Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Pulmade tõttu kodutalu kaotanud mees veab riigiga vägikaigast

Selle majapidamise müüs kohtutäitur 8000-eurose alghinnaga. Foto: erakogu

Eerik Paas võttis aastaid tagasi pulmade pidamiseks laenu ja pani tagatiseks oma isatalu Võrumaal. Täna pole tal enam ei abikaasat ega talu – on vaid süüdistused kohtutäituri vastu, et too müüs majapidamise maha ebaseaduslikult, ning mõnevõrra Don Quijote stiilis lõputu võitlus erinevate ametkondadega. „Kohtutäitur lihtsalt tegi nii – aga miks ta sai nii teha?” süüdistab mees eeskätt riigiaparaati.

Eerik Paasi (28) täiskasvanuelu on olnud ilusa alguse, kuid kurva lõpuga muinasjutu moodi. 21-aastasena sai ta oma Viitka kandis asuva isatalu peremeheks ning tutvus Antslas Hauka laadal endast mõned aastad noorema heledapäise neiuga. Üsna varsti otsustas armunud paar abielluda.

Saekaatris töötanud Eerikul pulmade pidamiseks raha polnud ning nii otsustas ta võtta Placet Groupist 5000 eurot laenu, pannes isatalu tagatiseks. Mees täpsustab, et tegu oli kinnisvaralaenu, mitte kiirlaenuga, nagu varem väidetud. Hindamisakti järgi oli talu – mis sisaldab erinevaid hooneid ja korralikku maatükki – väärtus 22 000 eurot.

„Laenu võtmist ma ei kahetse, olen enne ka kaks korda laenu võtnud,” kinnitab mees tagantjärele LõunaLehele.

Eesti Ekspressi kirjeldusest nähtub, et pulmad ei olnud suurejoonelised, vaid mõõdukad või isegi tagasihoidlikud. Peigmees ostis Tartust paarisajaeurose halli Montoni ülikonna, pruuti ehtis sama hinnaklassi valge pulmakleit, väiksemad pulmaostud tehti Kagukeskuses. Pärast 2. mail 2014 registreerimist Võrus toimus Mõisa Aidas õhtusöök seitsmele ning pulmareis viis paari nädalavahetuseks Rõugesse Ööbikuoru villasse.

Aasta pärast sündis perre esimene laps, Viitka maja nõudis pidevat remonti ning Eerikul tuli iga kuu tasuda 183 eurot laenumakseid ja intresse.

2016. aastal oli pere majaremondist väsinuna kolinud Viitkalt Võrru ja 2017. aastal Soome. Eerik töötas plastitehases, üüris perele ridaelamuboksi ning valmistus teist korda isaks saama. Raha nappis ja võlgnevus kasvas.

2016. aasta paiku hakkasid mehe maksed hilinema. 2017. aasta jaanuaris andis laenufirma võlanõude üle kohtutäitur Aive Kolsarile. Eerikul oli 3600 euro suurune võlg.

Kohtutäituri kinnitusel toimetati 2017. aasta 24. jaanuaril Viitka maja postkasti täitedokumendid. Eerik väidab, et pole neid saanud. Ta kinnitas, et oli ise võtnud päev varem laenuandjaga ühendust, et sõlmida laenu maksmiseks graafik. Laenufirma teatas, et tema juhtum on kohtutäituri käes, ja soovitas Eerikul Kolsari poole pöörduda.

Kuidas asjalood edasi läksid, selleni jõuame. Fakt on aga see, et 2017. aasta juulis kuulutas kohtutäitur välja Viitka talu avaliku enampakkumise. Ainus oksjonil osaleja ostis majapidamise 8000-eurose alghinnaga ja Eerik, kelle võlgnevus koos kohtutäituri 800-eurose tasuga oli kasvanud 5600 peale, oligi oma isatalust ilma.

Siinkohal peab märkima, et tegelikult oli Eerik maja ise ka müügile pannud, kuid ta kinnitas, et tal siiski tõsisemat müügiplaani polnud.

Hilisemad võitlused-maadejagamised mõjusid perele laastavalt ja tänavu märtsis läks ta abikaasast lahku. Eerik elab Tartus ühetoalises korteris ja peab metsamaakleri ametit. Ning kulutab iga päev mitmeid tunde, püüdes leida oma isatalujuhtumis tõde ja õigust.

Mis sai täitedokumentidest?
Eeriku peamine argument on: kuna ta täitedokumente kätte ei saanud, siis ei saanud ta neid ka vaidlustada ja nii ei oleks kohtutäitur tohtinud Viitka talu maha müüa.

Kohtutäitur on enda antud selgitustes väitnud järgmist. Täitmisteade toimetati võlgniku postkasti 24. jaanuaril 2017. Võlgnik kinnitas telefonis selle kättesaamist ning saatis 30. jaanuaril kirja sooviga jätkata nõude tasumist. Kohtutäitur vastas pöördumisele telefoni teel ning selgitas täitemenetluse läbiviimise korda. Jätkusid kirjavahetus ja telefonikõned. 8. mail helistas Paas kohtutäiturile ja soovis tasuda nõude kogusummas 10. juunil. 9. mail edastas kohtutäitur info nõude tasumiseks kirjalikult. Algasid lubadused. 25. juulil edastas kohtutäitur kirjalikult teate enampakkumisest ja kinnisasja arestimise akti. Kinnitamist ei tulnud. 31. augustil helistas kohtutäitur võlgnikule ja teatas, et ostuhuviline sooviks elamut seest näha. Paas vastanud, et võtmed on koerakuudis ämbri all ja mindagu pealegi vaatama.

Kui Eerik Paasi seisukoht lühidalt kokku võtta, siis on see selline: kohtutäitur valetab, mingit pidevat telefonivestlust ja ka nõuete kinnitamist pole olnud. „Algusest peale on valetatud lihtsalt, ta ei saatnud neid dokumente, mis seal postis olid olnud,” väidab Eerik. „Kas üldse olid täitedokumendid olemas?”

Väidetavate telefonikõnede kohta kinnitab Eerik, et neid pole olnud ja seda kinnitavat ka kõneeristused, mis pärast pikka võitlust õnnestus lõpuks kätte saada.

„Kõik tema antud väited põhinevad valedel,” on mees emotsionaalselt kirjutanud 2018. aastal justiitsministeeriumile, sealhulgas ministrile, saadetud kirjas. „Või on temal tõesti selline telefon, mis endast jälgi maha ei jäta?”

„Kohtutäiturina kinnitan, et korduvad telefonivestlused ning kirjavahetus Eerik Paasiga 2017 toimusid,” teatas Aive Kolsar LõunaLehele. „Fakti, et Eerik Paas sai 2017 jaanuaris teada võlanõude menetluse üleandmisest kohtutäiturile, kinnitab ju ka Eesti Ekspress oma 13. mai artiklis. Võlgnik oli teadlik kõigist täitetoimingutest.”

Kolsar lisas, et viited kaebuste esitamise tähtaegadele on kohtutäitur märkinud võlgnikule edastatavates teadetes. „On oluline, et võlgnik tutvuks põhjalikult saadetud teadetega, ning vajaduse korral tuleb küsida, kui midagi jääb arusaamatuks,” sõnas ta. „Konkreetse täitetoimingu vaidlustamiseks tuleb menetlusosalisel esitada kaebus kohtutäiturile ja sealt on edasi võimalik esitada kaebus kohtule. Ainult kohtul on pädevus täitetoimingute tühistamiseks.”

„Tagasi tulles Eerik Paasi loo juurde, tahan kokkuvõtvalt rõhutada, et inimeste finantskäitumine peab olema vastutustundlik ning kohustusi, eriti tarbimislaene, võttes peab olema veendunud, et neid suudetakse teenindada,” ütles kohtutäitur selle loo kokkuvõtteks.

Lõuna ringkonnaprokuratuur uurib praegu Kolsari tegevust: kas Eeriku maja müük oli õiguspärane. Uurimine käib karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kohtutäituri poolt vara teadlikku ebaseaduslikku aresti või müüki.

Kohutäitur pole kindlasti rahva seas väga armastatud ametimees ja täiturite peale esitatakse sageli kaebusi.

„Ajavahemikus 1. jaanuar 2019 kuni 14. mai 2020 on justiitsministeeriumile esitatud 31 kaebust kohtutäitur Aive Kolsari suhtes,” teatas Maria-Elisa Tuulik justiitsministeeriumist. „Nimetatud arv sisaldab ka korduvaid kaebusi samadelt inimestelt. Kaebused on valdavalt esitatud seoses pangakonto ja sissetulekute arestimisega ning vara arestimise ja sundmüügiga. Valdav osa kaebustest puudutas küsimusi, mida ei saa justiitsministeeriumi järelevalves lahendada, vaid kaebajal tuleks pöörduda kohtu poole.”

„Loomulikult on igal kodanikul õigus esitada pöördumine ka teistele ametiasutustele, sealhulgas justiitsministeeriumisse,” ütles nende kaebuste kohta kohtutäitur Kolsar. „Täiturite kohta käivate kaebuste hulk sõltub kindlasti sellest, kui palju on täituri menetluses olevaid toimikuid. Kuna minu menetluses on palju toimikuid, siis sellest tuleneb ka kaebuste hulk. Võib olla ka nii, et ühe täiteasjaga seoses on mitu pöördumist, nii nagu ka Eerik Paasi puhul. Kaebus ei tähenda ilmtingimata, et kohtutäitur on eksinud õiguse rakendamisel, vaid võib olla põhjustatud ka võlgniku ekslikust arusaamast või muust kohtutäiturist sõltumatust asjaolust. Kohtutäituri menetluses on tuhandeid täiteasju ja võlgnikke on samuti tuhandeid, kuid iga kaebust lahendatakse individuaalselt. Seepärast ei saa kaebustele anda ühist nimetajat või anda hinnangut vaid kaebuste arvule tuginevalt.”

Eerik ei jäta jonni
Nagu justiitsministeeriumi esindaja ülalpool ütles, tuleks paljude kohtutäituri tegevuse kohta esitatud kaebuste puhul tegelikult pöörduda hoopiski kohtusse. Eerik ütleb, et seadus ei lase nii teha: esmalt peab tema kui iseõppinud juristi sõnul pöörduma aukohtu poole ja siis justiitsministeeriumi poole järelevalve algatamiseks. Enne kohus juhtumit menetlusse ei võta. Aga ministeerium võttis tema sõnul eitava hoiaku.

„Riik on rikkunud minu põhiõigusi, nemad on tekitanud selle kahju, mitte kohtutäitur,” raiub mees. „Karistuseadustik näeb ette, et kui riik ei teosta haldusjärelevalvet, siis on see kuritegu. Ma ei nõua kohtutäiturilt seda kahju sisse, vaid justiitsministeeriumilt.”

Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik vastas 2018. aasta algul Eeriku kaebusele Kolsari peale esmalt kronoloogilise loeteluga, milles on kuupäevaliselt kirjas mehe suhtlus kohtutäituriga, seda vastavalt viimase esitatud andmetele.

„Tulenevalt eelnevast nähtub, et olete korduvalt lubanud hakata võlgnevust tasuma ning kohtutäitur ja sissenõudja on Teile piisavalt andnud aega ja võimalusi võla tasumiseks,” kirjutas asekantsler. „Ühtlasi olete olnud algusest peale teadlik Teie suhtes läbiviidavast täitemenetlusest ning et täitemenetluse aluseks on hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmine.”

Eerik veedab iga päev tunde, suheldes oma isatalu juhtumis erinevate ametkondadega, kokku on tal kirjavahetust 500 kirja jagu.

„Kohtutäitur lihtsalt tegi nii – aga miks ta sai nii teha?” on mehe üks põhiküsimusi võitluses riigiga.


Kommenteerib justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov:

„Täitemenetluse seadustik näeb ette, et kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse üle teostab järelevalvet ennekõike kohus. Kõige tihedamini jõutakse kohtusse kaebusega kohtutäituri tegevuse kohta. Selleks et pöörduda kohtu poole, tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile endale ning kaebuse kohta tehtud otsusega mittenõustumise korral saab seda vaidlustada kohtus. Juhul kui inimene leiab, et kohtutäitur on vara müügi korral rikkunud seadust, saab esitada kohtusse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Juhul, kui inimene on seisukohal, et kohtutäituri tegevuse tõttu on temale tekitatud kahju, saab pöörduda kohtutäituri vastu kahjunõudega kohtusse.

Kõik eeltoodud õigused tulenevad seadusest ning ükski nendest õiguskaitsevahenditest ei näe ette seda, et enne kohtusse pöördumist peaks kohtutäituri suhtes olema läbi viidud justiitsministeeriumi haldusjärelevalve või seda, et kohtutäitur oleks samadel alustel distsiplinaarkorras karistatud. Teisisõnu piisab kohtusse kaebusega või kahjunõudega pöördumiseks inimese veendumusest, et tema õigusi on rikutud. Kaebus ja nõue peavad muidugi olema põhistatud ja tõendatud ning tihti on mõistlik kohtu poole pöördumisel kasutada kvalifitseeritud õigusabi. Kõik eeltoodu kehtib ka nimetatud juhtumi puhul.

Väide, et justiitsministeerium viivitas järelevalve algatamise ja läbiviimisega, ei vasta tõele. Inimene pöördus justiitsministeeriumi poole esmalt 7. novembril 2017 kaebusega kohtutäituri tegevuse kohta. Peale seda toimus temaga aktiivne kirjavahetus ning koguti kohtutäituri tegevuse kohta teavet (nõuti välja täitetoimiku ärakiri ning võeti kohtutäiturilt selgitused). Ministeerium on seoses kohtutäituri tegevuse kontrollimisega mitmel korral andnud inimesele selgitusi ning korduvalt selgitanud asjakohaste õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust. Kokku on ministeerium inimesele vastanud 22 korral. Inimesel on õigus enda seisukohale, kuid ministeerium on andnud selgitusi ja tegutsenud seadusega kooskõlas.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/05/2020 10:26:52

Lisa kommentaar