Eakas lähedane võib vajada kodutiigi eest kaitset

2012. aastal uppus selles koduaias tiigis 39-aastane mees. Foto: LL arhiiv

Aasta esimese kolme kuuga uppus üle Eesti 16 inimest, mida on üle kolme korra rohkem kui möödunud aastal sama perioodi jooksul. Hiljem on lisandunud veel kolm uppumissurma ja Lõuna-Eestis on tänavu märga hauda oma elu jätnud seitse inimest. Kindlasti tasuks igaühel veenduda, et eakal lähedasel veekogu ääres turvaline oleks.

Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo peaspetsialist Johannes Komissarov tõi uppumissurmadest kõneldes välja, et seitsmest tänavu Lõuna-Eestis vette elu jätnust kuus olid üle 60 aasta vanad. Ühel juhul oli uppunu tõsiste liikumisraskustega küünarkarkudega liikuv inimene. Viis uppunut leiti tiigist ja kaks kraavist ning lõviosa neist on olnud meesterahvad, pea pooltel juhtudel ka alkoholi tarvitanud.

„Kuue juhtumi puhul on tõenäoliselt tegu vette libisemine, komistamise järel vette kukkumisega,” sõnas Komissarov põhjuste kohta. Ta lisas, et ühe juhtumi puhul kahtlustatakse enesetappu.

Nii mõnessegi peresse tõi ootamatult leina lumevaene talv. Veekogudes ja kraavides oli lahtine vesi, kaldad kõrged ja libedad või purded öökülmade või kerge lumesaju järel libedad. Ning nii juhtuski, et aasta varasema ajaga võrreldes uppus rohkem inimesi kraavi või kodutiiki. Ennetusspetsialist tõi välja veel ühe ohukoha: koristamata lehed, mädanenud õunad ja muud loodusjäätmed võivad kodutiigi perve veelgi libedamaks ja ohtlikumaks muuta.

„Esile tooks kaks Setomaa valla juhtumit, kus paaritunnise vahega leiti valla eri piirkondades kaks eakat uppunut,” kirjeldas Komissarov kurba 17. märtsi. „Samuti eristub juhtum Jõgevamaalt, kus 69-aastane meesterahvas sõitis traktoriga kraavi. Üritades sealt omal jõul välja saada, jäi mees jalgapidi traktori külge kinni, kukkus peaga vette ning uppus.”

Ennetusspetsialist rõhutas, et veekogude ja kraavide läheduses tuleb alati olla ettevaatlik ning iga järgmine samm läbi kaaluda. Eriti puudutab see vanemaealisi ja liikumisraskustega inimesi.

„Vanemaealise sugulasega tuleb koduümbruse ohtudest rääkida ja aidata kodu lähedaste veekogude ümbrust turvalisemaks muuta,” sõnas ta. „Vette kukkumise vältimiseks on kasulik need võimalusel piirata aiaga, avatud kaevud kinni katta, järsud kaldad tasub teha lehtedest ja muust prügist puhtaks ning katta mittelibiseva pinnasega. Parem kui pimedal ja märjal ajal veekogu äärde asja ei oleks. Kui vaja vett võtta, siis tuleks leida selleks ohutumad lahendused. Näiteks panna veekogusse pump, et eakad inimesed ei peaks kastmisvett kaldalt või sillalt ehk purdelt kummardudes võtma.”

Peagi algab ka suplushooaeg ning rannaski ei tohi unustada ohutust. Võimalusel tuleks valida avalik valvega rand, vältida oma ujumisoskuse ülehindamist ning kahtluse korral püsida madalamas vees. Paadisõidul tuleb kanda päästevesti, alkohol ujumisega kokku ei sobi ning väikseid lapsi ei tohi jätta rannas järelevalveta.
 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/05/2020 09:46:22