Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

KORJAJATE PÕUD: kaks kolmandikku maasikatest võib põllule jääda

Maasikafarm. Foto: Pixabay

Suuremal alal maasikate kasvatajad on väga murelikud, sest osa põlde jääbki koristamata, kuna valitsus ei ole siiani lubanud ukrainlasi Eestisse tööle. Meie inimesed peavad seda tööd raskeks või siis ootavad töötasu mustalt.

Raudsepa talu peremees Kaider Lutsar Põlva vallast kasvatab maasikaid ligi kümnel hektaril. Kolm viimast aastat on tema põllul korjanud marju ligi 30 ukrainlast, tänavu on neid vaid kaks. Nemad jäid siia koroonavangi. Iga päev saab Lutsar Ukrainast telefonikõnesid, milles varem tema juures töötanud räägivad, et ootavad pikisilmi Eestisse tulekut ja on siin töötamisega arvestanud.

„Kui 1. juulist meie piirid ei avane, jääb mul pea kaks kolmandikku saagist põllule,” oli Lutsar juuni lõpupäevil murelik. Tema sõnul on Euroopa Komisjon välistööjõu kasutamise kohta lubanud igal riigil erandeid teha. Lutsari teada on meie lähiriigid, nagu Poola, Soome jt, võõrtööjõudu oma riiki lubanud.

„Eesti valitsus ei ole mõistnud, ei meie inimesed ei taha maasikakorjamise tööd teha,” ütles ta ning lisas, et kahjuks ei ole valitsus maasikakasvatajate probleemidesse süvenenudki.

Meil on palju räägitud, et esmalt rakendame oma inimesed tööle, kuid Lutsar ei ole enda sõnul töötukassa kaudu ühtegi korjajat saanud.

Siiani on Raudsepa talu põldudel abiks olnud kohalike kõrval õpilasmalev, mille liikmetest osa nägi maasikapõldu elus esimest korda. „Õpilased ei ole saamatud, kuid maasikate korjamine ei ole vanaema juures lillede noppimine,” andis Lutsar mõista, et pealinna noortel puudus sellest tööst ettekujutus. Õnneks on neil töö päevade edenedes paremaks läinud.

Tontoli marjatalu peremees Kaido Tamm Kanepi vallast ütles, et temal jääb 13,5-hektariselt maasikapõllult viis hektarit suures osas korjamata.

„Niidan selle tuleval nädalal maha, seniks saavad soovijad omale marju korjama tulla, kaks eurot kilo,” ütles Tamm. Ta hakkas maasikaid kasvatama siis, kui ukrainlasi lubati Eestisse tööle ehk viis aastat tagasi.

Kohalikke on Tontoli marjatalu põldudel käinud tänavu ligi poolsada, kuid alaliselt on neist korjama jäänud vaid kuus. Enamik meie inimestest peab lava pealt marjade korjamist raskeks, kuid teise iseseisvusaja algusaastatel Soomes maasikaid korjamas käinud eestlastele ei olnud samasugune töö millegipärast raske.

„Helistatud on palju, kuid neist üle ühe on küsinud, kas nad saavad tasu mustalt,” ütles Tamm. Ta täpsustas, et kui helistaja on temalt kuulnud, et töötasu mustalt ei saa, on vastus, „et siis meile ei sobi, sest jääme töötu abirahast ilma”.

„Koroonaajal jäi osa inimesi töötuks. Neile makstakse kolme kuu eest koondamistasu, peale seda lähevad nad töötukassasse ja saavad veel pool aastat töötu abiraha,” rääkis Tamm ja lisas, et tänu sellisele süsteemile ei viitsigi meie töötuks jäänud tööd teha.

Tunduvalt paremini on läinud neil, kes kasvatavad marju väikesel pinnal, sest suudavad sealt marjad oma pere ja vajaduse korral ka sõprade abiga ära korjata. Marten Salvel Räpina vallast Võõpsust on maasikate all vaid 0,2 hektarit.

„Marjad jäävad endale ja ka sõpradele,” ütles Salve. Tema hinnangul on tal tänavune saak mullusest kolmandiku võrra väiksem.

„Kastmissüsteem tänavu ei päästnud, sest päike kõrvetas pealt ära ja sellepärast on marjad väiksemad, kuid õnneks ikka magusad,” rääkis Salve. Ta usub, et saab põllu marjadest puhtaks tuleva nädala teiseks pooleks.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 02/07/2020 10:52:08

Lisa kommentaar