Küsitlus

Kui sageli tellid endale kauba pakiautomaati?

Ilm täna
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
13°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
11°
Tõrva
12°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
17°
Tõrva
18°
Võru
19°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
22°
Antsla
19°
Valga
21°
Räpina
21°
Tõrva
21°

Võrukesed tutvustavad huvilistele jootraha eest ummamuudu liina

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Võru trip for tip’i idee autor ja eestvedaja Ulvi Mustmaa Suurkannataja Ekaterina kiriku ees. Huvilistele pajatab ta muu hulgas ka selle kiriku sünniloost ja seotud legendidest. Foto: Vidrik Võsoberg

Eeloleval laupäeval algab 30. augustini kestev tunnipikkune hariv ringkäik linnas, mille ajal erinevad inimesed pajatavad omal valikul lugusid Võruga seotud inimeste ja hoonete kohta. Idee autor võrulanna Ulvi Mustmaa sai selle oma rändudelt.

„Maailmas on linnu nagu Edinbourgh Šotimaal, Lima Peruus ja Valparaiso Tšiilis, kus vabatahtlikud tutvustavad huvilistele oma linna,” ütles ennast ilmahulguseks nimetav Ulvi Mustmaa, kes on mitmetes linnades kuulanud selliseid tutvustusi.

Tema ideega liitusid Võrumaal ja mujal elavad endised võrumaalased ja nii sai lugude pajatajaid 40, igaüks neist käib kahel päeval jutustamas.

„Trip for tip tähendab, et Võru linnaga seotud lugusid räägitakse tipi ehk jootraha eest ning kellele jutt ei meeldi, võib tipi andmata jätta,” ütles Mustmaa ja lisas, et kuigi jutu rääkimine kestab tund aega, võib iga kuulaja talle vajalikul ajal lahkuda.

Mujal maailmas tutvustavad huvilistele tavaliselt oma linna armastavad ja tundvad pensionärid ja üliõpilased. Võrus aga on jutustajateks valitud elu- ja töökogemustega piirkonnas elavad või siit pärit inimesed, kes oskavad ka võru keelt ja kellel on, mida Võruga seoses pajatada.

„Kõik pajatavad lugusid võru keeles, sest see on üks ettevõtmise eesmärk, teine eesmärk on Võruga seotud inimeste ja siinsetest hoonetest lugude kõnelemine,” selgitas Ulvi Mustmaa.

Ta märkis, et kogus ja saatis kõigile ettevõtmises osalevatele vabatahtlikult lugude rääkijatele Võru kohta mitmesugust faktilist teavet, näiteks linnas tegutsevate ettevõtete ja muu kohta, et rääkijatel oleks alati tagavara.

„Iga rääkija valib teemad ja selle, milliste hoonete juurde soovib kohaletulnutega jalutada,” märkis idee autor. Ta lisas, et on kindel, et valitud jutustajad veavad välja, seda enam, et kõik oskavad hästi võru keelt.

Huvilistega kohtub alates laupäevast igal hommikupoolikul kell 11 keskväljakul üks 40 rääkijast. Nende seas on näiteks Ele Pedassaar, Silvi Jansons, Kaile Kabun, Ulvi Mustmaa, Siiri Toomik, Margus Konnula, Ivari Padar, Tiit Niilo, Ago Palo, Heiki Trolla, Andres Määr jpt.

Allpool mõned lood, millest kõneleb huvilistele idee autor.

Jaan Sibul = Ivan Narodny
Põneva ja keerulise elukäiguga on 1869. aastal Verioral sündinud Jaan Sibul, kuid Ameerikas 1953. aastal Ivan Narodnyna surnud mees. Sibul käis Võru kreisikoolis ning rajas Võrru esimese fotoateljee.

„Ateljee asukoht ei ole paraku teada,” lausus Mustmaa. Sibul kolinud fotoateljee 1890. aastal Tartusse. Seal olnud tal ka teised töökojad, nagu galvaanika ja tsinkograafia töökoda.

Ühel hetkel arvanud Sibul, et võiks töökojas hakata Tšiili riigile peesosid valmistama, sest tema teeks need kvaliteetsemad kui sakslased. Mõistagi Tšiili riigi raha eest.

„Paraku ta selleni ei jõudnud, sest üks tema töötajatest tegi juba tsaaririigile rublasid,” märkis Mustmaa. Ta lisas, et kuna naabrid kaebasid Sibula peale, et tema töökojas tehakse valeraha, sattus mees eeluurimise alla ja Neevalinna vanglasse.

Isa tahtis aga poega päästa ja lasi talle Peterburis psühhiaatrilise ekspertiisi teha, kusjuures isa väitis, et poeg ei ole päris normaalne, kuna talle meeldib lennundus. „Sel ajal oli lennundus tõesti ulme, sest Sibul istus vangis 1890ndate lõpul, esimene lennuk tõusus õhku 1903. aastal,” märkis Mustmaa.

Ekspertiis väitis, et Sibul ei ole ei haige ega ka päris terve, ja ta lasti vanglast lahti. „Vanglas oli hea raamatukogu ning Sibul luges seal palju sotsiaaldemokraatliku sisuga raamatud ja talle hakkasid sotsiaaldemokraatlikud ideed meeldima,” märkis Mustmaa.

1904. aastal sattus Sibul Berliinis kokku vene emigrantidega, kellele ta tutvustas ennast Ivan Narodnõina, kes on Tartu ülikoolist välja visatud endine tudeng. „Tegelikult oli tal vaid kreisikooli ja vangla raamatukogust saadud haridus,” täpsustas Mustmaa.

Aasta hiljem kohtus ta sotsiaaldemokraatide kokkusaamisel Soomes ka Lenini ja Staliniga. Sibul oli inimlik ega nõudnud kellegi verd ning lootis, et Nikolai II ise loobub troonist.

1906. aastal oli Sibul juba Ameerikas, kus muutis nimekuju, seal on ta Ivan Narodny. Ta organiseeris Ameerikas vastuvõtu Maksim Gorkile, mille ajal tutvus Mark Twainiga.

Kuid Sibul ei unustanud ka kodumaad. „Ta kõneles Ameerikas, et on eksisteerinud Balti kubermangude vabariik, mille välisminister oli tema. Kui olukord nõudis, nimetas ta ennast ka presidendiks. Narodny vürtsitas oma juttu sellega, et eestlased on lauluarmastav rahvas, kelle peajumal on kandlemängija, ja Eesti politsei reguleerib lauldes liiklust,” rääkis Mustmaa. Sellise jutuga soovinud Sibul Eesti vastu huvi äratada.

Vabadussõja ajal oli meie sõduritel lahinguväljal olematu varustus, kuid Ameerika sõdurid olid juba esimesest maailmasõjast koju jõudnud.

„Kuna Eesti riiki juriidiliselt veel ei olnud, ei saadud meie sõduritele ka riideid osta. Sibul organiseeris Ameerikas äriühingu, mille kaudu saatis sealt riideid, šokolaadi, kohvi ja muud meie sõduritele, kellele see kõik oli külmal ajal hindamatuks abiks,” rääkis Mustmaa.

Jaan Sibul on kirjutanud ulmeromaane, mida ta esmalt inglise keeles kirjutas, ta on teinud kaastööd USAs ilmunud ajakirjadele nii muusika- kui ka kunstikriitikuna. Kodumaale ei naasnud ta kunagi.

Kirikud ja Tamula maja
Võru kaks kirikut, nii Katariina kui ka Suurkannataja Ekaterina kirik, on nime saanud 3.-4. sajandil Aleksandrias elanud Katariina järgi.

Katariina eluajal ei olnud ristiusk veel riigiusk. Legendi järgi vaielnud Katariina poolesaja paganliku filosoofiga usuküsimuses ja võitnud filosoofe. Katariina võit ei meeldinud Rooma keiser Maxentiusele, kes valitses 306.–312. aastani. Keiser lasknud Katariina piinarattale tõmmata, kuid ratas lagunenud. Keiser viis alustatu lõpuni sel viisil, et lasi Katariinal pea maha raiuda.

„Legendi järgi hakanud tema soontes vere asemel piim voolama. Inglid viinud Katariina keha Siinai mäele, kuhu hiljem temanimeline klooster püstitatud,” jutustas Mustmaa.

Kuid legendi-Katariina kõrval, keda peavad pühakuks nii õigeusu kui ka luteri kirik, on Võru oluliste sakraalhoonetega seotud ka Vene keisrinna Katariina II. Viimane andis loa ja raha siinse luteri kiriku ehitamiseks, mis õnnistati 1793. aastal, samal aastal alustati Ekaterina kiriku ehitamist ehk siis samuti Katariina II valitsemise ajal.

Katariina allee nurgal asuv Tamula maja ehitati 1881. aastal hotelliks, mis kandis Alexandri nime. Maja oli aastaid Võrus ainus hoone, kus olid ka vannitoad. Viimaseid üüriti kohe peale hotelli avamist tunni kaupa inimestele pesemiseks ajani, mil Võrru ehitati esimene saun.

Alexandri hotell lõpetas tegevuse 1940. aastal ning millalgi sai hoonest võõrastemaja, hiljem söökla.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/06/2020 10:52:37

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247