Foto: Pixabay

Kellel sugulane või hea tuttav mesilasi peab, saab nendelt vajamineva mee. Kes ostab poest, see uurib enne põhjalikult etiketti. Kui seal on sõna „maaletooja”, ei ole kaup kohalik. Olenevalt paigast võib tänavune meesaak kolmandiku võrra mullusest väiksemaks jääda, sest kevad oli külm. Saagikus selgub augusti lõpuks.

Põlva vallas elav Kaja on kasutanud mett ajast, mil ta enda tegemisi mäletab, sest isatalus peeti mesilasi ja hiljem hakkas Paganamaal elav vend mesilasi pidama, peab neid siiani ning varustab meega ka õde.

„Kui ema oli saia küpsetanud, istusin maja otsas redelil, meesai ühes ja klaas külma piimaga teises käes,” meenutas ta aastakümnetetagust aega vanematekodus Mehkamaal, Võrumaa äärealal.

Kaja paneb siiani hommikul kohvi ja õhtul münditee sisse mett. „Tunnetan, et mesi on tervisele suhkrust kasulikum.” Ta märkis, et pooleliitrine purk saab tühjaks kuuga. Poest ei ole Kaja kunagi mett ostnud.

Võrus elav Kätlin ei ole viimased kümme aastat samuti poest mett ostnud, sest eelistab seda Räpina vallas elavalt tuttavalt hobimesinikult osta. „Tuttavalt ostes tean, et ta ei ole meega teinud mingit hookuspookust, ning tean ka, et tema mesilased korjavad mee läheduses olevatelt maadelt, mida ei mürgitata,” põhjendas ta.

Kätlinil kulub aastas kuni kaks liitrilist purki mett. Ta joob meega teed siis, kui tunnetab, et külmetushaigus hakkab lähenema, värske meega aga maiustab. Poodides müüdava mee kohta arvas Kätlin, et üks õige Eestimaalt pärit mesi ei tohiks talvel vedel olla.

Kuue lapsega eestkostepere emal Inge Ojala-Pihlajal Kanepi vallast ei ole kindlat kohta, kust ta mett ostab. „Olen seda ostnud ühelt Põlvamaa mesinikult, taluturult Tartust, kuid vajadusel ka suurest toidupoest,” rääkis ta ja täpsustas, et viimases uurib alati silti, veendumaks, et mesi on pärit Eestist.

Pere tarvitab aastas vähemalt kümme kilo mesilindude toodangut. „Lapsed panevad mett suhkru asemel tee sisse, mida nad hommikuti joovad, külmetuse korral joovad teed meega ka muul ajal, vahel maiustavad meega kommide asemel,” rääkis pereema. Ta lisas, et koroona tippajal võtsid lapsed immuunsuse suurendamiseks iga päev lusikatäie mett. Mõnikord paneb pereema mett suhkru asemel küpsetistesse.

Nii nagu iga kultuuri kasvatajate seas on suuri, keskmisi ja väiketootjaid ning hobi korras millegagi tegelejaid, on neid ka mesilaste pidajate hulgas.

OÜ Kalveti Mesi: saak mullusest väiksem
Rõuge vallas tegutsev OÜ Kalveti Mesi on 600 mesitaruga ilmselt kagunurga suurim meetalu. Üheteistkümnendat aastat mesilasi pidav Mario Kalvet ütles, et tänavune saak jääb mullusest kindlasti väiksemaks. „Kui palju saak väiksem tuleb, selgub augusti teisel poolel, kui korje läbi saab.” Varasemate aastatega võrreldes on tänavused külmemad ilmad mõjutanud nii mesilasperede arengut kui ka korjet.

Kalveti mesilased korjavad olulise osa saagist aasadelt, põldudel ja metsas kasvavatelt taimedelt, aga ka ümbruskonna tatrapõldudelt. Viimastelt korjatav mesi võib tänavuse aasta saagikust veidi parandada. „Mesiniku seisukohalt on pidev väike vihm tatrapõldudele ideaalne, sest niiskes õhus eraldab tatar mett kogu päeva, päikeselistel päevadel vaid hommikuti,” rääkis Kalvet.

OÜ Kalveti Mesi turustab mee hulgi ja vahendajate kaudu, neil on internetipood ning soovijad saavad mett ka kodust osta. Osaühingu mesilaste korjatud mesi on paljudes poodides üle Eesti.

Mesinik Kalvet peab Eestimaal kogutud mett kõige kasulikumaks, sest meie keskkond on siiski suhteliselt puhas ning inimene omastab paremini neid toiduained, mis pärinevad tema lähemast ümbrusest.

„Mees on väga palju inimese organismile kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, mida me hästi omastame,” märkis Kalvet ja täpsustas, et vitamiinide hulk sõltub sellest, kui õietolmurikas mesi on.

Läinud aastast said mesinikud esimest korda toetust. „Ühelt poolt on see arvestatav summa, kuid teisalt kaotan toetuste tõttu kilohinnast 20–30 senti. Mee ostjad võidavad toetuse läbi kõige rohkem,” rääkis Kalvet. Tema sõnul on mesinikele toetuste maksmise mõte selles, et võrdsustada Eesti mesinike olukorda Läti, Leedu ja Soome mesinike omaga, ja seda on toetus veidi ka teinud.

Kevadine korje Sangaste ümbruses jäi kesiseks
Rein Männiste on Valgamaal Sangastes mesindusega tegelenud 1987. aastast. Kaheksa aastat tagasi moodustas ta osaühingu Sangaste Mesi, kel on 300 mesitaru.

Tänavuse meesaagi kohta arvas mullune aasta mesinik Rein Männiste, et saak tuleb 30–40% väiksem kui mullu. „Aprilli lõpp ja mai algus oli äärmiselt külm, mis ei võimaldanud mesilastel väga lennata, ning selle tõttu jäi vähemalt Sangaste kandis kevadine korje tagasihoidlikuks, kuid jaanipäeva paiku olnud soojalaine päästis olukorra,” selgitas ta.

Männiste sõnul oli tema 33 mesinikuaasta jooksul tänavune kolmas külm kevad. „Ühe aastaga veel pankrot paistma ei hakka, kui aga järgmine kevad on sama külm, läheb seis keerulisemaks,” tõdes ta.

Tema mesilased korjavad saagi Sangaste kandi pajudelt, raiesmikelt, võililledelt, valgelt ristikult ehk puhtast loodust. Männiste sõnul on Lõuna-Eesti mee maitse nüansid teistsugused kui Põhja-Eestist kogutud meel, kuna siinkandis on ülekaalus teistsugused taimed ja ka mullastik on erinev.

OÜ Sangaste Mesi turustab saagi peamiselt pealinna kaubanduskeskustes, tänavusest ka e-poe kaudu ning mõistagi saavad soovijad mett kohapealt osta, seitse eurot kilo.

Poes müüdava mee kohta lausus Männiste, et kui selle kilohind on üle mõistuse odav, neli või ka viis eurot, ei pruugi purgis õige mesi ollagi, vaid mõnes kaugemas riigis asuva vabriku toodang. Puhta ja kohaliku mee ostmiseks soovitab Männiste neile, kellel veel ei ole n-ö oma mesinikku, ta leida.

Kes aga eelistab mett poest osta, sellel tasuks tähelepanelikult lugeda purgil olevat etiketti. „Kui etiketile on märgitud maaletooja nimi, ei ole purgis kohalik mesi,” sõnas Männiste.

Orava kandis saak mullusega pea võrdne
Poes müüdava mee kohta märkis Võru vallas Orava külas mesilasi pidav Vendu Suurmann, et kui mesi on ikka väga odav, näiteks neli eurot kilo, tundub see kahtlane kaup: kas üles soojendatud või sisse toodud.

Ta on mesilasi pidanud üle kümne aasta, praegu on tarusid saja ringis. „Hetkel tundub, et meesaak tuleb pea sama suur kui mullugi, kuid lõplikku meekogust mesitaru kohta ei saa veel öelda, sest tatramesi on täiesti saamata,” ütles ta. Suurmanni mesilased koguvad saagi Suuremetsa küla põllumassiividelt, Orava ümbrusest ja Piusa jõe luhalt ning lõpuks ka tatrapõldudelt.

„Sombuse ilmaga annab tatar head korjet, kuid on olnud aastaid, kus juba hommikul kella kümneks on tatrapõllult korje läbi,” rääkis Suurmann.

Ta realiseerib mee nii laatadel kui ka kodust. „Kui kaugele laadale sõidan, võtan ikka 400 kuni 500 kilo mett kaasa, sest vähemaga ei ole Eestimaa teise otsa arukas minna,” selgitas mesinik.

Pere ja lähisugulased tarbivad mett paar-kolm kilo kuus: kes joob meega kohvi, kes paneb pannkookidele jne. Mesinik ise kasutab mett saunas keha koorimiseks ja peseb sellega ka pead: „Mesi on looduslik, kleebib küll, aga ma pesen selle ju maha.”

„Minu mesilaste kogutud mee kilohind on seitse-kaheksa eurot,” märkis Suurmann.

Hobimesinik: mesi on universaalne toitaine
Hobimesinikel on tarusid mitu korda vähem kui neil, kellele mesilaste pidamine on töö. „Mesilasi on meil aastakümneid peetud, ikka nii alla paarikümne taru,” ütles hobimesinik Hermann (nimi muudetud – toim) Põlva vallast.

Ta külvab kevadeti mesilaste tarvis põllulapile ka keerispead. „Keerispea on samuti looduslik, nagu ka valge ristik, mida samuti külvatakse,” selgitas Hermann ja lisas, et tema mesilased korjavad nektarit veel angervaksalt ja põdrakanepilt.

Tänavu kogutud saagi üle ta ei kurda, kuid lisas, et seda on veel vara mullusega võrrelda, kuigi maikuu oli külm ning mesilaste aktiivne nektarikorje algas juunis. Kanarbikult saab korjet augusti lõpus.

Hermann nimetas mett universaalseks toiduaineks, sest korralik mesi sisaldab väga palju organismile vajalikke aineid, lisaks sellele on meel ka tervendav toime. Ta ei soovita eelmise aasta mett üle 35–40 kraadi kuumutada, sest nii kaotab mesi oma väärtuslikud omadused.

Hobimesinikuna ta mett ei müü, sest kõik kogutu läheb enda ja laste perele ning sõpradele-tuttavatele.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 30/07/2020 11:26:09