Küsitlus

Kas sul on tänavu maasikad varutud?

Ilm täna
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
20°
Tartu
22°
Antsla
19°
Valga
19°
Räpina
19°
Tõrva
19°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
19°
Valga
19°
Räpina
19°
Tõrva
19°
Võru
21°
Põlva
20°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
20°
Valga
21°
Räpina
20°
Tõrva
20°

Eriolukord lükkas tuhanded arstivisiidid edasi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: LL arhiiv

Eriolukord lõi sassi ka arstide töö ja seisaku tagajärgi tuleb nii mõnelgi meedikul veel pikalt likvideerida. Näiteks PMA Võru kliiniku hambatohtrite juurde saab täna registreerunu ravile oktoobris. Räpinas töötava perearsti juurde pääseb aga normaalse ooteajaga.

PMA Lõuna-Eesti kliinikutes Tartus, Võrus ja Põlvas ei töötanud hambatohtrid seitse nädalat, 16. märtsist 30. aprillini. „Hambaarstide juurde on ära jäänud väga palju visiite,” sõnas tohter Kristi Kõiv, PMA Võru kliiniku juhataja. Ta lisas, et täpsemaid arve on raske öelda, kuid 20. mai seisuga oli ära jäänud üle 2500 patsiendi visiidi, neist enamik Võru kliinikus. Võrus on kõige pikemad järjekorrad ja siin töötab PMA-l ka kõige enam hambaarste.

Tohter Kõiv märkis, et nii nagu töötati enne eriolukorra kehtestamist, ei saa nad veel niipea tööd jätkata. „Valitsuse otsusega lõpetati 17. maiga kehtinud COVID-19 eriolukord riigis, kuid meditsiiniline hädaolukord jätkub kuni uute korraldusteni,” edastas ta ning lisas, et nad järgivad terviseameti ja Eesti hambaarstide liidu koostatud juhendeid praeguses olukorras töötamiseks.

„Antud ravijuhised on meie töö põhjalikult ümber korraldanud, muutunud on arstide töögraafik, töötempo on aeglasem ja lisandunud üsna suured lisakulud,” märkis hambaarst Kõiv.

Patsiente huvitab, millal nad pääsevad enne eriolukorda registreeritud vastuvõtule. Kui pikalt tuleb näiteks oodata inimesel, kellel oli aeg Võru kliinikus 1. aprillil.

Kristi Kõiv märkis, et praegu tegelevad arstid kõige kriitilisemate olukordadega, nagu poolelijäänud juureravi või proteesitööd jm. „Oleme planeerinud, et Võru kliiniku patsientidele on uued ajad teatatud hiljemalt juunikuu lõpuks,” täpsustas ta.

Põlva kliinik on uute aegade teatamisega lõpusirgel, sest seal töötab vähem hambaarste ja on ka vähem patsiente.

Kui viirus ei naase, loodetakse kõik enne eriolukorda vastuvõtule registreerunud patsiendid vastu võtta sügiseks. „Meie tohtrid tänavu suvel tavapärases mahus ei puhka,” lisas Kõiv.

Praegu registreeruvad patsiendid pääsevad Põlvas vastuvõtule juulis, Võrus aga alles oktoobris.

Küsimusele, kas patsiendi raviarvele lisandub ka tohtrite kaitsevarustuse hind, vastas Kristi Kõiv, et kaitsevarustus kuulub kompleksi, mille nimetus on „infektsioonikontroll”. „Meie hinnakirjas on infektsioonikontroll mitte-AGP (mitte aerosoole genereeriv protseduur) 20 eurot ja infektsioonikontroll AGP (aerosoole genereeriv protseduur) 35 eurot,” selgitas ta.

Tema sõnul on Lõuna-Eesti kliinikul leping haigekassaga laste hambaravis ja täiskasvanute hambaravi ja hambaproteesi hüvitise osas. „Laste kaitsevarustuse eest ja nende täiskasvanute puhul, kellel on alles hambaravi või hambaproteesi hüvitis, tasub haigekassa.”

Perearst: patsientide mured olid seinast seina
Räpina tervisekeskuse peretohter Anne Kaldoja alustas 13. märtsi hommikul töö ümberkorraldamist, kuid võttis vastu ka kutsutud patsiente. „Ühe vastuvõturuumi muutsime ägedate haigete vastuvõtutoaks,” sõnas tohter. Ta lisas, et esimestel eriolukorra päevadel tundus, et toimub tohutu sebimine, kuna tuli väga erinevate probleemidega tegeleda.

Samast päevast osales Kaldoja Eesti perearstide seltsi moodustatud nn koroonagrupis, mille Skype’i koosolekud kestsid pooleteise nädala jooksul õhtust poole ööni.

Kolm päeva hiljem valmisid juhendid nii peremeditsiini meeskondadele kui ka patsientidele. 24. märtsil määrati Räpina tervisekeskus valvekeskuseks, millega kaasnes töö ümbermängimine. Erinevaid korraldusi tuli tundide jooksul.

Kaldoja märkis, et eriolukorra ajal oli vastuvõtule tulijaid vähe, kuid kogu aeg tuli telefoni teel inimesi erinevatel teemadel nõustada, näiteks selle kohta, kuidas ägedaid viirushaigusi ja teisi haigusi ravida. „Patsientidel olid erinevad probleemid ägedatest haigustest mureni, et kuidas edasi elada,” sõnas tohter, kes pakkus kõigile mõistuspäraseid lahendusi.

Anne Kaldoja ütles, et eriolukorra ajal tekkis inimestel päris palju ärevusega seotud hädasid ja nende mured olid seinast seina. „Segasel ajal (loe: eriolukorras) on päris loomulik, et tekib ärevust ja depressiooni, mida võimendab teadmatus.”

Kui paljudel patsientidel operatsioon edasi lükkus, ta öelda ei osanud, sest seda teavad patsientide kõrval haiglate vastavad osakonnad. „Minu teada ei jäänud ükski elupäästev operatsioon küll tegemata,” lisas tohter.

18. mai oli tavaline tööpäev, kus Kaldoja endas „mingit suurt pidu ei tundnud”, sest ees ootab pikk tee tavaolukorrani. Vastuvõtuajad eriti pikenenud ei ole, sest praegu ei ole maainimestel ägedate viirushaiguste perioodi. „Vastuvõtte pikendame vajadusel jooksvalt,” lisas peretohter. Ta märkis, et nüüd tuleb lisatööjõudu kasutada, sest pärast iga patsienti peab ruumid desinfitseerima.

„Eriolukorra ajal õppisin uuesti infektsioonikontrolli teostama, piiratud ressurssidega tööd korraldama, kannatlikkust, kuulamisoskust ja sain kinnitust, et nii patsiendid kui ka kolleegid on meeldivad, kannatlikud ja mõistvad,” tõi Anne Kaldoja välja kasuliku poole.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 29/05/2020 08:42:26

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247