Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Lahingus Kubija järve pärast vaherahu ei saavutatud

Detailplaneeringu avalik arutelu kultuurimajas Kannel. Foto: Urmas Paidre

Võru linnavõim kutsus kokku avaliku rahva arutelu Kubija järvele rajatava veespordi harrastajale mõeldud atraktsiooni teemal, aga ühtset arusaama ja teineteisemõistmist koosolekul ei tekkinud, kaevikuisse kaevunud leerid vaherahu välja ei kuulutanud ega oma seisukohtadest taganenud. Siiski jäi tunne, et Kubija järveäärsete elanike ühisrinne on ühtsem ja nad soovitavad linnavõimule küll detailplaneeringuga edasi minna, kuid veespordi harrastamiseks leitagu mõni teine paik.

Eelmises lehes pajatas LõunaLeht pikalt Võru linnavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringust, mille käigus linnavõim on näinud ette võimaluse Kubija spordibaasi arendamise käigus rajada järvele ka veelaua või veesuuskade vedamise süsteem koos vastava taristu rajamisega. Kohalikud elanikud on sellele aga otsustavalt vastu ja kirja on pandud palju lehekülgi vastuargumente, miks seline lahendus Natura 2000 alasse kuuluvale Kubija järvele ei sobi.

Kuigi linnavõim avaldas avaliku arutelu eel lootust, et loodetavasti leitakse kõiki pooli rahuldav lahendus, näitas umbes kolm tundi kestnud koosolek ise, et sellist lahendust ei tule. Kubija elanikud seisid kui müür ja erinevas sõnastuses kinnitasid vaid üht: selline spordiatraktsioon järvele ei sobi ja kindlasti tuleb leida mõni teine koht.

„Meie seda nii ei jäta, Natura järv peab jääma igasugustest traadiringidest ja metallpostidest solkimata ja vajadusel läheme kohtusse,” põrutas koosoleku järgselt LõunaLehele Eve Musto, üks vastuseisu eestvedajatest.

Abilinnapea Toomas Sarapuu, kes muidu kandis oma rolli koosoleku juhatajana tasakaalukalt välja, üritas korduvalt teemat kokku võtta ja püüdis koosviibijaile selgeks teha, et tegemist on üksnes spordibaasi ala detailplaneeringuga, mis ainult loob võimaluse huvigrupi tekkimisel kõnealuse atraktsiooni rajamiseks, praegu ühtegi kindlat huvilist ei olevat ja võib-olla ka ei tulevat.

Kohalviibijaile näidati lausa näidisvideot, kuidas selline atraktsioon toimiks ja lisaks tõdeti pooldajate poolt korduvalt, et kartused liigse lärmi ja rahva magnetina kokku tõmbamise osas on üle pingutatud. Heal juhul saaks seadeldist kasutada vaid paarkümmend inimest päevas, kes on keskendunud oma sooritusele ning ei kisa ega karju.

Atraktsiooni sobivust ja eeliseid kiitsid mõned noored, paar veespordiga tegelejat jne, kuid nende argumentidel oli kohalike silmis vähe kaalu, kuna noored ei ela Kubija järve ääres ega puutu sellega pidevalt kokku.

Ka abilinnapea Sarapuu kinnitas omalt poolt, et rajatavad metallmastid on puudest madalamad, oma sõrestikstruktuuri tõttu paistaksid nad läbi ja seega visuaalne reostus on minimaalne, süsteemi vedav elektrimootor aga vaiksem kui tema praegu valjusti rääkides. Korraga saavat sõita vaid üks inimene, kes on keskendunud oma sooritusele ega kilju ega karju erinevalt praegu hüppetornist vettehüppajatest. Linna huvi olevat pakkuda noortele võimalust proovida ka ühte võimalikku tulevikuala.

„Mingil juhul me ei taha konkureerida Põlvaga, kuhu tuleb suur samalaadne rada ümber kogu järve, kus on mitmeid poste koos vastavate hüpetega jne, ehk kus tuleb siis spetsialiseeritud täislahendus.
Panen käe südamele ja meil on ka see planeeringus kirjas, vastatud teie kirjale. Mitte mingil juhul sellist asja ei tule. Ei tule sinna mingisuguseid tribüüne, ei tule ilutulesid ega vilesid, ei võistlustümakat. Meie eesmärk anda võimaluse anda meie Kubija spordikompleksile lisandväärtust. Ja kuna selline järv on meil olemas ja see Võru kohalik noor, et saaks oma tunnetuse kätte. Võib-olla see noor tahab hiljem selle alaga edasi tegeleda,” rääkis abilinnapea ja tõi näiteks, kuidas on skatepark Tamula ääres tekitanud suuri huviliste rühmi ja igal õhtul toimuv olevat nagu laulupidu.

See oli sütik.

„Just! Nagu laulupidu,” hõikasid kubijalased abilinnapea sõnavõtu vahele. „Ja mingit laulupidu me Kubija järve äärde ei taha!”

„Ma tahan, et kui me siit saalist lahkume, siis läheme rahumeelselt laiali. Kui ongi üldine arvamus, et las need noored lähevad siit Võrust minema, elavad Tartus, elavad Põlvas, kui see on teie tahtmine, siis jumala eest. Mina ei taha, et nad ära läheksid, mina tahan et nad jääks siia ... et nad tahaksid siin elada ja kasvataksid oma lapsed Võrus üles,” üritas Sarapuu veel koosviibijaid mõtlema panna.

„Kui 20 inimest saavad harrastada, siis Võru linna elanike arv plahvatuslikult tõuseb, see on ju absurd, see on demagoogia,” lajatati kuulajate hulgast vastu.

Küll pakkus Kubija rahvas, kes üldiselt muus osas detailplaneeringu vastu ei olnud, veeatraktsioonile välja Tamula järve, küll Aigar Pindmaale kuuluva Kubija hotelli juures olevat paisjärve, aga Natura alasse kuuluv Kubija järv jäetagu rahule.

„Kui ta peab Võrru jääma, siis leiame talle õige asukoha – aga Kubija vaikne ja puhketsooni jääv järvekene pole kindlasti see koht,” tõdes Kubija elanike üks eestvedajatest Katri Suurmann, kellele kuuluva krundi otsa pidanuks detailplaneeringu järgi tulema metallist sõrestikpost.

„Tühjalt töötava mootori müra ei ole ainuke heli, mis seal tekib. Sinna tekib varsti terve subkultuur selle atraktsiooni ümber,” täiendas teine Kubija elanik.

„Ja mis saab kalameeste sillast, et kas ma võin lanti loopida? Aga mis siis saab, kui ma viskan lanti ja mõni veesuusataja jääb selle otsa?” kostis järgmine Kubijal elav kalamees.

Üks vanem härrasmees üritas juba keset koosolekut asjale punkti panna: „Lõpetame selle mõttetu arutelu, sest seda asja pole Kubija järvele lihtsalt vaja”.

Kuna Kubija elanike seisukohti said LõunaLehe lugejad eelmises väljaandes pikalt lugeda, siis neid kordama pole mõtet hakata, kuid loo lõpetuseks on paslik avaldada noppeid Kubija elanike protokolli kokkuvõtvast osast.

„OTSUS: Oleme vastu Kubija järvele planeeritava vee-ja lumelaua süsteemi rajamisele. Palume välja võtta 27.03.2019 korraldusega nr. 155 algatatud planeeringust vee-ja lumelaua süsteemi planeerimine, mis lisati planeeringule 28.01.2020 nr. 60 korraldusega.

/.../

Kohalikud elanikud ning usutavasti ka väga paljud Võru linna elanikud ja turistid on tänulikud, kui korrastatakse praegused ujumisalad Kubija järvel ja säilib Võru-Kubija ainuke idülliline ja naturaalne rahulikuks puhkamiseks mõeldud ranna- ja ujumisala. Võru linn peaks hoidma ja väärtustama oma rohelist, tervisele rahustavalt mõjuvat eeslinna ja tema elanikke. Aitäh, et olete seni seda ala aidanud hoida ja säilitada. Oleme kindlal veendumusel, et sellise ala väärtus ja eksklusiivsus ajaga ainult tõuseb. Hoiame ja väärtustame seda imelist loodust siin koos!”

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 16/07/2020 10:40:52

Lisa kommentaar