Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Hipilaagri vikerkaarelapsed: meid pole vaja karta!

Sõbralikud hipid (vasakult): Paavo, Michael, Constance, jänes ja Roberto. Foto: Vidrik Võsoberg

Kümned vikerkaarelapsed nautisid selle nädala alguses Võrumaa külas eramaal elu looduse rüpes, sest just siin algas iga-aastane Euroopa hipide kokkutulek Rainbow Gathering. LõunaLeht sai laagrilistelt igati rahuldavad vastused mitmetele avalikkust ärevil hoidnud küsimustele. Aga vahetult pärast seda keelasid ametkonnad hipide kogunemise lõplikult ära.

Rimmi külas valitseb teisipäeval täielik vaikus ja hääle järgi Rainbow Gatheringi laagrit küll üles ei leiaks. Teed juhatavad aga värvilised lindid ja inglise keeles tere tulemast soovivad sildikesed. Ning muidugi terviseameti kirjadega auto.

Tervituskeskuse telgis, mis on suure vikerkaarelipu kõrval, võtavad LõunaLehe sõbralikult vastu Paavo Poolast, Mihkel Eestist, Constance Saksamaalt ja Michael, kes jagab oma elu Poola ja Saksamaa vahel. Vahepeal liituvad seltskonnaga ka teadmata nime ja päritoluga priske kodujänes, eestlane Tiidi Saksamaalt ning Roberto Argentinast. Õigupoolest tekitab küsimus päritoluriigi kohta mõnevõrra segadust, sest vikerkaarelaste sõnul elavad nad suurelt jaolt nomaadielu, rändavad ringi ning on tihti ühel kuul ühes ja teisel teises riigis.

Segadust tekitab Lõuna-Eesti kauni looduse rüppe kogunenud hipidele ka avalikkuse ülisuur huvi ürituse vastu. Tervituskeskuses on tervitatud juba kes teab kui paljusid ajakirjanikke, äsja läks laagrit inspekteerima kaks terviseameti daami (umbes tunnike hiljem teatas amet laagrisse mineku keelamisest) ning eelneval õhtul olnud tuleringi ääres üks politseinik kahe laagrilise kohta. Laias laastus ongi vikerkaarelaagrit külastanud sama palju kõrvalisi isikuid, kui laagris üldse hipirahvast on. Constance’i teatel on laagris LõunaLehe külastuse hetkel teisipäeva pärastlõunal umbes 30 inimest.

Kuidas olmeküsimused on korraldatud?

„Inimesed tulevad kokku ja teevad oma kätega,” selgitab Constance. „Näiteks köök sai juba valmis. Algul oli üks tualetisüsteem, siis kaks. Kui algul tulime, siis polnud midagi. Aga me kasvame ja ka kõik muu kasvab.”

LõunaLeht selgitab laagrilistele avalikkuse suurt huvi uudishimuga („Kuidas nad seal elavad?”) ja ka rahva murega, et siin Rimmi külas võib tekkida uus koroonaviiruse nakkuskolle.

„Me teeme siin ise endale mitu nädalat karantiini,” räägib mõnusalt pikutav Paavo.

„Inimesed jäävad siia ja ei lähe kuskile mujale – me elamegi karantiinis ja omaette,” lisab Constance.

Seltskonnaga liitub Tiidi, pensionil päästeametnik, kes elab suurema osa ajast Saksamaal. Ta räägib sõpradele terviseameti külaskäigust ja nende kartusest koroonaviiruse leviku suhtes. „Meil on siin ruumi, aga linnas on suured kauplused inimesi täis, kes on lähestikku – ja siit koroonat otsida ...” on ta imestunud.

„Inimesed on osavad probleeme tekitama,” leiab Constance. Ta lisab, et tegelikult pole vikerkaarelaager sugugi hipilik, anarhistlik ja reeglitevaba – õigupoolest on reegleid üldsuse huvides kehtestatud omajagu. Õhtuses demokraatlikus lõkkeringis on isegi arutatud, et ehk peaks üksteist vähem kallistama. See mõte jäi küll soovituslikuks.

Seep pole keelatud
Kuidas on lood müüdiga, et laagris ei tohi seepi ja hambapastat kasutada, rääkimata desovahenditest?

„Me kasutame desovahendeid, näiteks äädikat ja nõude puhastamiseks tuhka,” selgitab Paavo. „Ja bioseepi ka. Asi on selles, et me ei pese end seebiga ojas, et vett mitte reostada. Me võtame pesemisvee välja, et ei läheks keemiat kohalikesse vetesse. Võtame ojast või järvest vee ja peseme end väljaspool veekogu – ka seebiga.”

„Mina küll kasutan seepi ja hambapastat,” lisab Constance. „Müüt on küll selles osas õige, et me ei taha loodust keemiaga reostada. Ja köögis kasutatakse puhastamiseks ja kätepesuks ka alkoholi – välispidiselt. See on uus koroonareegel.”

Tiidi kinnitab, et kõik hügieeni puutuv on laagris väga hästi korraldatud ja vastab igati nõuetele. Ta märgib, et on isegi mõelnud, et ehk peaks oma päästeameti kontaktide kaudu paluma mõnest siinsest komandost veepaaki, kuid leidnud, et vähemalt esialgu puudub selle järele vajadus.

„Ma ei saa kõigi eest rääkida, aga paljud siin on pikalt looduses elanud ja teavad, kuidas metsas käituda ja loodust hoida,” räägib Constance. Naise sõnul on temasugused nomaadid rohkem õues kui toas ja oskavad ka õues loodust rikkumata hügieeni pidada. Ning ka ei pea vikerkaarelaagriks valitud umbkaudu viiehektarise talu maadel tingimata teistega tihedalt koos olema.

Arvutivabade inimesteni keelamisinfo ei jõua
Nomaad Roberto, kes elatab end ehete meisterdamise ja müümisega, räägib ühest äsja Soomes peetud üritusest, kus oli kohal 400 inimest, ning jutuks tuleb ka kohe toimuv Viljandi pärimusmuusika festival, kuhu samuti on rahvast oodata sadades. Hipilaagri elanikud leiavad, et tõenäoliselt jätavad paljud algul seda plaaninud Rimmisse tulemata.

„Kui ma eile (esmaspäeval – toim) saabusin, siis öeldi, et üritus on cancelled (ära jäetud – toim),” meenutab Constance. „Aga selline asi on inimestele Rainbow’s raske, sest me ei suhtle sotsiaalmeedias. Suust suhu levis info, et laager toimub Eestis, piirid on avatud, tulen. Ma ei tea, et üritus on ära jäetud, sest sellest on teada antud sotsiaalmeedias. Paljud on siiapoole teel. Aga paljud, kes on sotsiaalmeedias, ilmselt ei tule.”

Naise sõnul on ka õhtuses vestlusringis arutatud, kas ehk peaks laagrist lahkuma ja kuidas inimeste hirmusid hajutada. Kindlale otsusele pole jõutud ning leitud on, et probleemidega tegeletakse siis, kui tekib probleemne olukord.

„Kui me pole siin teretulnud, siis võib-olla leiame endale uue koha, me ei taha kellelegi halba,” sõnab ta.

„Aga me ei lähe siit välja ega suudle Eesti inimesi,” lisab Constance. „Me elame siin kuu aega, ei käi kuskil. See on vastutuse küsimus.”

Sealjuures on vikerkaarelapsed ka ise mures enda ohutuse pärast: nagu märgitud, on laagrit palju külastanud inimesed väljastpoolt: politseinikud, ajakirjanikud ja ametnikud, kes võivad hoopiski neile ise väljast viirust tuua.

Metsarahvas oskab latriini kasutada
Jutuks tuleb seegi, et WC-de ja isegi teisaldatavate välikäimlate puudumine võib viia kõhutõbede levikuni, seda on ju vikerkaarelaagris varem juhtunud.

„See, mis juhtus Poolas kaks aastat tagasi, oli õnnetus,” selgitab Paavo. „Oli suur vihmasadu ja väga lähedal Rainbow’le pidi toimuma trance’i festival. See jäeti vihma tõttu ära ja sealt tulid väga paljud inimesed Rainbow’sse. Aga nemad ei teadnud, kuidas seal käituda ja kuidas shitpit’i (metsalaagrites ihuhädade õiendamiseks kaevatav ja ehitatav latriin – toim) kasutada. Nad olid harjunud festivalieluga, välikäimlatega. Neil polnud teadmisi ja see oli õnnetus, mitte midagi tavalist.”

Ajakirjanik kuuleb mõistet shitpit esmakordselt ning palub seda kirjeldada.

„No aga tule ehitama, meil ongi uut vaja,” naerab Constance. Aga selgitab asja ära: maasse kaevatakse labidaga pikk kitsas kraav, mille kohal toel kükitades ihuhädad ära aetakse.

Paavo, kel habemes juba halli ja eluaastaid 40 kandis, lisab latriini kasutamise kohta, et metsarahvas katab kraavi tehtu kohe õhukese kihi tuha või paksu kihi mullaga, sest nii ei pääse kärbsed sõnnikule ligi. Kärbsed on teadupärast ühed suurimad kõhuhaiguste levitajad, kui näiteks välikempsust kööki lendavad. Latriin on aga siin rajatud köögist targu sadade meetrite kaugusele. Ja Paavo rõhutab puhtuse pidamise koha pealt veel muu hulgas ka seda, et vett võetakse allikast ja jagatakse indiaani stiilis, et joogipudeliga mitte baktereid levitada.

Terviseamet pani veto
LõunaLeht leiab, et hipide jutt hügieeni hoidmise kohta on üsna veenev. Kuid vahetult pärast vikerkaarelaagri külastamist laekub terviseametilt järgmine teade.

„Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata 20. juulist 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest.

Terviseameti Lõuna regiooni juhi Tiia Luhti sõnul on üritusele minek keelatud, sest lisaks COVID-19 riskiriikidest saabunud inimestele ja eneseisolatsiooni nõude eiramisele pole Vikerkaare festivali puhul soovitud tagada isegi mitte elementaarseid kätepesu võimalusi. „Seebi ja voolava veega kätepesu võimaluse puudumine, nõuetele mittevastava välikäimla kasutamine ning tihedad inimkontaktid on väga soodne pinnas erinevate nakkushaiguste levikuks,“ ütles Luht, kelle sõnul puudub osalejatel ka võimalus toidunõusid voolava veega pesta. „Samas säilitatakse kergesti riknevat toitu soojas keskkonnas, kollektiivse nakatumise korral ei ole organiseeritud ei abi andmist ega kutsumist. Ka pole kiirabil võimalik kinnistule telkide juurde pääseda ega abi osutada.“

Lisaks terviseametile leiab ka Antsla vallavalitsus, et üritus ei tohiks sellisel kujul aset leida. „Kuivõrd Antsla vallavalitsusele ei ole esitatud avaliku ürituse loa taotlust, ei ole vallavalitsus ka ürituse korraldamiseks luba andnud,“ ütles Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp. Tema sõnul annab Antsla vald festivalil osalevate inimeste majutamiseks vajaduse korral kasutada ka vallale kuuluvaid ruume. „Oleme pidevas suhtluses nii terviseameti kui politseiga ning toetame nende tegevust täielikult.“

Järelevalvet keelust kinnipidamise üle teevad terviseamet ja ameti abipalve alusel tegutsev politsei- ja piirivalveamet.

Antsla vallalt laekus info terviseametile European Rainbow Gatheringi nimelise ürituse toimumisest vallas 15. juulil. Samal päeval edastas terviseamet ürituse kontaktisikule lisaküsimused koos juhistega, kuidas on praegusel ajal võimalik suurema osavõtjate arvuga üritusi korraldada. Kuigi kontaktisik vastas üldsõnaliselt, et täidab reegleid, jäid terviseameti esitatud küsimused vastamata. Seetõttu tegi terviseamet Antsla vallale, keskkonnaametile, keskkonnainspektsioonile, päästeametile, politsei- ja piirivalveametile, Lõuna-Eesti haiglale ning ürituse kontaktisikule ettepaneku reedel Antsla vallamajas kohtuda ja olukorda arutada.

Ürituse kontaktisik võttis koosolekust osa telefonitsi. Ametkonnad jõudsid seisukohale, et teadaolevate asjaolude korral ei ole nimetatud ürituse läbiviimiseks loodud ohutuid tingimusi. Antsla vallavalitsus kogunes 17. juuli õhtul ning andis välja korralduse, et vikerkaarefestival ei ole sellisel kujul lubatud. Terviseamet andis ürituse keelamise otsuse kontaktisikule üle 20. juulil.”

Samal õhtul piiras politsei laagri ümber. Tekkis omamoodi politsei, päästeameti, terviseameti ja kiirabi laager, kolme kohaletoimetatud välikäimlaga ja puha. Hipilaagri elanikelt võeti nina kaudu koroonaproovid. Terviseamet teatas, et positiivsete proovide puhul kogu laagrit karantiini ei panda, küll aga proovi andnud inimesed. Negatiivse proovi andnud peavad Rimmist lahkuma.

Veidi enne keeldu
LõunaLeht on laagrirahvaga tervitustelgis jutud maha rääkinud – laagrialale ei hakanud kirjeldatud nakkuste levitamise ohu pärast trügima. Terviseameti töötajad on lahkunud. Siis aga saabub laagriplatsilt keegi naisterahvas, kes Paavole vist poola keeles pika tiraadi maha peab. Mehe pea tõmbub pisut norgu. Veidi ärritunud olekuga naine teatab ajakirjanikule, et laagris ei saa midagi valmis ehitatud, kui mehed peavad pidevalt ajakirjanikega jutustama.

Ühtlasi esitatakse mulle nüüd korraga juba mitmelt poolt üsna resoluutne nõue: ühtki nende öeldud sõna ei tohi ära trükkida, kui nad ise pole enda öeldut näinud. Luban kirjapandut Paavole ja Constance’ile näidata, aga pärin, kuidas seda teha: siin laagris ju mobiiltelefone, arvuteid ja internetti ei kasutata. Poola keelt rääkinud aktivist selgitab mesimagusa näoga ilusas inglise keeles, et samamoodi nagu praegu: tulen siia ja loen inglise keelde tõlgitult ette. Pean nõustuma, pärast seda aga antakse mulle viisakalt märku, et on aeg lahkuda. Teisisõnu, visatakse välja.

Kuna aga hiljem saadud terviseameti teade kannab pealkirja „Antslas peetavale Vikerkaare festivalile minek on keelatud”, pean oma lubadust murdma ja alluma riiklikule keelule. Sorry, guys! Peace! Make love, not war!

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/07/2020 11:32:00

Lisa kommentaar