Foto: Flora Dirr

Eelmisel laupäeval toimus Valgamaal Harglas juba kaheksandat korda kogukonna poolt oodatud kalapüügisündmus „Mustjõe kalapäev 2020”. Tänu soodsale tugevamale tuulele oli sel aastal kalapäevale kokku tulnud rekordiliselt 152 huvilist, kellest püügivõistlusest võttis osa 126.

Ka kaheksas kalapäev täitis oma peamist eesmärki – osalema oli tulnud arvukalt perekondi, noori ja sõpruskondi, kes veetsid meeldejääva päeva üheskoos Harglas Mustjõe ääres kala otsides ja püüdes. Tänu keerulistele ilmaoludele oli kala tabamine sel aastal raskem.

Selleaastane kalapäev algas juba 2. juulil, kui Taheva piirkonna noored veetsid õppeprogrammi raames Mustjõel päeva koos limnoloogiakeskuse teadlastega. Peamiseks uurimisalusteks olid Mustjõe soodid ja vanajõed: nende seisukord, elustik, kalastik ning olulisus jõele. Erinevate seadmete abil määrati veetemperatuuri, hapnikusisaldust, happelisust, sügavusi ning püüti erinevas suuruses kalu ja nende noorjärke, et määrata liike, kevadise kudemise õnnestumist, parasiite ja kalade toidubaasi. Päeva viimane osa veedeti teadlaste poolt kaasavõetud minilaboris, kus kõike katseteks kaasavõetut ja -püütut lähemalt uuriti ja vaadati. Õppeprogrammi valmistasid noortele ette ja viisid läbi ihtüoloog Arvo Tuvikene, Priit Zingel ja Helen Agasild.

11. juuli kalapäev algas Jaan Grentsi läbi viidud õpitoaga „Kalapüük lihtkäsi- ja käsiõngega“. Õpitoas võeti üksipulgi läbi erinevad õngetüübid ja nende omapärad ja erinevused, rakenduste ettevalmistamine raskustamisest kuni korkide ja tamiilideni, abistavad püügivahendid ning söödad ja söödastamine. Õpituba lõppes ühise „kokkamisega”, kus peakokk Jaani ja tema abiliste kaasabil valmistasid osalejad endale püügi tarvis erinevate maitsete ja lõhnadega söötasid, et püügivõistlusel võimalikult arvukalt erinevas mõõdus ja kaalus kalu tabada.

Õpitoale järgnes kauaoodatud püügivõistlus Hargla külatagusel Mustjõe lõigul. Püügivõistlus erineb enamikest teistest võistlustest selle poolest, et võitjat ei selgitata välja suurima kala või kõige rohkem kala püüdnud võistlejate vahel, vaid kõigile osalejatele oli ette antud kuus püügivõistluse ülesannet, mille võitmiseks tuli tabada kas kindlas kaalus, mõõdus või liigis kala. Näiteks tabada 80-grammine särg või 19 cm pikk kala. Võitjaks tuli see, kes tabas täpselt ettenähtud kala või kes sai ettenähtud mõõtudele kõige lähemale. Juhul kui mitu võistlejat said sama tulemuse, loositi peaauhind nende vahel välja.

Pärast pikka ja tõsist kalapüüki ootas kõik osalejaid Hargla maakultuurimaja hoovis kuum, kosutav ja imemaitsev koorene kalasupp, mille olid valmis teinud kohalikud hobikokad Janika ja Monika.

Statistikat Mustjõe kalapäevast:
Kokku osales Mustjõe kalapäeval 152 huvilist, kellest püügivõistlusest võttis osa 126. Püüdjatest kuni 12-aastaseid oli 30; kuni 26-aastaseid 65, naispüüdjaid 49. Noorim osaleja, kes õnge käes hoidis oli 0,8-aastane ja vanim 70-aastane. Kalapäevalisi oli lisaks Taheva piirkonna küladest tulnud Tallinnast, Kuressaarest, Viljandist, Tartust, Tõrvast, Põltsamaalt, Otepäält, Kohtla-Järvelt, Kohtla-Nõmmelt, Põlvast ja Võrust, Hinsalt, Aardlapalust, Raelt, Kõrgepalust, Nõost, Unikülast ja Varstust. Rohkem kui 90% osalejatest olid kas noored või perekonnad koos vanavanemate, onude-tädidega. Kokku tabasid õngitsejad üle 8 kg kala. Kinni püüti kuus erinevat liiki: särg, viidikas, säinas, ahven, rünt ja teib. Suurimaks kalaks olid 291 g särg ja 292 g ahven.

 

 

 

Autor: KOTUS.EE
Viimati muudetud: 16/07/2020 09:57:24