Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

„Kõigepealt nuga kõrri!”

Juba mitukümmend aastat naisi ahistanud, neid vägistamise ja tapmisega ähvardanud Põlva mehe hirmuteod võivad saada lõpu, sest politsei asus toimunut uurima.

„Tuttav pöördus murega politseisse, kuna on hiljuti hakanud saama ähvarduskirju. Keskealine meesterahvas ähvardab teda vägistada, ära tappa ja tükeldada, mida ta kirjeldab eriti detailselt. Naine on hirmul, kuna see mees teab ta nime ja umbkaudset elukohta, ja kardab, et võibki teda päriselt üles otsida, nagu ta korduvalt lubanud on.”

Sellise pöördumise avaldasid mitmel pool sotsiaalmeedias pärnulanna Karmeni (nimi muudetud – toim) tuttavad Merili ning Põlvast pärit Kätlin.

Nagu selgus, ei võtnud politsei Karmeni juttu algul kuigi tõsiselt. Naisele öeldi, et ähvardaja pole ohtlik, ja soovitati ta lihtsalt internetis ära blokeerida. Karmen saadeti politseist suuremat abi saamata minema. Ent eeskätt tänu Põlvast pärit sõbrannale Kätlinile sai selgeks ähvardaja isik: Põlvas elav 52-aastane Tarmo. Tuli välja, et mees on juba aastakümneid nii Põlvas kui mujal naisi ahistanud ja ähvardanud. Seda nii avalikult (müüjate ahistamine poodides) kui viimasel ajal ka internetis.

Kätlin ise on Tarmoga, kes harrastab pidevalt uute internetikontode loomist ja nime muutmist, samuti kokku puutunud. Ning ka on too mees kiusanud üht tema sugulast.

„Mind ta ei ahistanud, oli lihtsalt pealetükkiv,” täpsustas Kätlin LõunaLehele. „Aga ma olen „Karmeni” toetaja kuni lõpuni. Me soovime, et selle haige inimesega midagi tõsist ette võetaks. Ja kuna mind on kunagi ähvardatud teise inimese poolt, siis me võitleme ka politsei ükskõiksuse vastu. Nad ei liiguta enne sõrmegi, kui keegi pole viga saanud. Sellele ükskõiksusele tuleb lõpp teha.”

„Mind ähvardati saidil nimega rate.ee, alguses lubati vägistada, siis lubati nuga südamesse ja kõrri lüüa ja siis ära tükeldada,” avaldas Karmen LõunaLehele ähvarduste võigast sisu. „Tüüp ütles kogu aeg, et ma otsiks asjad: suure kausi, suure noa, suure koti ja raseerija.”

Naine meenutas, et algul rääkis Tarmo internetis mõned laused normaalset juttu, siis aga hakkas juba „segast peksma” ega jätnudki enam järele.

„Kuna olen kahe lapse ema, siis loogiline, et tegi hirmu,” nentis Karmen. „Olin ka mõnes mõttes laste pärast mures. Ta võib vaimuhaige olla, aga iialgi ei või teada, mida ta teha võib. Ja see tekitas minus mõnes mõttes trauma: kardan linnas või väljas üksi käia, kuna ei tea, millal nuga võib kõris või seljas lõpetada.”

Kuna naised avaldasid Karmeni juhtumi erinevates sotsiaalmeedia gruppides, siis aktiveerus lõpuks ka politsei. Veebikonstaabel suhtles Pärnu politseiga ja sealt omakorda võeti Karmeniga ühendust. Eelmisel reedel esitas naine ametliku avalduse ja sel teisipäeval läks politseisse ütlusi andma. Politsei pidi pärast seda otsustama, kuidas juhtumit uurida. Küll aga öeldi politseist Postimehele, et mees on neile tuttav ja reaalset ohtu temast pole.

„Suuresti on tegu abi vajava inimesega, kel on probleeme arusaamisega, milline käitumine on õige ja milline mitte,” ütles politsei esindaja ajalehele.

Tarmo arvuti on varem politseisse hoiule võetud ja siis tema internetitegevus lakkas, ent vaid kuni uue arvuti hankimiseni.

„Ta on inimkonnale ohtlik, kuna tal pole kõik korras peas ja ta vajaks ravi või üldse kuhugi kinni panemist,” ütles Karmen LõunaLehele. „Lahenduseks ootan, et temaga võetaks midagi ette: tehtaks talle tema seisundi kohta kohtuekspertiis ja pandaks ta kohta, kus ta saab abi, sest ta pole terve ja normaalne inimene. Selline asi peab lõppema.”

Omamoodi puänt asjale on see, et pärast Postimehe loo ilmumist võttis Tarmo Kätliniga sotsiaalmeedias ühendust ja kirjutas vigaselt: „Vali sõnu. Sind panen kinni, sina mõnitad inimesi.”

„Mina teda ei karda, aga lõpuks võiks ta kinnisesse asutusse panna. Nii ei saa,” sõnas Kätlin.

LõunaLeht leidis sotsiaalmeediast mitu Tarmo kontot, mis kuuluvad tõenäoliselt samale inimesele. Ühes neist oli ainsa koha või asutusena meeldimiste alla pandud kutserehabilitatsiooni keskus, mis pakub tuge erivajadustega inimestele. Kodanik on teada ka Põlva valla sotsiaalosakonnale.

BOKS
Politsei- ja piirivalveameti kommentaar: alustasime internetis naist ähvardanud mehe suhtes kriminaalmenetlust

Politseile laekus möödunud nädalal info, et sotsiaalmeedias on üks mees kirjutanud juhuslikule inimesele ähvardavaid postitusi. Politseile on mees varasemast tuttav ning saame kinnitada, et reaalset ohtu temast kellelegi õigupoolest ei ole. Suuresti on tegu abivajava inimesega, kel endal tervisest tulenevalt probleeme arusaamisel, milline käitumine on õige või milline mitte.

Sellegipoolest kontrollis piirkonnapolitseinik info ilmsikstuleku järel mehe elukohta, et temalt juhtunu kohta aru pärida. Enda sõnul sai mees politseiga kohtumise järel aru, et tema käitumine oli väär, kuid kuna sarnaseid vahejuhtumeid, kus ta internetis ebasobivalt käitub, on olnud ka varem, hoiab politsei tal silma peal. Varem on tema netikäitumise tõttu politsei ka mehe arvuti hoiule võtnud, misjärel mõneks ajaks tema inetu tegevus netiavarustes lakkas, kuni ajani, mil mees hiljem uue arvuti hankis.

Ähvardusi teinud mehe kõrval võttis politsei ühendust ka naisega, et sotsiaalmeedia postituse kõrval ammendavamat infot saada. Naise antud ütluste pinnalt alustas politsei juhtunu uurimiseks 28. juulil kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb ahistavat jälitamist. See hõlmab muuhulgas olukorda, kus teise isiku tahte vastaselt sekkutakse tema eraellu eesmärgil teist inimest hirmutada või muul viisil häirida.

Politsei soovitab, et kui keegi sotsiaalmeedias teid ähvardab, saab igal hetkel juhtunust kohe veebikonstaablitele teada anda või ka politsei kodulehel avaldus esitada.

Sotsiaalmeediasse tehtud postitused ei pruugi politseini aegsasti jõuda nii, et saaks kindlaks teha, kas kellelegi on ohtu ning kui ongi, siis kiirelt sekkuda. Teinekord ei pruugi ähvarduste taga olla tegelikku tahet kellelegi viga teha, kuid ähvardused ise on tõenäoliselt igal juhul siiski häirivad.

Kui politseid juhtunust aegsasti teavitatakse ning ollakse nõus ka menetluses ütlusi andma, saab uurimises muuhulgas määrata ekspertiisi süüteo toimepanija terviseseisundi kontrollimiseks. Kui ilmneb, et inimese kohatu sõnapruuk ja ähvardused on tingitud näiteks vaimse tervise probleemidest, saab kohtu otsusel ta suunata ravile.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 30/07/2020 11:55:38

Lisa kommentaar