Heinrich Mark. Foto: president.ee

Sel nädalal möödub 16 aastat eksiilvalitsuse viimase peaministri surmast

Seoses 100 aasta taguste sündmustega, kui Eesti riik sai rahvusvaheliselt ametlikult tunnustuse, ei tohi unustada neid, kes poole sajandi okupatsiooni ajal olid Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidjad. Nendest üks tähtsamaid oli Võrumaa mees Heinrich Mark. Siinkohal olgu mainitud ka Marki nõunikku, Tartu ülikooli juristiharidusega Heinold Okast, kes Ameerikast tagasi tulles läks elama Tartusse ning andis välja kordustrüki oma raamatust „50 aastat”, pealkirjaga „Eesti Vabariigi huku algus: vabadussõjalaste hävitamine. Artur Sirgu lugu”. Loodan, et Heinrich Marki tegevus jääb paljudele eeskujuks ja kajastub ka Eesti lähiajaloos.

Lugejatele õnnerikast suve jätku soovides
OLEV KASAK

Heinrich Mark
...sündis 1. oktoobril 1911 Võrumaal Kõlleste vallas Otsa talus (praeguses Ihamaru külas) talunike peres. Ta õppis Karaski ja Kanepi algkoolis, Võru Õpetajate Seminaris ja Tartu Õpetajate Seminaris ning õigusteadust Tartu ülikoolis aastail 1933-1938. Õppimise kõrvalt töötas ta Tartu XV algkoolis, oli Üliõpilaskonna Edustuse abiesimees ja Eesti Üliõpilasseltside Liidu esimees ning Eesti Noorsoo Karskusliidu peasekretär.

Aastail 1939-1940 oli Mark Jaan Tõnissoni usaldusmees ja 1939-40 Tartu linnavolikogu liige. Eesti rahvuslike jõudude poolt seati ta 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude lavastatud riigivolikogu valimistel vastaskandidaadiks, kuid kõrvaldati nimekirjast.

1941-43 töötas ta Tallinnas vandeadvokaadi abina. 1943. aasta aprillis põgenes Heinrich Mark Soome, osaledes Eesti Büroo töös ning ajalehe Malevlane toimetamisel. Alates 1944. aasta sügisest elas Mark Stockholmis, oli aastail 1945-82 Rootsi pagulaseestlasi koondava Eesti Komitee teenistuses mitmel juhtival ametikohal, üks selle koolitoimkonna asutajaid ja esimees ning valiti 1982. aastal auesimeheks. Pagulaselu aktiivse korraldajana on ta olnud Demokraatliku Klubi asutajaid, Eesti Rahvusnõukogu asutajaid ja peasekretär 1951-79, Eesti Liberaal-Demokraatliku Koondise abiesimees ja Balti Komitee abiesimees.

Alates 1953. aastast oli Mark tegev Eesti Vabariigi eksiilvalitsuses: kuni 1971. aastani riigisekretärina, 1971-73 sõjaministrina ja 1971-90 peaministri asetäitjana, seejärel peaministrina presidendi ülesandeis.

8. oktoobril 1992 andis Heinrich Mark Kadrioru lossis Lennart Merile sümboolselt üle Vabariigi Presidendi institutsiooni, mida, nagu kogu Eesti Vabariigi riiklikku ja põhiseaduslikku kontinuiteeti, oli paguluses hoitud ligi pool sajandit.

Mark oli EYS Veljesto liige, Eesti Kirjanduse Seltsi auliige ja Karl Ristikivi Seltsi liige. 1998. aastal valiti Mark Tartu ülikooli audoktoriks. Tema teeneid on hinnatud Eesti Rahvusfondi kuldmärgiga, Poola Vabariigi I klassi Kuldteenetemärgiga ja Eesti Vabariigi Riigivapi II klassi teenetemärgiga.

Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidja, Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse viimane peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark suri 2. augustil 2004 Stockholmis 92-aastasena.

„Mälestus Heinrich Margast, vankumatust rahvuslasest ja avarahingelisest inimesest elab edasi Eesti Vabariigi iseseisvuses ja meie südameis,” kirjutasid järelhüüdes kirjanduse selts, EYS Veljesto ja Ristikivi selts.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/07/2020 11:20:35