Foto: Maavalla Koda

Põlvamaal Viglasoo lähistel elav kohalik elanik käis välja idee tahuda väidetavalt ohutuse nimel köndistatud ristipuudest ristiskulptuurid. Puude lühikeseks nüsimist karmilt kritiseerinud maausulised ei pea seda aga mõistlikuks.

Läinud nädalal kirjutas LõunaLeht Viglasoo ristipuudega seoses vallandunud konfliktist. Metsafirma jäi hätta tee ääres kasvavate ja ohtlikuks osutunud ristipuudega. Lõpuks lahendati olukord maanteeameti ja muinsuskaitseameti heakskiidul omapäraselt: ristipuud lõigati kolmemeetristeks köntideks ning tõugati viltu vajunud köndid püsti. Loodususulisi koondav Maavalla Koda reageeris sündmusele ja põhjendustele terava kriitikaga.

Pärast loo ilmumist pöördus lehe poole kohalik naisterahvas, kel oli välja käia üks vähemasti huvitav mõte.

„Lehelugeja Maila siinpool. Need ristipuud, mis seal Vigla metsa vahel on, eks, nad näevad hästi koledad välja praegu, kui nad on niimoodi jupiti maha võetud,” alustas põlvamaalane. „Minul tekkis selline mõte, et äkki peaks neid kuidagi – kuidas nüüd öelda – kaunistama. Kas puuskulptorid ei saaks teha sinna köndi otsa näiteks ristikuju, seda sinna lõigata? Ma ei tea, kas see on nüüd väga imelik mõte ... Siis nad ei oleks nii koledad ja see ristipuu jääks ka siis mingis mõttes nagu alles. Et kuna ta seal selline kole on, siis võib-olla näeks parem välja ja ehk oleks ka rahval natuke parem tunne.”

„Nad on juba mõnd aega seal sellisel kujul,” jätkas kohalik. „Ma olen samast külast, iga päev sõidan sealt mööda. Algul imestasin, et miks neid sealt üldse maha ei võetud, ohtlikud. Ei teadnud, et ristipuud ja sellepärast ei võetud maha. Ja võeti siis lõpuks poolikult.”

„Aga puuskulptorid oskavad seda kindlasti ilusti teha, neid puid väärindada,” jätkas ta oma mõtet. „Mõnda aega oleks ristipuud nii ilusad seal. Ega neist ei aja enam oksi ka välja, kui nad nii madalalt võetud on seal. Teised puud ehk veel hakkaks, aga kuusepuu mitte.”

Paraku ei näe Maavalla Koda asjal jumet.

„Mingisugusest puuköndist, kui tal on juured maas, ei ole sünnis mingisugust skulptuuri teha,” ütles lehele ühenduse kirjutaja Andres Heinapuu. „Kõigele lisaks see ei klapi ka traditsiooniga. Põhimõtteliselt see muudaks asja loomust, kui temast raiutaks mingi rist välja.”

LõunaLeht tundis huvi, kas puudele risti lõikamise tava on paganlik või kujundi tõttu siiski pigem kristlik traditsioon.

„Traditsioon iseenesest on põhimõtteliselt paganlik ja rist, mis tehakse sinna puu peale, see ei ole sugugi seotud selle Jeesuse ristiga,” selgitas Heinapuu. „Asja mõte algselt on olnud see, et surnu hing ei hakkaks koju käima. Rist tähendab seda, et tõmmatakse kriips selle tee peale ette. Ja siis sellega seoses on sihuke uskumus, et hing võib jääda sinna puu sisse ja seal edasi elada, sealt ta kaugemale ei tule.”

„Köndistatud ristipuud pehkivad ja murduvad tõenäoliselt järgmise kümne aasta jooksul,” kirjutas juhtunut analüüsinud Ahto Kaasik Hiite Maja sihtasutusest. „Selline vaatepilt on inetu ja häiriv, kuid tasub siiski omalaadse kurioosumina säilitada. Ristipuude köndid meenutavad möödujatele, et metsa majandaja ja ametnike valed otsused on põhjustanud siin ja paljudes kohtades mujal Eestis väärtuslike pärandipaikade hävimise.”

Kaasik tõi oma analüüsis välja, et ristimetsa ohtlikuks muutumise ja lõpuks hävitamise põhjustas see, et metsafirma tegi lageraie ristimetsale liiga lähedalt. Nii tekkis tuulekoridor, ja et ka pinnas on soine, siis puud ohtlikuks muutusidki.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/06/2020 11:07:09