Küsitlus

Kuidas kaitsed end uue koroonalaine eest?

Ilm täna
Võru
17°
Põlva
15°
Otepää
16°
Tartu
14°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
15°
Tõrva
16°
Võru
19°
Põlva
18°
Otepää
18°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
16°
Põlva
17°
Otepää
16°
Tartu
18°
Antsla
16°
Valga
17°
Räpina
17°
Tõrva
17°

Võõrliigid aias? Hoia neid aias!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sosnovski karuputk. Foto: Eike Vunk

Istutamise, harvendamise, kaevamise ja väljarohimise ajal tuleb tähelepanu pöörata ka oma aeda ümbritsevale keskkonnale. On hulk taimi, kes aias on ilusad ja ihaldusväärsed, kuid aia taga võivad põhjustada suuri probleeme meie kodumaisele loodusele.

Võõrliigid on Eestis need liigid, kes ilma inimese abita (tahtliku või tahtmata) siia ei jõuaks. Invasiivseteks võõrliikideks nimetatakse neid, kes inimese tahtsi või tahtmatult siia sattumise järel hakkavad looduses vohama ja probleeme põhjustama. Sageli võtavad looduses vohavad võõrliigid üle kohalike liikide elupaiku ja mõjuvad nii looduse mitmekesisusele negatiivselt. Invasiivsetest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid meil kasvatada ei tohi. Ka mitte oma aias.

Eesti siseriiklikusse keelatud liikide nimekirja on kantud 13 taimeliiki ja see kehtib alates 2004. aastast. Euroopa liidu omas (mis kehtib ka meile) on neid 36 ja nimekirja pidevalt täiendatakse.

Kõikide keelatud liikidega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Alljärgnevalt tutvustame lähemalt mõningaid.

Karuputke võõrliigid on kindlasti kõige tuntumad ja riik on nende tõrjega juba üle kümne aasta tegelenud. Liik ohustab nii looduslikku mitmekesisust kui ka inimese tervist – taimemahl kaotab naha päikesekaitse ja päikeselise ilmaga tekib tugev päikesepõletus. Riigi töö jätkub ja maaomanikud on väga oodatud sellele kaasa aitama. Selleks tuleb korra aastas kõik taimed ettevaatlikult välja kaevata ja kuivama jätta. Vaid järjekindla tõrje tulemusel hakkab karuputk meie maastikupildist taanduma. Pikemalt saab riiklikust karuputketõrjest ja selle tulemustest lugeda Eesti Looduse 2019. aasta märtsinumbrist.

Pargitatrad on tuntud ka kui konnatatar ja kirburohi. Need Ida-Aasiast pärit liigid on jätkuvalt väga populaarsed, kuid kuna neist on äärmiselt raske vabaneda, põhjustavad maaomanikele järjest rohkem probleeme. Pidev niitmine ei anna tulemusi ja kuni kahe meetri sügavusele ulatuvat juurestikku on võimatu tervenisti välja kaevata. Igast pisikesest juurejupist läheb kasvama aga uus kogumik. Ehkki peamiselt kasvavad küll aedades, satub neid kahjuks järjest rohkem loodusesse ja seal muudavad nad elupaiku tundmatuseni.

Verev lemmmalts kuulub maailmas kümne kõige invasiivsema taimeliigi hulka ja on plahvatuslikult levima hakanud ka Eestis. Kuigi imekaunite õitega, põhjustab liik suurt loodusliku mitmekesisuse kadu, sest moodustab tihedaid ja suuri kogumikke, kus ei kasva teisi taimi. Liik on inimesele ohutu ja seda on kerge rohida. Tegevus peab aga olema järjekindel, et vältida uute seemnete valmimist ja rohitud taimede uuesti kasvama hakkamist.

Ameerika kevadvõhk kasvab niisketes kasvukohtades ja on suur ning dekoratiivne liik. Soomes ja Rootsis põhjustab see taim veekogude kallastel suuri probleeme juba praegu, kasvades tihedate ja väga vastupidavate massidena. Mõistlik on Eestis sellist olukorda ennetada ja liiki koduaedades kindlasti mitte kasvatada. Ameerika kevadvõhu sugulane Kamtšatka kevadvõhk on sama invasiivne, aga pole veel keelatud liikide nimekirjas. Ainult oma aias tuleb hoida sedagi liiki, kuna kasvuviis ja mõju on neil Ameerika kevadvõhuga samad.

Siidaskleepias kasvab meie aedades küll veel vähemal määral, ent on vastupidav ja võsunditega väga hõlpsasti paljunev. Aiandusfoorumites ei soovitata seda teiste taimedega koos kasvatada. Näiteks Rootsis oli sellega liigiga looduses juba suuri probleeme, praeguseks hinnatakse sealne tõrje tulemuslikuks ja lõppenuks.

Kanada kuldvits on kahjuks juba laialt levinud kõikjal Eestis, vähem aga Lääne-Eestis ja saartel. Tegu on püsikuga, mis moodustab tiheda juuremätta ja paljuneb nii vegetatiivselt (mätas kasvab järjest suuremaks) kui ka seemnetega. Kuna liik on tuullevija, siis võivad seemned kanduda väga kaugele – seetõttu on tema levik väga kiire, eriti niitudel, jäätmaadel ja teeservades. Oma kuldkollaste dekoratiivsete õisikute tõttu, mis õitsevad juulist septembrini, on liik aedades populaarne ja seda on müüdud ning jagatud aiast aeda.

Kuigi Euroopa liidu nimekirjas on hulganisti liike, mis meil praegu õues kasvada ei taha, siis üha pehmemate talvede valguses võib olukord muutuda. Muidu külmakartlikud liigid võivad leida soodsa kasvupinnase meilgi (nt jaapani humal). Eriti suur mure on veeliikidega (nt väike vesikatk, vesihüatsint), kuna veest on kõiki isendeid või jupikesi kätte saada võimatu. Lisaks levivad sellised liigid kergesti mootorpaatide kaudu, kus mootori ja/või paadi külge jäänud taimejupid viiakse järgmisesse veekogusse ja need hakkavad seal kasvama.

Keelatud võõrliikide tõrje kohustus lasub maaomanikul. Seetõttu tuleb igal maaomanikul ja rohenäpul endal olla tähelepanelik ja informeeritud. Riik on võtnud enda kanda karuputke võõrliikide ja vähemal määral ka vereva lemmmaltsa tõrje.

Kui võõrliikide nimekirja kantud liikidega on selge, et neid ei tohi kasvatada, siis tegelikkuses on meil probleeme põhjustavaid taimeliike veel suur hulk. Need liigid ei ole üheski nimekirjas, ent ometi on nad tegelikult invasiivsed ja põhjustavad probleeme juba praegu (näiteks eespool nimetatud Kamtšatka kevadvõhk). Seega vajavad tähelepanu ja tegutsemist needki, et nende liikide mõju meie loodusele vähendada.

Uusi võõrliike tuleb aga igal aastal meile juurde ja riigi vahendid nendega tegelemiseks on piiratud. Eesti looduses on praegu teada umbes 1000 võõrliiki. Neist 10% naturaliseeruvad ehk kohanevad meie oludega ja nendest omakorda 10% muutuvad invasiivseteks. Kuna inimesed toovad uusi võõrliike pidevalt nii tahtlikult kui ka tahtmatult juurde, suureneb ka nende liikide hulk, millega tekib probleeme ning mille tõrjumisega on vaja tegeleda.

Järgmisi taimeliike pole küll Eestis keelatud kasvatada, ent on invasiivsed ja vajavad tähelepanu ehk teadlikku tegutsemist.

Hulgalehine lupiin, lühidalt ka lupiin ehk hundiuba, on Eestis endiselt populaarne iluaia taim. Kahjuks on seda järjest enam näha vohamas mööda teeääri ja raiesmikke. Selle liigiga on hädas näiteks meie põhjanaabrid, ka meil tuleks eos lupiini levikut piirata, et vältida suuremat tõrjetööd hiljem. Näiteks saab hulgalehise lupiini kasvamajäämist vältida teehoolduse käigus. Ehkki taim on kasvades ilus, ei tarvitse seda kasvama jätta ja hiljem koos seemnetega maha niita, sest nõnda aidatakse liigi levimisele hoopis kaasa.

Eestis kasvab üle kümne kibuvitsaliigi. Kurdlehine kibuvits on neist ainuke, millega meil on suuri probleeme. Liik on levinud pea kõikjal meie rannikul ja see muudab avatud rannaluited läbipääsmatuteks kibuvitsatihnikuteks. Kuna jätkuvalt kasutatakse seda liiki meelsasti haljastuses, levib kurdlehine kibuvits ka sisemaal. Et saaksime oma rannaalasid edasi kasutada, soovitame igal võimalusel asendada selle liigi teiste kibuvitsade või hoopis mõne roosisordiga.

Astelpaju oli omal ajal väga populaarne, aga Eestis on see siiski võõrliik. Meie looduses on astelpaju hästi kohanenud ja levib kasvukohtades jõudsalt, moodustades läbimatuid tihnikuid. Metsistunult on astelpaju Eestis leitud juba ligi sajas erinevas asukohas. Et liigi levik ei väljuks kontrolli alt, tuleb kasvuala ümbrust pidevalt niita, et võsud ei saaks suureks kasvada. Liigi kasvatamist Eestis ei ole plaanis keelata ja selle maitsvad ning vitamiinirikkad marjad on väärt kraam. Sellegipoolest tuleb hoida astelpaju sattumast vabasse loodusesse.

Kui võõrad taimed püsiksid ainult meie enda aias ega võtaks üle meie endi liikide elupaiku, ei tarvitseks seda teemat üldse käsitleda. Kahjuks aga jõuavad võõrad liigid sageli loodusesse ja seda kahel viisil: taimed kasvavad aiast välja omal jõul või levitavad neid tahtmatult maaomanikud ise, olgu siis aiaprügiga või lihtsalt istutades. Viies aiajäätmeid rohimise, harvendamise või välja kaevamise järel näiteks võsa vahele või metsa alla, hakkavad ka võõrliigid seal kasvama ja kahjustama meie loodust. Sellist teguviisi on oluline vältida ning oma aiajäätmed tasub hoopis kompostida. Lastes oma aia ülearusel kraamil (rohitud taimed, puulehed) kompostiks kõduneda, on see hiljem väärtuslik väetis sinu põõsastele ja lillepeenardele. Kui kompostihunnik sinu aeda ei mahu, siis uuri, kuidas kohalik omavalitsus aiajäätmetega toimetab. Sageli saab kasutada spetsiaalset kohaliku omavalitsuse korraldatud aiajäätmete vedu või neid võetakse vastu eraldi komposteerimiskohtades.

Ära unusta, et taimedega võid endale aeda tuua ka hoopis teistsuguseid nuhtluseid – taimehaiguseid ja kahjureid. Vahest kõige tuntum neist on praegu lusitaania ehk hispaania teetigu, mis on iga aiapidaja õudusunenägu. Kuna liigi munad on äravahetamiseni sarnased mulda lisatavate väetisegraanulitega, levib liik meie aedadesse üsna lihtsasti. Kõige rohkem Harjumaal, aga hajusalt juba ka mujal Eestis levinud suurest nälkjast on raske vabaneda. Kui suuri nälkjaid saab hävitada neid ämbrisse kokku korjates, keeva veega üle kallates ja hiljem maha mattes, siis munade leidmise ja hävitamisega on oluliselt keerulisem. Hispaania teeteo vastu aitabki ainult aia pidev korrashoidmine ja nälkjate pidev hävitamine. See tähendab aga suurema piirkonna korrashoidu, kuna hooldamata naaberkinnistul võivad nad sageli edasi paljuneda. Kindlasti tuleb aga jälgida, et ei hävitataks kohalikke sarnaseid liike – suurt ja musta seatigu. Samuti tuleks enne teomürkide kasutuselevõttu mõelda sellele, et nendega võib kohalikele teo- ja putukaliikidele suurt kurja teha.


Aiapidaja meelespea
* mõtle hoolega, mida oma aeda tood ja istutad! Eriti salakavalad on veeliigid, kuna neid ei ole võimalik veekogudest täielikult eemaldada. Ära too oma aeda keelatud võõrliike;
* tõrju keelatud võõrliigid oma aiast ise ja ära vii neid aiast välja, muidu võid neid hoopiski levitada;
* igasuguste võõrliikide loodusesse laskmine ja viimine on rangelt keelatud, sest ohustab meie oma loodust. Mis kasvab sinu aias, hoia oma aias;
* mis vohab hästi sinu peenras ja lämmatab teisi liike, on suur nuhtlus ka väljaspool aeda. Selliste võõrliikide levikut tuleb erilise hoolega piirata;
* ÄRA VII AIAPRÜGI LOODUSESSE! Ka aiaprügi on prügi. Komposti see oma aias või käitu vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele ja võimalustele;
* kui vajad võõrliigi tõrjeks nõu või soovid invasiivse võõrliigi kasvukohast teatada, kirjuta info@keskkonnaamet.ee;
* loe kompostimisest internetist, näiteks annab häid juhiseid www.kompostiljon.ee.

Eesti loodus on meie ühine rikkus. Aita seda hoida ning ära lase võõrliikidel seda rikkuda.
 

 

Autor: EIKE VUNK, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
Viimati muudetud: 09/07/2020 09:41:21

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247