Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Petturid seavad heausklikele tarbijatele lõkse

Foto: LL

Euroliidu tarbija nõustamiskeskused üle Euroopa on tänavu alates veebruari keskpaigast saanud koroonaviirusest johtuvalt ligi veerandi võrra rohkem pöördumisi tarbijatelt. Pöördumiste peamiseks ajendiks on mure piiriüleste kaupade või teenuste ostuga, aga ka petuskeemide lõksu langemine.

Peamised valdkonnad, mille kohta tarbijad nõu küsivad, on lennutransport, majutus ja pakettreisid, mis on tühistatud. Tarbijate pöördumisest nähtub ka, et liikvel on erinevad petuskeemid, mille lõksu on koroonahirmus tarbijal oht sattuda. Näiteks pakuvad petturid võltsravimeid, võltsitud kaitsemaske ja muid isikukaitse vahendeid ning liikvel on pahavara, mis lukustavad nutiseadmeid. Petturid pakuvad meelelahutuse sildi all ka voogedastusprogramme tuntud kaubamärkide all, tegelikkuses aga ei saa tarbija teenust ning jääb ilma ka rahast või on andnud oma andmed petturitele kasutamiseks.

ELi tarbija Eesti nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru märkis, et e-kaubandusel on praegu senisest suurem rõhk ja samas otsivad inimesed meelelahutust, mida saaks nautida kodust lahkumata. „Olukorda kasutavad ära petturid püüdes oma petulehtedega heausklikke inimesi. Iga internetiostu puhul tuleb hoolikalt kontrollida, kas tegu on ikka ausa kauplejaga,“ kommenteeris Tammaru.

Pettused aga ei puuduta ainult e-kaubandust kaupade ostu-müügi mõttes, vaid ka teenuseid. Näiteks on nõustamiskeskuste võrgustiku poole pöördunud tarbijaid, kes on langenud petuteenuste lõksu. Üks selline puudutab saadete voogedastusi, nagu Netflixi ja Disney+ kanalid. Nende voogedastuskanalitele on petturid loonud võltsveebilehed, mis jätavad esmalt mulje, nagu tegemist oleks õige teenusega ning pärast tasu maksmist tarbija ei saa lubatud teenust. Samas aga on tarbija edastanud petturile oma krediitkaardi andmed, kes jätkuvalt võtab raha tema pangaarvelt. On ka juhtumeid, kui taoline petulehekülg ei küsi raha, ent küsib tarbija andmeid ning hiljem kuritarvitab neid.

Loodud on ka võlts Covid-19 nutirakendusi, mis lubavad jagada koroonaviiruse uudiseid. Selline rakendus teadupärast lukustab kasutaja nutiseadme ning nõuab selle taasavamise eest raha. Enamasti ei ole sellised pahavaralised Covid-19 nutirakendused ametlikes rakendusekanalites.

Kaheksa nippi, et teha osta internetis turvaliselt:
* Usalda ainult ametlike asutuste teavet isikukaitsevahendite ja mistahes meditsiinivahendi kaitsevõimekuse osas koroonaviiruse eest.
* Vaata tähelepanelikult veebipoodide domeeninimesid, kas need tunduvad usaldusväärsed. Tee sellele taustauuring internetiotsinguga.
* Vaata müüja kontaktandmeid, kas need on seal täielikult välja toodud, nagu ausale kauplejale kohane. Üks kindel märk pettusest on see, kui ainsaks kontaktivõimaluseks on veebivorm.
* Loe müüja kodulehel tarneinfot ning arvesta, et transport võtab tavapärasest rohkem aega. Igasugused väga kiired transpordilubadused võiksid olla indikaatoriks, et tegu võib olla pettusega.
* Ole ettevaatlik, kui soovides toodet või teenust puudutava infoga tutvuda, küsitakse enne sinult su isiklikku infot. Sinu isiklikud andmed ei ole olulised selleks, et saaksid tutvuda toote või teenuse sisu kirjeldusega.
* Sul õigus kasutada oma seadusejärgset 14-päevast taganemisõigust.
* Kui oled veendunud, et tegemist on ausa kauplejaga, siis kindluse mõttes kasuta kauba või teenuse eest tasumiseks Paypali kontot või krediitkaarti, kuna see annab sulle tehingu ebaõnnestumisel või pettuse puhul lisakaitse ja võimaluse tasutud raha tagasi saada.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 11/06/2020 09:59:44

Lisa kommentaar