Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Bussijaama asetatud pink hoiab viimase jaamaülema mälestust

Foto: FB

Suvistepüha-eelne laupäev oli Valgamaa Taheva kandi inimeste jaoks eriline: bussipeatuses avati pidulikult Andres Rattasepa loodud istepink, mis oli – nagu sealkandis juba tavaks saamas – tõeline meistritöö. Nimelt istub tammisel pingil sümbolina endistest aegadest Taheva jaamaülem.

Taustainfoks niipalju, et Tahevat läbinud kitsarööpmeline raudtee ja Taheva uhke, siiani silmailu pakkuv jaamahoone olid omal ajal elulise tähtsusega. Kohaliku elaniku Olli Prangli meenutustest said kohale tulnud kogukonnaliikmed ja külalised teada, et just 30. mail oli see märgiline päev, kui reisirong sõitis viimast korda läbi küla. „50 aastat tagasi 31. mai hommikul läks minu ema Regina Taheva jaama, et sõita rongiga Valka. Ootas, aga rongi ei tulnudki. Seega viimane Gulbene-Taheva susla väljus Tahevast 30. mail, kuigi pidi sõidus olema 31. maini. See oli aastal 1970,“ luges Andres Rattasepp Olli mälestustest. Lisaks oli kirjas, et rong oli sel ajal väga vajalik sõiduvahend, sest autosid oli vähe ja tee Valga suunas oli praktiliselt läbimatu. Valgas koolis käisid tolleaegsed õpilased just kitsarööpmelisel raudteel liikuva „suslaga“.

Pingi avamise au oli Hargla kooli 1. klassi õpilasel Mikk Rattasepal ja Taheva küla elanikul, 91-aastasel Asta Ploomil, kes kergitasid katte umbes kahe ja poole meetri pikkuselt massiivselt istepingilt ja selle keskel istuvalt elusuuruselt Taheva jaamaülemat kujutavalt skulptuurilt. Jaamaülem ootab bussi lugedes raamatut. Pingi seljatoel on vana auruvedurit kujutav reljeef ja seljatugi ise kujutab vedurist tulevat auru.

Monika Rogenbaum tänas Taheva valla külade seltsi nimel toetuse ja abi eest Andres Rattaseppa ja tema abilist Oliver Ülenurme, Valga valda, Risto Rugot, Kaja Leesmanni, Kristjan Puudistit, Kaldavere OÜ-d, Peep Lüüsi koos meeskonnaga. Rogenbaum lisas veel, et mõtted on juba järgmise, kolmanda pingi juures ja see võiks tulla naaberkülla. „Teeme külakaupa edasi, ja soov on minna Laanemetsa poole,“ kinnitas Monika Rogenbaum. „Kuid ega minu roll siin muu olegi, kui asju ajada ja projekte kirjutada. Kõige suurema töö tegija ja vaeva nägija on Andres Rattasepp, meie oma suurepärane puukujur.“

Taheva jaamaülemat kujutav pink on jätkuks möödunud aasta augustis Sooblase küla bussipetusse paigutatud pingile „Igavesed bussiootajad“, mis on valmistanud inimestele palju rõõmu ning pälvinud väga palju tähelepanu. Vastselt valminud istuv kuju on tehtud Kaldavere talu tammest, pingi materjal on toodud Valgast Võru tänavast, kus arboristid ohtliku puu maha võtsid.

Seda, kumb eelnimetatud töödest endale hingelähedasem, meister kohe öelda ei osanudki. „See siin,“ annab Rattasepp siiski aimu. „Kuna eelmine pink sai rohkelt tähelepanu – mida ma ei oodanud –, siis tunnetasin suurt vastutust. Tegelikult on iga järgnev kuju areng, samm edasi. Olen endale lubanud, et ma ei tee kunagi „puiseid“ kujusid. Neis peab olema dünaamikat, need peavad kõnetama. Teine asi, kui ma hakkan tegema ühesuguseid kujusid, siis tuleb lõpetada. Aga seni ei ole ole seda juhtunud.“

Rattasepa sõnul hakkab algne idee tööprotsessi käigus elama oma elu ja lõpptulemus saab alati veidi teistsugune. „Selle pingi puhul oli mul kange tahtmine teha üks kuju sinna juurde: väike laps. Kuna jaamaülem istub seal raamatuga, on jäänud mõttesse, kuhugi mälestustesse uitama, siis mõtlesingi, et seal võiks olla laps, kes teda tähelepanelikult kuulab ja kellele oma lugu jutustab. Aga seekord jäi see tegemata …“.

Järgmise pingi kohta arvas meister, et kui toetust leitakse ja inimesed soovivad, siis see tuleb. Laanemetsa? „Kindlasti, ikka teeme, kuid mina tahaks minna sammu tagasi, Kallikülla,” sõnas ta. „Kohalike inimestega pole küll veel rääkinud, kuid Kallikülaga kohe tuleb ideid. Juba nimi annab. Minu jaoks oleks see väga hea väljakutse ja teeks suure rõõmuga sinna pingi kahe kallistajaga.”
 

 

Autor: VALGA VALD
Viimati muudetud: 04/06/2020 09:54:57

Lisa kommentaar