Äärelinlased sõdivad oma kodu juurde veespordipargi ehitamise vastu

Männiku ja Lauluväljaku (taamal) tänavate inimesed ei taha Kubija järvele veelauasõitjaid. Foto: Vidrik Võsoberg

Sa oled end pärast väsitavat töönädalat järveäärses koduaias puhkama seadnud, hinges lootus saada vahelduseks vaikust ja rahu. Korraga lendab vaate- ja kuuldeulatuses kriisates ja huilates mööda valjuhäälne kodanik, kes naudib veelaual adrenaliinirohket sõitu üle järve. Varsti järgneb teine huilgaja. Eemalt kostab vali muusika. Vaadet rohelusele ja sinitaevale häirivad mastid ja trossid. Rahulik puhkus on rikutud. Umbes sellist olukorda pelgavad Võru Kubija järve ääres elavad inimesed, kes on algatanud aktiivse vastukampaania linna veespordi arendamise plaanidele. Linn loodab kodanikke rahustada täna toimuval avalikul arutelul.

Võru linnavalitsus võttis maikuus vastu ja saatis avalikule väljapanekule Männiku 36a, 45 ja 45a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu. Niimoodi kirjapandult kõlab see väga kuivalt ja igavalt, aga Männiku tänaval ja selle naabruses elavate inimeste jaoks on tegu elumuutva asjaga. Nimelt tahab linn muu hulgas lubada rajada Kubija järvele mastidega trossisüsteemi ehk võimalused harrastada seal vee- ja lumelauasõitu.

Kohaliku elaniku Katri Suurmani eestvõttel on linna plaanidele korraldatud vastukampaania, mis on justkui õpikunäide selle kohta, kuidas saab enda õiguste ehk siinkohal elukvaliteedi säilimise eest võidelda. Peetud on koosolekuid, uuritud seadusi ja samalaadseid rajatisi mujal, koostatud pöördumisi, kohalikud on sedavõrd aktiivselt kaasa tõmmatud, et linnavalitsusele saadetud allkirjad hõlmavad lehekülgi ning vastuväidete hulgas on mängu toodud toonekured ja kalamehedki. LõunaLehele edastatud kirjavahetus on pöördumistest, vastustest, seisukohtadest, temaatilistest internetilinkidest ja protokollidest pungil.

Väga lühidalt võib vastaliste seisukoha kokku võtta nende enda sõnadega: „... oleme seisukohal, et planeeritavad rajatised kahjustavad piirkonna elukeskkonda”.

„Meie, allakirjutanud, ei pea võimalikuks Kubija järvel vee- ja lumelaua vedamise süsteemi kasutamist,” kirjutati ühes pöördumises linnavalitsuse poole. „Kubija järvel on avalik supelrand ja järve kaldal on palju elamuid ning puhkealasid. Seetõttu on järv ja järveäärne ala oluliseks looduslikuks puhkealaks nii kohalikele kui ka kaugemalt tulnuile. Kubija järvel käib aastaid üsna palju harrastuskalastajaid. Tegemist on ajalooliselt rahuliku kuurorti lähiümbruse ja Lauluväljaku tänava elamute piirkonnaga.”

„Kubija järve vahetus läheduses elab mitmeid elupõliseid kalamehi, kelle jaoks igapäevane kalastamine on suur ja oluline osa nende elust,” kirjutasid Männiku ja Lauluväljaku tänava elanikud. „Tross koos mastiga on planeeritud vahetult kalameeste jaoks loodud silla kõrvale, mis kindlasti halvendab, piirab ja takistab seal rahulikku kalapüügi harrastamist.”

Kodanikud kardavad karjumist ja tümakat
Veelaua kasutamine suvisel ajal toob elanike teatel kaasa rannaala kasutajate suurenemise, millega kaasneb nii Männiku tänava piirkonnas kui ka Lauluväljaku tänava vahetusse lähedusse paigaldatava püsimasti piirkonnas inimtekkeline mürareostus: kilked, hõiked, karjed.

„Tavaliselt kaasneb sellise ekstreemse spordialaga ka vali muusika,” kirjutavad Kubija järve ääres elavad kodanikud. „Inimlärmi detsibellid ulatuvad seal võrdlusandmete kohaselt 90‒110 detsibellini, muusika detsibellide tase on veel kõrgem – see on lubatust ligi kaks korda kõrgem. Püstitatav mast rikub ka piirkonna elanike vaate järvele. See häirib siinseid elanikke. Samuti on häiritud kalastajad. Veesuuskade sõitmise kiirus jääb tavaliselt vahemikku 24‒40 km/h, millest tulenev tugev vibratsioon ja lainetus mõjub häirivalt kalade elukeskkonnale. Lisaks saaksid häiritud seal elavad luiged, kes aastaid Kubija järvel on pesitsenud ja viimastel soojematel talvedel on seal pesitsenud lausa aastaringselt.”

Kohalikud leiavad, et vee- ja lumelaua vedamise süsteemi kasutamine suvisel ajal kahjustab Kubija järve ja ümbritseva ala looduskeskkonda. Planeeringualasse jääb Natura 2000 võrgustikku arvatud Kubija järve loodusala, mille kaitseks on moodustatud hoiuala. Selle kaitse-eesmärk on tiigilendlase elupaiga kaitse. Elanike teatel ei mõju veepark neile nahkhiirtele hästi ja lisaks soovisid nad ornitoloogilist uuringut, kuna kevadel on piirkonnas nähtud lendamas must-toonekurge.

Juuni lõpus peetud temaatilisel koosolekul pandi kirja järgmine seisukoht: „Veeatraktsioon sobib Tamula järve Roosisaare-poolsesse ossa, mis ei ole oma suuruse tõttu nii tundlik. Oleme vastu ajaloolise Kubija järve eluolustiku ülekasutamisele ja rikkumisele. Kohalikud elanikud ning usume, kogu Võru linna elanikud ja turistid, on tänulikud kui korrastatakse praegused supelalad Kubija järvel ja säilib Võru-Kubija ainuke idülliline puhkamis- ja suplusala. Võru linn võiks hoida oma rohelist, tervisele rahustavalt mõjuvat eeslinna ja tema elanikke.”

Linn: müra jääb alla normi
Juuni keskel saadetud vastuskirjas Kubija kandi inimeste eestvedajale Katri Suurmanile teatasid abilinnapea Toomas Sarapuu ja planeerija-projektijuht Valdeko Lukken, et vee- ja lumelauasüsteemi eesmärk on „rikastada Kubija rannaalal spordi ja aktiivse puhkuse tegevusi, teha rannaala atraktiivsemaks ning pakkuda võimalusi vaba aja sisukaks veetmiseks”.

Linnavalitsuse kinnitusel on süsteem kavandatud selliselt, et negatiivsed mõjud oleksid võimalikult väikesed. Näiteks pole kavas korraldada võistlusi ega rajada pealtvaatajate ala. Müra jääb linna kinnitusel alla seadustega lubatud normide. Tiigilendlane aga käib järvel toitu püüdmas vaid öösiti ja looduse infosüsteemi andmetel Kubija järve hoiualal must-toonekurge ei esine.

LõunaLeht päris linnavalitsuselt omakorda, kuidas kohalike vastuväiteid kommenteeritakse, ja sedagi, miks valiti atraktsioonide jaoks välja just Kubija järv, mitte aga hoopis Tamula.

Linnavalitsuse vastus jäi napiks.

„Wake-pargi atraktsioone on korduvalt huvigrupi poolt Võru linna soovitud ja kuna Kubja planeering oli algatatud, otsustas linnavalitsus ka antud temaatika planeeringusse sisse võtta,” teatas linnamajanduse osakonna juhataja Tauno Asi. „Menetluse käigus tuli planeeringule vastuväiteid, mistõttu toimub planeeringu avalik arutelu neljapäeval, 9. juulil kell 13 kultuurimajas Kannel.”

Asi kinnitusel arutatakse kõik tekkinud küsimused avalikul arutelul läbi ja „loodetavasti leitakse osapooli rahuldav lahendus”. „Arutelu järel võib planeeringu lahendus oluliselt muutuda,” lisas linnavalitsuse esindaja.

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/07/2020 08:40:10