Eruohvitserist rahvasaadiku väike töövõit – aga miks on vaja eraldiseisvat piirivalvet?

Pilt on illustreeriv. Foto: PPA

Endise piirivalveohvitseri ning praeguse Kagu-Eesti riigikogu saadiku Uno Kaskpeidi ammune soov, unistus ja valmislubadus on täitumas – hiljuti astuti esimene samm eraldiseisva piirivalve (taas)loomiseks. Aga kellele ja miks on üldse vaja aastatel 2007–2010 kaitseväe alt ära viidud ning politsei- ja piirivalveametiga liidetud piirivalve kui eraldi sõjaväelise organisatsiooni taastamist?

Valgamaalane Uno Kaskpeit (62) alustas 1990. aastal teenistust piirivalves. Ta tõusis piirivalveameti piiriosakonna ülemaks ja piirivalvekolledži direktoriks. 2007. aastal lahkus Kaskpeit teenistusest protestiks piirivalve riigikaitsesüsteemist välja lülitamise vastu. 2015. aastal valiti ta EKRE nimekirjas Kagu-Eestist riigikokku. Üks mehe valimislubadusi oli eraldi piirivalve taastamine. Piirivalvereforme on mees korduvalt ka ajakirjanduses häälekalt kritiseerinud.

„Kahjuks hävitati vastav organisatsioon Eesti vabariigis võimurite poolt pea täielikult,” kirjutas ta 2015. aastal Õhtulehes. „Sellega tehti algust juba 2005. aastal, kui alustati piirivalveseaduse loomist, millega muudeti piirivalveamet 2007. aastal tsiviilorganisatsiooniks. Lõpule viidi see „vägitegu“ 2010. aasta 1. jaanuaril, kui moodustati politsei- ja piirivalveamet. Keegi ei ole sellest avalikult rääkinud, kui palju tekitati tookord kahju Eesti vabariigile ja tema julgeolekule.”

Sel kuul allkirjastas siseminister Mart Helme aga politsei- ja piirivalveameti (PPA) põhimääruse muudatuse, millega luuakse PPA koosseisu piirivalveosakond, mida hakkab juhtima peadirektori asetäitja piirivalve alal. „PPA põhimääruse muutmisega astusime esimese sammu eraldiseisva piirivalve loomiseks,” teatas Helme.

„Siseministeeriumi vastutus riigi turvalisuse ja julgeoleku tagamisel on järjest enam suurenenud ning seda aktuaalsem on arendada politseid ja piirivalvet eraldi suundadena,“ ütles minister. „Valdkonna terviklikuma juhtimise ning kriisiolukordadeks valmisoleku suurendamisega muutub piirivalve tugevamaks. Elu on näidanud, et peame erinevateks piirivalveülesanneteks valmis olema olenemata sellest, milline on sündmuse iseloom või ulatus. Tugevam piirivalve tähendab ka täiendavat varustust ja väljaõpet ning idapiiri väljaehitamist.”

Saadik: see on vajalik samm
LõunaLeht uuris selle otsusega töövõidu saanud Kaskpeidilt, miks on siiski eraldiseisev piirivalve vajalik ja kasulik, miks tema arvates piirivalve praegusel kujul piisavalt hästi ei tööta ning kas piirivalve loomise plaan vastab tema ootustele?

„Piirivalve taastamine sellisena, nagu see oli 2005. aastal enne Narva-Jõesuu õppekeskuse sulgemist on vajalik, et taastada Eesti piiride valve ja riigikaitse endisel kujul,” kinnitas rahvasaadik.

Ta meenutas, kuidas omal ajal moodustati soomlaste abiga ja eeskujul piirivalves ajateenistuse läbinud meestest reservüksused, mida oli võimalik kasutada kriiside ja sõjaohu korral. Piirivalvurid olid saanud väljaõppe sissitegevuseks vaenlase tagalas ja maismaapiiri valvamiseks ning 2002. aastal toimus Valgamaal piirivalve ajateenijate õppekogunemine kompaniisuuruse üksusena.

„Piirivalve oli sõjaväestatud organisatsioon,” selgitas eruohvitser. „Isikkoosseis sai lisaks piirivalvealasele väljaõppele ka sõjaväelise väljaõppe. Sõjaline väljaõpe oli vajalik selleks, et sõjaohu korral alustas piirivalve ettevalmistusi sõjaks. Kutsuti teenistusse reserv ja moodustati lahinguüksused ning kogu isikkooseis läks kaitseväe koosseisu. Piirivalvel ei olnud ülesannet alustada kaevikulahinguid, vaid valmistas ennast ette sissitegevuseks, „partisanisõjaks“ vaenlase tagalas. Piirivalvurid said väga hästi läbi kohaliku elanikkonnaga. Kohalikud aitasid piirivalvet, kui oli mingi probleem, ja piirivalve toetas kohalikku rahvast.”

„Kahjuks on see jäänud nüüdseks ainult ajalooks,” jätkas Kaskpeit. „Pärast politseiga ühendamist 2010. aastal algas piirivalve lammutamine. Kaotati ära kordoneid ja vähendati isikkooseisu. Politsei juhtkond sundis piirivalvureid tegelema politseiliste ülesannetega. Pani kiirust mõõtma piirilähedastel maanteedel ja sundis kohalikes külades poodide taga napsutavaid mehi tülitama. Kohalik rahvas ei saanud aru, mis on piirivalvuritega juhtunud, sest varem oli omavaheline side ja koostöö hea. Praegusel hetkel ei ole piirivalvuritel mingit õigust ega võimekust hakata vastu vaenlase regulaararmeele, sest nad ei ole sõjaväelased ning neil puuduvad ka igasugused vastavad oskused ja teadmised.”

Eelistaks vastava haridusega piirivalvejuhti
Uno Kaskpeit oli väga kriitiline PPA peadirektori Elmar Vaheri tegevuse suhtes piirivalve juhtimisel. Nii piirivalveorganisatsiooni kui ka selle Ida-Viru ja Kagu-Eesti üksusi on pandud juhtima erialase piirivalvehariduseta inimesed – siin kandis vahetati tema sõnul piirivalvur välja kriminaalpolitseiniku vastu. Kaskpeit märkis, et politsei ja piirivalve on siiski väga erinevad valdkonnad.

„Siseministri plaan piirivalve taasloomiseks on paljulubav, kuid plaanitud tegevused ei vasta ootustele,” hindas eruohvitser, tuues esile, et valdkonda pandi taas juhtima piirivalvehariduseta ametnik. „Märgin ära, et valdkonna juhiks määratud isiku (Egert Belitšev – toim) vastu ei ole mul midagi, igati tore mees, aga seda valdkonda oleks võinud määrata ikkagi vastavat haridust, töökogemust omava isiku, neid on! Samuti kurvastab, et siseministril ei ole ka asekantsleri ametikohal piirivalve valdkonda tundvat ametnikku.”

Belitšev on kodakondsus- ja migratsioonameti taustaga, piirivalvealal on ta töötanud viimased kuus aastat.

„Organisatsiooni struktuursed muudatused on väga pikaajalised, emotsionaalsed, aga me sammume edasi, et saada tagasi piirivalve, nagu on naabritel soomlastel ja lätlastel, sest me omame kõik ühist Euroopa Liidu välispiiri väga agressiivse naabriga,” ütles Uno Kaskpeit kokkuvõtteks.

Pevkur: sisulist muudatust pole tulemas
Mida arvab endine siseminister, samuti Kagu-Eestist riigikokku valitud Hanno Pevkur piirivalve taastamisest ja millist kasu võiks sellest meie piirkonnale tõusta?

„Sisuliselt ei ole mingit suurt muutust tulemas,” leidis Pevkur. „Ainuke muudatus on politsei peadirektori asetäitja piirivalvealal ametikoha loomine. Piirivalve kiirreageerimisüksus loodi juba minu ministriks oleku ajal ja kui on võimalik nüüd seda suurendada, on kindlasti positiivne. Endiselt kehtib ka politsei ja piirivalve seadus, kus politsei ja piirivalve on ühe ameti osad. Ehk loosunglikku vahtu on taas rohkem kui sisu.”

„Kagu-Eestile on eelkõige kasulik see, et lõpuks on jõutud reaalselt minu poolt alustatud piiritaristu ehitamiseni, kus loodetavasti saavad tööd ka kohalikud ettevõtjad – nii ehitajad kui toitlustajad ja majutusettevõtjad,” tõstis Hanno Pevkur samas esile asja majandusliku poole.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/05/2020 10:03:46