Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

ANNELI OTT: Kagu-Eesti omavalitsused saavad kriisiabi ligi 11,5 miljonit eurot

Anneli Ott

Poolteist kuud kestnud eriolukord on tekitanud Eesti majandusele ja riigile tervikuna ulatuslikke negatiivseid tagajärgi. Valitsuse liikmed ja valdkondade eksperdid on pingutanud pikad tööpäevad, et vähendada viiruse levikut, hoida inimeste tervist ning samal ajal töötanud välja toetusmeetmeid majanduse turgutamiseks. Hiljuti riigikogus vastu võetud riigi 2020. aasta lisaeelarve toob kriisi ajal paljudele olulist leevendust. Sealhulgas kohalikele omavalitsustele, kellele otsustati eraldada 130 miljonit eurot lisavahendeid. Kardinaalselt teine lähenemine kui kümnendi taha jääva kriisi ajal.

Mineviku arme lahti ei rebita
Tõepoolest, kui ligi 2,6 miljardi euro suuruse lisaeelarvega soovitakse pakkuda toetusvõimalusi neile, keda kriis enim puudutanud, siis möödunud kriisis seadis valitsus Reformierakonna juhtimisel prioriteediks eelarve tasakaalu ning jõuline kärpimine toimus ka kohalike omavalituste tulubaasi ja toetusfondi mahtudes. Kuidas elab raskused üle inimene või kuidas tulevad kriisiolukorraga toime kohalikud omavalitsused – see jäeti hädasolijate endi lahendada. Kohalike omavalitsuste eelarvekärbete tulemusena langes selgelt inimestele pakutavate igapäevaste teenuste kvaliteet või kaotati need sootuks. Üheks heaks näiteks on matusetoetus, mille kaotamise tulemusel jäi lähedase ärasaatmine sügaval kriisiajal täielikult inimeste endi õlule. Kohalike teede olukord halvenes seejärel samuti veel aastaid.

Minevikus kogetud keerulised olukorrad on paljudel omavalitsustegelastel veel hästi meeles ning küllap oli neidki, kes arvasid, et selle kriisi ajal on samasugused kärped kavas. Tean, et paljud liituvad minu tänusõnadega ja hingavad kergendatult.

Valitsuse poolt Eesti linnadele ja valdadele suunatud 130 miljonit eurot jaguneb nii. 70 miljonit eurot eraldatakse uuteks investeeringute toetamiseks, 30 miljonit täiendavalt teede remondiks ja ehituseks, 30 miljonit on mõeldud otseselt koroonaviirusest tingitud mõjude leevendamiseks. Kriisi tõttu vajab varasemast suuremat tuge sotsiaalvaldkond, kuid lisavahendeid vajatakse ka desovahendite või täiendavate kaitsemaskide kulude katteks. Teedehoiu lisaeelarve tulemusena saab kõvakatte suurem hulk kruusateid, mis on Võrumaa elanike jaoks üks tõsisemaid probleeme.

Maapiirkondade jätkusuutlikkuse seisukohalt on igasugune lisaraha praegusel ajal hädavajalik. Esiteks seetõttu, et vähendada kriisi ajal esile kerkivaid sotsiaalseid riske ning teiseks, et omavalituste areng ei seiskuks sootuks ja pakutavad teenused jõuaks kõigi sihtgruppideni.

Kagu-Eestisse 11 487 877 miljonit eurot
Eestis on kohalikke omavalitsusi kokku 79 ning riigi tuge vajavad neist kõik. Kui jätta välja teedehoiuks mõeldud 30 miljonit, mis jaotatakse seni rakendatud põhimõttel, siis erakorraliste kulude ja investeeringute toetus kogusummas 100 miljonit jaotatakse peamiselt proportsionaalselt elanike arvuga. Selle tulemusel jõuab Kagu-Eesti piirkonda 11 487 877 miljonit eurot. Alati saaks ju nuriseda, et see summa võiks olla suurem, kuid antud kriisis on iga euro oluline, mis kriisi ajal Kagu-Eesti kolme maakonda suunatakse. Kümme aastat tagasi olid omavalitsused samas olukorras sunnitud pidevalt leidma uusi kärpekohti ja investeeringut lükati aastaid edasi. Loodetavasti saame seekord läheneda lahenduste leidmisele positiivsemalt ning vajadusel otsitakse ka täiendavaid võimalusi kriisi mõjude leevendamiseks.

Selleks, et kohalikel omavalitsustel ei jääks enne kriisi paika pandud investeeringud tegemata, otsustas valitsus leevendada omavalitsuste laenupiiranguid. Seniselt 60 protsendilt viidi ülempiir 80 protsendini. Näiteks eelmise aasta lõpu seisuga olid kohalike omavalitsuste netovõlakoormused ajaloo väiksemad. Seega usun, et reeglite leevendamine oli igati põhjendatud ning vähemalt ei jää hädavajalikud investeeringud kriisi tõttu tegemata.

Kui valitsus otsustas 12. märtsil kehtestada eriolukorra, siis otsustasid paljud linnainimesed minna maakodudesse. Siiski ei osanud paljud arvestada, et kaugemates Eesti nurkades ei pruugi kiiret internetti olla. Oma Võrumaa kodus kaugtööd tehes tunnetan seda probleemi ka ise. Mul on hea meel, et valitsus otsustas lisaeelarves toetada viimase miili projekti 15 miljoni euroga. Sõltume interneti kiirusest ja levikust iga päevaga aina enam, mistõttu on ainuõige teha vajalikud investeeringud ning hüpe edasi IT-riigi poole.

Kokkuvõttes, oleme saanud küll tugeva hoobi, kuid me seisame endiselt püsti ning seda eelkõige tänu valitsuse kiirele ja jõulisele tegutsemisele. Äsja esimese tööaasta täitumist tähistanud valitsuskoalitsioon töötab üheskoos maapiirkondade arendamise nimel ning ühelgi partneril pole selles osas teisiti mõtlemist.

Soovin teile kõike paremat ja tugevat tervist!

 

Autor: ANNELI OTT, Riigikogu liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 30/04/2020 09:27:10

Lisa kommentaar