Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Viimased uudised:

VIKTOR VASSILJEV: hoides ennast, kaitsed teisi

Täna on iga kirjaoskaja inimene omaette spetsialist koroona asjus. Loeb uudiseid, otsib internetist numbreid ja koostab prognoose. Ainult Igor Mang vaikib – äkki teab midagi rohkemat. Võib-olla seda, et maailmas kasutatakse erinevaid testimisskeeme, erinevaid arvutusmudeleid, riikide andmed pole omavahel eriti võrreldavad ja targemaks saame jupp maad tagantjärele. Pole ka minul teile midagi sellist rääkida, mida poleks teadlaste poolt üldsusele teada antud. Kuigi mõned mõtted siiski.

Kätepesu on uus norm
Kõigepealt, koroonaviiruseid on palju, mõnedega neist inimkond juba tuttav. Piisknakkus nagu ikka, levib köhides-aevastades, kui piisad satuvad näkku ja sealt limaskestadele. Ümbritseva keskkonna pindadel mõni aeg säilib, aga et kuskilt ukselingilt nakkus saada, peab viiruste hulk olema küllaltki suur, et ületaks meie loomuliku vastupanuvõime. Kõiki pindu, millega kodust väljas kokku puutume, ei ole võimalik desinfitseerida, märksa lihtsam on oma kaks kätt puhtaks pesta. Desovahenditega liialdada pole mõtet, need on vajalikud siis, kui pole vett ja seepi saadaval.

Liikumispiirangud on mõistlikud, tänu nendele on sel aastal enneolematult madalale tasemele langenud haigestumine ka grippi ja gripilaadsetesse nakkustesse. Maskidest – kirurgilist maski kannab meedik, et patsienti protseduuri ajal mitte saastada. Kirurgilist maski kannab haige inimene, et mitte ümberolijaid nakatada – kuigi temal oleks targem kodus istuda. Need on tõenduspõhised reeglid. Respiraator on kaitsevahend neile, kes igapäevaselt töötavad kümnete nakkushaigete keskel. Poemüüjad, klienditeenindajad ja kullerid võiksid kanda hoopis kaitsevisiire – need lasevad hingata, on korduvkasutusega ja võivad päev otsa ees olla.

Massiliseks kandmiseks sobib mis iganes. Tolmumask, moekunstniku disainitud või vanaema kootud, suusasall üle suu ja nina – tänaval ja poeskäiguks kõlbab kõik. Viirust kinni ei pea, küll aga süljepiisku, abiks seegi. Mõnes riigis on maskide kandmine tehtud kohustuslikuks, kusjuures alati valitsuse käsuga ja risti vastupidi kohaliku peaviroloogi soovitusele. Aga minu meelest võiks kanda küll. Vabatahtlikult. See distsiplineerib. Kui näed, et teistel maskid ees, käitud ise ka reeglitekohaselt.

Viirused ei kao – peame õppima nendega elama
Isolatsioonist. Karantiin on sund ja rikkumine karistatav. Vabatahtlik eneseisolatsioon on soovituslik, meil riskigrupile, mujal pole nii kergelt läinud, pidid kõik kuu aega kodus istuma. Aga nädalate viisi stressis, hapnikuvaeguses, liikumisvaeguses – see langetab immuunsust. Kui on lubatud reegleid täites väljas liikuda, siis niipalju kui võimalik tulebki seda teha. Kuni pole ravi ega vaktsiini, on värske õhk, liikumine ja tervislik toit põhilised vahendid immuunsüsteemi tugevdamiseks. Õhuhapnik on Eesti suurim loodusvara ja siiamaani tasuta!

Hooajalised viirusnakkused hakkavad mööduma, sama tendentsi näitab COVID-19. Teine laine, millega hirmutatakse, on tuttav asi – sügisene viiruspuhang, kus koroona on nüüd juba nii-öelda standardpaketis koos gripi, paragripi, rotaviiruse, adenoviiruse, rinoviiruse ja teistega. Ei miskit uut ja hullu. Aga et korraliku õpetuse saanutena julgelt ja teadlikult astuda sügisele vastu – olge palun terved!

 

 

Autor: VIKTOR VASSILJEV, meditsiinidoktor
Viimati muudetud: 28/05/2020 11:20:53

Lisa kommentaar