida sellisel distantskujul.

Meie tegevus jätkubki ju praegu ka, lihtsalt praegu ei ole avalikke üritusi ja need on edasi lükatud. Panustame veebis rabelemise asemel sellele, et oma plaane järjepidevalt edasi viia ja korralikku ettevalmistustööd teha, et siis tugeva kodutöö pinnalt saada nendele plaanidele väga hea start ning hoogsalt tegutsema hakata, kui eriolukord lõpeb.

Nagu öeldud, veebis kultuuritarbimine meelelahutusena on ennast minu jaoks küll ammendamas, sest kultuuri on seal lihtsalt liiga palju ja see ei paku tegelikult ikkagi sama elamust kui näost näkku kultuur.

Hingele pai teha soovitame pigem looduses kõndides ja energiat ammutades, sest ilmad on järjest ilusamaks läinud ja väljas on erakordselt tore olla. Samuti saab vapustavalt palju vaimutoitu ja inspiratsiooni ise kunsti, käsitööd, muusikategemist, põneva toidu valmistamist või kirjutamist proovides. Ja uskuge, palju uusi mõtteid ning avastusi iseenda kohta tuleb just sealtkaudu, kui ise midagi esimest korda proovida, või siis on äärmiselt värskendav vanu oskusi meelde tuletada.

Mina näiteks polnud juba pikka aega maalinud, kuid olen nüüd vahepeal kaks uut maali valmis teinud, et sügisel täiendada oma näitust, mis samuti aprillis pidi olema, aga nüüd edasi lükkus, ja ongi hea, sest siis saab vanade tööde kõrval ka uusi esitleda.”

Heiki Kelp, SA Võru Kannel juhatuse liige, kultuurimaja juhataja
„Aeg on tõesti erakorraline ja kogu tekkivat kahju kokku lugeda pole võimalik, sest keegi ei tea, kui kaua eriolukord kestab ja kuidas tekkiv majanduskriis ja hirmud mõjutavad inimeste käitumist lähikuudel.

Kandles jääb 12. märtsist kuni mai lõpuni ära enam kui 40 kontserti ja etendust, enamik neist välja müüdud. Ärajäävate kinoseansside arv sellel perioodil on umbes 200.

Kõikidest etendustest ja kontsertidest on kahju, sest mitmeid neist ei anna edasi tõsta ja sügisesse planeerida, nii on näiteks ERSO kontsert ja mitmed teatrietendused paraku ajalugu.

Tulevikku ennustada pole tegelikult võimalik, kõik, kes sellega tegelevad, teevad tühja tööd. Tegutseda tuleb kiirelt siis, kui maailma kogemused näitavad, kuidas piirangud hakkavad kaduma ja kuidas avanevad avalikud kohad, kinod, teatrid. Momendil on sügishooaeg loomulikult kiiresti täitumas nende etendustega, mis edasi lükatud, aga tulemas on ka palju uut ja huvitavat, maailmanimedest näiteks Greg Howe’i kontsert novembris.

Tegevuse jätkamine veebipõhiselt on mingil määral võimalik ja kino Kannel pakub lähiajal võimalust veebis vaadata tasuta väärtfilme. Projekt käivitub järgmisel nädalal (st sel nädalal ‒ toim). Samuti üritame koostöös arenduskeskusega veebipõhiselt lahendada emadepäeva tähistamise.

Praegune aeg soosib kindlasti loometegevust, aga kas see kohe ka kuulajani-vaatajani jõuab, on küsitav. Ise olen leidnud üles mitmed retrofilmid telest ja paljud artistid pakuvad ka netis kontserte. Kodused raamaturiiulid ootavad aga juba enam kui kümnendi, et keegi sealt peale tolmu pühkimise ka lugemisväärset otsiks.

Aapo Ilves, multitalent Räpinast
„Esinemisi on hetkeseisuga lörri läinud umbes pooleteise kuni paari tuhande euro eest kahe kuu peale ainult, aga see pole kunagi olnud ka minu põhisissetulek.

Ilmselt jäävad ka mõned rahvusvahelised koostöötuurid ära, aga need olidki alles planeerimisseisus. Kahju muidugi, kui sõpradega kokku ei saa.

Enim kahju on Tartu kirjandusfestivalist Prima Vista, mis pidi toimuma maikuu alguses. Mul polnud selle korralduses küll üleliia otsustav osa, aga kogu kirjanduspeo häving on just vaimses plaanis suur kaotus.

Ma miskipärast olen taibanud sõlmida garantiiga lepinguid, st katkud ja meteoriidid mu palka ei välista, kui minu osa on tehtud, ja tööpuudust hetkel ei ole.

Just lõpetasin ühe muusikali tõlke Vanemuisele ja üks libreto on veel laua peal ja tellimusi on tegelikult nii palju, et ma delegeerin neid juba sõpradele. Inimesed ikkagi loodavad ja see on tore ja õige.

Sama muster oli eelmise masu ajal, sellele värgile tuleb sotsioloogid, antropoloogid ja statistikud peale saata, ma ise ei oska kommenteerida.
Lähiajal ilmub mitmeid minu tekstiga raadiosingleid ja vähemalt üks pala, mille puhul ma olen ka helilooja ja esitaja.

Olenemata eriolukorra ja kogu selle jama kestusest loodan ka nii-öelda oma asjadega tegeleda. Pole mul ju ammust aega raamatut ega plaati üllitunud, ise koguni ju hakkan poole sajandi vanuseks saama sügisel.

Üks huvitav tähelepanek ka: meelelahutus hävis ühe päevaga, majandus kahe päevaga, kolmandal päeval selgus, et koole ja kaubamaju pole üldse vajagi, aga kultuur pole ikka veel kuhugi kadunud.

Tuleviku väetis uhab täiega. Aga Räpina paberivabrik veel pappkirste ja kempsupaberit ei tooda, järelikult elame üle.

Tegevuse jätkamine veebikujul? Vahet ei ole, ma olen küllaltki introvertne tüüp ja istun nagunii pigem kodus, teen õhtust hommikuni tööd ja mu harvad esinemised ongi tegelikult häbelikkuse varjamine bravuuri taha. Postitused sotsiaalmeedias on ülejääk, mu aju lihtsalt toodab rohkem, kui töhe mahub.

Asendusmeelelahutust, hinge- ja vaimutoitu soovitan otsida raamatutest.”

Janek Tennosaar, Põlva ööklubi Kino programmijuht
„Ööklubis Kino on toimunud viimastel aastatel üks-kaks suuremat pidu kuus, kus astuvad üles parimad Eesti artistid. Selle aasta märtsis ja aprillis oleksid pidanud ööklubis esinema üheksakümnendate megabänd Mr. Happyman, Eesti muusikaauhindade aasta artist 5Miinust ning üle pika aja ka alati täismaja rahvast kohale toonud Smilers. Eriolukorra tõttu lükkuvad need üritused tulevikku.

Heade bändide esinemisgraafikud on väga tihedad ja pikalt (aasta-kaks) ette planeeritud. Seega on ka Kino programm kuni järgmise aasta kevadeni paigas. Kohe, kui olukord seda võimaldab, jätkame ka oma tegevust. Praegusel ajal ööklubil mingil muul viisil tegutseda ei ole võimalik.

Ööklubidele lisaks on alternatiivset meelelahutust juurde tulnud juba viimastel aastakümnetel. Nagu näiteks suhtlemine sotsiaalmeedias, muusika kuulamine ning filmide ja videote vaatamine internetis. Seda kõike saab teha ka praeguses olukorras.”

Peeter Laurits, kunstnik Kütiorust, Võrumaa
„Praeguse seisuga ei ole karantiini tüsistused minuni veel märkimisväärselt jõudnud, sest viimased 20 aastat on lõviosa mu tegevusest niikuinii toimunud kodukontoris erinevatel võrguplatvormidel. Töötan vaheldumisi Kütiorus, Tallinnas ja Chiang Mais (linn Põhja-Taimaal – toim) ning kaugtöö efektiivne korraldamine on igapäevane rutiin. Esialgu ei ole kuigipalju töid veel ära jäänud, sest näiteks raamatukujunduses on tegemist ammu sõlmitud lepingutega, mille täitmist karantiin ei sega.

Tagasilöök on alles tulekul, sest paljud kirjastused ja teised kultuuriasutused on sunnitud oma tegevust koomale tõmbama. Ära jääb hulk tulevasi tellimusi, mis muidu oleks võinud minuni jõuda. Senised ärajäämised on seotud näitusemajade sulgemisega. Täpselt eriolukorra kehtestamise alguseks lõpetasin Mart Lepa kunstikogu suurejoonelise näituse kujunduse Mikkeli muuseumi mõlemal korrusel. Näitust avada enam ei õnnestunud ja praegu toretseb ta tühjade saalide pimeduses. Määramatuks ajaks lükati edasi ka minu ja Herkki Merila sügiseks planeeritud „DeStudio” näitus Fotografiskas, sellest on tõeliselt kahju.

Hetkel on töös luksuslik Anija mõisa album, meremuuseumi kogede kataloog ja Tartu ülikooli kunstiajaloo ajakirja Baltic Journal of Art History järjekordne number. Sealt edasi haigutab tellimustes aga tühjus ja varsti ei ole millegi eest enam arveid maksta.

Tellimustöödest vabanevat aega täidan oma uue näituseprojekti „Rosetta kivi” kavandamisega. Praegu ei ole veel selge, mis vormis ma selle teostan. Võib-olla raamatuna, võib-olla hoopiski võrguversioonis, sest tulevikku vaadates ei tundu näituseformaat praktilise ega jõukohasena. Meie niigi väga väike kunstiturg kukub tõenäoliselt kokku ning piltide müügiga ei saa niipea arvestada.

Praeguses olukorras on digitaalselt töötavatel kunstnikel mõningane eelis, sest failide tootmine võimaldab tööd jätkata ja vaimset vormi hoida minimaalsete kulutustega. Teoste vormistamise ja publitseerimisega saab tegeleda tulevikus, kui majanduslik olukord seda jälle võimaldab. Veebis avaldamine hoiab ühiskonna kultuurikeha elusana, aga ei lahenda kahjuks kunstnike ellujäämise küsimust.

Karantiinil on paljude varjukülgede kõrval ka mõned meeldivad jooned. Aeglustus ja eraldatus annavad võimaluse süüvida ja läbi mõelda elutähtsaid küsimusi, millest seni kiirustades üle kapanud oleme. Mis on meie elus tõeliselt vältimatud väärtused.

Eriolukordades ei ole vaja taga nutta neid asju, mida siis teha ei saa, vaid keskenduda neile asjadele, mida saab. Mina kolisin karantiini ajaks Kütioru refuugiumisse, sest aeglustus ja sotsiaalne eraldatus annab harukordse aja võtta vastu kevadet nagu kord ja kohus. Paljudel on nüüd tavalisest rohkem aega kirjandust, muusikat ja filme nautida. Nende jaoks algatas Juhan Raud Postimehe veebis hindamatu rubriigi „Väärt kraam”, kus eri valdkondade kultuurikorüfeed pakuvad välja kultuurisoovitusi karantiiniajaks.

Mari Kalkun, muusik Võrumaalt Rõugest
„Praeguse seisuga on mul ära jäänud või edasi lükatud kõik märtsi- ja aprillikuu esinemised, neid oli kokku kümmekond.

Enim kahju on kahest välisesinemisest, mis olid mõlemad rahvusvahelises tegevuses mulle väga olulised ja nende nimel oli ka palju tööd ära tehtud. Pidin märtsi keskel esinema Brüsseli suurimas maailmamuusika kontserdisaalis ja märtsi lõpus Saksamaal festivalil, mida oleks üle kandnud Saksa Raadio. Eestis planeeritud esinemised on enamik lükkunud sügisesse. Publik on muusiku jaoks ju väga oluline ja ilma publikuta on muusik justkui paisatud avakosmosesse ‒ kellele ma seda muusikat siis teen?

Suvel tahtsin Eestisse tuua oma Jaapani koostööprojekti, kuid kahjuks see jääb seekord ära. Kuid mul on tekkinud ühe eriprojekti mõte, hetkel hoian seda veel saladuses ...

Tegelen üsna hoogsalt loometöö ja lugude kirjutamisega ja püüan mitte norutama jääda ning säilitada ses keerulises olukorras loominguline vaim ja positiivsus. Olen saanud tegeleda rohkem ka arendustegevusega, kontsertvideote monteerimise ja ülespanekuga veebikeskkondadesse, ja olen tõesti kasutanud ka mõnesid veebi võimalusi, millest mul varem aimugi polnud. Veebikontserti ei ole veel ette võtnud, sest kui teha, siis tahaks teha juba hea kvaliteediga ja midagi erilist, kuid kodune internetiühendus seda siin maal elades paraku välja ei vea. Praegune aeg pakub rohkelt nii väljakutset kui sunnib ka arenema võib-olla väljapoole oma tavapäraseid raame.

Otsige üles oma lemmikmuusikute sotsiaalmeedia lehed ja vaadake, mis neil on plaanis ette võtta. Võib-olla vajavad hoopis nemad impulssi või toetust ja julgustust? Hästi palju tuge on praegusel ajal ka tundest, et sa ei ole üksi. Mulle endale oli näiteks tõeline elamus hoopis videosünnipäev välismaal elavate sõpradega, kellega polnud ammu kokku saanud.

Mina ise olen pigem tundnud, et ei vajagi praegu niivõrd meelelahutust, vaid just seda hingetoitu ja järelemõtlemise aega, mida saab ammutada nii loodusest, raamatutest kui iseendast. Aga olen ETV2-st avastanud mitmeid väga ilusaid filme, mida saab järele vaadata ‒ soovitan need üles otsida!”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 16/04/2020 10:58:15

Lisa kommentaar