Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Tänapäevane elu toimub aegruumis, kus elanikel teatud aja jooksul tuleb asukohta ruumis muuta. Asukoha muutmine võib olla regulaarne nii ajas kui ka ruumis, näiteks elukohast kooli või tööle ja koju tagasi. Loomulikult tahame veel üritusi külastada, mis toob juurde uusi põhjusi liiklemiseks. Samuti on tekkinud juurde ka uusi ratastega liikureid ja võimalusi liiklemiseks maapiirkondades. Nii on liiklussagedus viimastel aastakümnetel linnades ja samuti maanteedel tunduvalt suurenenud. Järelikult on tahtmatult loodud tingimused ka liiklusavariide sagedamale juhtumisele. Meediast tuleb tihti uudiseid liiklusest, sealhulgas paraku enamasti avariidest ja isegi hukkumistest. Neist on näiteid allpool toodud loetelus.

Juhus avariiks võib tekkida ootamatult ja ilma mingi eksimuseta autojuhi poolt. Ise olen olnud juhiks kahele erinevale ametiautole ja pea kogu elu jooksul veel lisaks mingile sõiduautole. Seega ületab sõidukogemus 60 aasta piiri. Toon kirjelduse juhtunud avariist, milles ise süüdi ei olnud. Aastaid tagasi sõitsin õhtupoolsel ajal sõiduautoga Tartust Tähtvere pargist möödudes Tallinna poole maanteele. Ootamatult jooksis paremalt poolt autole ette naine. Jooksjast vasakult paistis lähenev auto ja paremal pool oli kraav. Kõhklemiseks polnud sekunditki aega, ainuke variant oli välkkiire pidurdamine. Pidurid olid korras, kuid pidurdusmaa jäi liiga lühikeseks ja lõppes seetõttu naise pikalitõukamisega. Jäin hetkeks jahmunult rooli taha istuma. Teisel teepoolel liikunud auto juht jõudis samuti pidurdada ja helistas kiirabile ning politseile. Naine viidi kontrolliks haiglasse ja mind jäeti politseisse tulemusi ootama. Naisel ei leitud haiglas autolt saadud löögist ja kukkumisest olevat mingeid vigastusi. Samuti polnud autol kokkupõrkest mingeid märke. Seega oli kiire pidurdamine päästnud halvimast ja mulle politsei poolt öeldu kõlas meeldivalt: „Teile pole meil mingeid pretensioone!”

Selgeks sai, et avarii juhtumi põhjustas naine ise enesetapu sooviga. Midagi sarnast oli liikluses ka varem juhtunud, kuid siis autojuht ei jõudnud piisavalt pidurdada. On raske ette kujutada, mida tunneb järgnevas elus autojuht, kui ta kellegi tundmatu eutanaasiasoovi on tahtmatult täitnud. Sellest avariist jäi endale järgnevaks autojuhtimiseks nõue olla kogu aeg roolis ettevaatlik ja tähelepanelik.

Head liiklejad sõiduvahendiga või jalgsi! Lugege tähelepanelikult järgnevat loetelu, millest enamik on möödunud aasta näited liiklusavariidest. Liikluses võib kõike juhtuda, kaasa arvatud surm.

Liiklusõnnetuses hukkus jalakäija. LõunaLeht, 9. jaanuar 2020.
Auto sõitis rongile küljelt sisse. Järva Teataja, 23. aprill 2019.
Jalakäija suri haiglas. Õhtuleht, 22. juuni 2019.
Teelt välja sõitnud mootorrattur hukkus. Sakala, 19. juuli 2019.
Ratturid kihutavad lapsi pikali. Pealinn, 24. juuni 2019.
Noor mootorrattur sõitis kaaslasega ühes kraavi. Pärnu Postimees, 30. juuli 2019.
Sõiduauto ja veoauto kokkupõrkes hukkus naine. Postimees, 31. august 2019.
Kas jalgratturi hukutas mõrtsukkraav? LõunaLeht, 2. september 2019.
Rongi ette sõitnud väikeautos sai kaks inimest rängalt viga. Õhtuleht, 17. september 2019.
Noorukid sõitsid mopeediga peateele ette. LõunaLeht, 3. oktoober 2019

Hea liikleja! Et vältida avariid, alusta ja jätka liiklust alati kainena! Austa kaasliiklejaid ja tee kõik enda poolt ohutuks liiklemiseks Kõigi liiklejate ühise pingutusega saame vähendada avariisid ja liiklussurmasid. Tulgu suvi liiklejasõbralik ja teeme kõik, et vältida liiklusõnnetusi!

 

Autor: JAAN KIVISTIK, autojuht aastast 1954
Viimati muudetud: 14/05/2020 09:28:13