Küsitlus

Kas sa kasutad autoga sõites navigatsiooniseadmeid?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
10°
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva

Tõmmu mehe libekeelsed armastuskirjad maksid üksildasele naisele vara ja töökoha

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sihtasutuse arvelt rändasid suured rahasummad Türki. Illustreeriv fotomontaaž

Võru kultuurimaja Kannel juhid jäävad kidakeelseks, kui neilt küsida, kas vastab tõele, et asutuse raamatupidaja kandis tuttavale türklasele kümneid tuhandeid eurosid kultuuritegevusteks mõeldud raha. Mitmest suust kostab vaid kinnitus: Kannel pole kahju kannatanud. Kindel on aga see, et välismaa mehe mesijuttude ohvriks langenud naine sai juhtunu tagajärjel ametist priiks.

LõunaLeheni jõudis järgnev info, mille puhul tuli tõdeda, et kui ka pool sellest vastab tõele, on see üks väga pöörane lugu.

Nimelt, Võru linnas elab üks küpses eas naine, nimetagem teda siinkohal näiteks Ruthiks. Täpselt ei ole teada, kas tutvus sai alguse kohapeal Türgi kuurordis või interneti vahendusel, aga igal juhul tekkis Ruthile noorem türklasest austaja. Mesijuttu ajades suutis tõmmu mees naisel pea segi ajada ning kui too ühel hetkel naiselt veenval ettekäändel raha palus, ei osanud või suutnud Ruth öelda ei.

Et Ruth oli raamatupidaja ja tal oli juurdepääs asutuse (aastaeelarve sadu tuhandeid eurosid) rahale, kandis ümber sõrme keeratud naine väidetavalt tööandja pangakontolt mehele 20 000 eurot. Veidi hiljem selgus, et raha on veel vaja, ja Ruth tegi uue sama suure kande, ikka tööandja arvelt. Ning kolmandatki korda.

Asi alanud juba möödunud sügisel. Veidral kombel ei märganud Ruthi tööandja pikka aega midagi. Ja kuidas see lugu siis välja tuli? Kui naine hakkas tegema neljandat ülekannet – jälle 20 000 –, siis pank olla võtnud asutuse juhiga ühendust, et kas see kõik on ikka õige – te tahategi kogu aeg ühele türklasest eraisikule selliseid summasid üle kanda?!

Asja traagika seisneb osaliselt selles, et see ei olnud eraettevõtte raha, vaid hoopis avaliku sektori ehk siis põhimõtteliselt rahva raha. Ja asutus, millest siin juttu on olnud, ei olevat muu kui Võru kultuurimaja Kannel.

Hiljuti toimunud asutuse nõukogu koosolek, kus arutatud ka Türki rännanud priskete rahasummade ja Ruthi vastutuse küsimust. Naine kinnitanud väidetavalt, et korvab kahju endale kuuluva kinnisvara müügiga (see väide osutub hiljem ebatäpseks – toim). Jama aga olla väga suur ning asutuse juhtkond marus.

Pole ka ime: neil kripeldab ju küsimus, kuidas saab raamatupidaja linna allasutusest suurtes summades raha kõrvale toimetada ja veel nii, et keegi väga pikalt mitte midagi ei tea.

Nõukogu liige: Kannel kahju ei kannatanud
SA Võru Kannel nõukogu liige Andres Visnapuu ei vaielnud vastu LõunaLehe küsimusele 60 000 euro kõrvaldamise kohta raamatupidaja poolt. Aga tema kommentaar jäi napisõnaliseks.

„Me leppisime kokku, et kommentaare annavad Kandle nõukogu esimees ja juhatuse liige. Istusime koos ja usume, et olukord sai lahendatud,” sõnas ta. „Niipalju võin ütelda, et Kannel pole kahju kannatanud, aga töötaja käitumine oli allpool igasugust loogikat.”

Küsime siis sama küsimuse veel kord: meie andmetel kandis kultuurimaja Kannel raamatupidaja türklasest eraisikule kolmel korral 20 000 eurot Kandle raha, seega kokku 60 000 eurot. Tahtis kanda ka neljandat korda, kuid siis sekkus juba pank ja asi tuli avalikuks. Kui täpne meie info on?

„Ma ei tea, kogu selle info saamiseks pöörduge Kandle juhataja poole,” põikles Kandle nõukogu esimees ja väidetav kõneisik Jüri Miks.

LõunaLeht rõhus sihtasutuse nõukogu kaasvastutusele asutuse majandusküsimustes ning küsis siiski: kuidas nõukogu delikaatse olukorra lahendas?

„Ma veel kord kordan: mina ei anna selle kohta mingit infot. Punkt!” teatas Miks ja katkestas kõne.

Sihtasutuse Võru Kannel põhikiri ütleb nõukogu vastutuse kohta muu hulgas järgmist: „Sihtasutuse tegevust kavandab, juhtimist korraldab ja järelevalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu liige peab oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma nõukogu liikme oodatava hoolsusega ja olema sihtasutusele lojaalne. /.../ Nõukogu pädevuses on /.../: juhatuse koostatud majandusaasta eelarve kinnitamine ja eelarvevahendite sihipärase kasutamise kontrollimine.”

Juhataja: see on linnalegendi moodi
Loeme 60 000 euro kõrvaldamise küsimuse veel kord ette ning küsime Kandle juhatajalt ehk juhatuse liikmelt Heiki Kelbilt, kui täpne see on.

„No ei ole väga täpne,” alustas ka Kelp kohe põiklemist. „Aga ütleme niimoodi, et raamatupidaja rikkus raamatupidamiseetikat ja selle eest ta ei tööta enam siin. Muud ei ole midagi.”

LõunaLeht rõhutas, et tegu on linna asutuse ja maksumaksja rahaga, aga Kelp ei olnud ikkagi nõus ütlema, kas suurusjärk 60 000 eurot on õige või mitte.

„Need asjad päris nii ei käi, küsimus on selles, et siin on konfidentsiaalsed isikuandmed ja nii edasi,” laveeris vastaja. „Et päris nii ei ole, et keegi kuskilt kuulis midagi ja ... päris nii ei ole, nagu teie ütlesite. Aga antud juhul me leiame, et asju on nõukogus arutatud, raamatupidaja on töölt lahti tehtud ja ma isegi ei näe, et me peaks veel midagi ütlema. Asjaga on tegeletud, tegeleb ka politsei ja nende poolt omakorda on öeldud, et asi ei kuulu kommenteerimisele.”

Siiski, olete raamatupidaja otsene ülemus, kuidas selline asi juhtus? Kuidas on võimalik, et te juhtunust ei teadnud?

„Raamatupidajal on oma reeglid, millest peab kinni pidama. Kui ta ei pea kinni, siis ongi töölepingu lõpetamine. Asi on sellises staadiumis, et ei saa kommenteerida, kuidas ei teadnud,” sõnas Kelp.

Kandle juhataja ütles, et juhtumid jäävad eelmisse aastasse, ta ei soostunud aga täpsustama, millal toimunu avastati ja millal hakkas politsei seda uurima – see aga olevat juhtunud juba „ammu”.

Ka enda vastutuse kohta vastas Kelp, et praegu on asi uurimisstaadiumis ning eks hiljem näis, millisel määral peab tema kui otsene juht raamatupidaja tegemiste eest vastutama. Ta ütles, et igas asutuses on juhataja alati mingil määral vastutav, kuid praeguse seisuga ei ole nõukogu temal otsest süüd näinud.

„Juhataja alati vastutab,” täpsustas ta veidi hiljem. „Ma ei olnud kuidagi sellega seotud, aga ükskõik mis ettevõttes juhtub, ikka juhataja on mingil määral alati vastutav. Minu vastutus piirnes sellega, et nägin, et pean töölepingu lõpetama.”

„Asi on delikaatne ja konfidentsiaalne praeguses staadiumis, sestap pole praegu juurde lisada,” soovis Heiki Kelp vestlust lõpetada. „Ütlen ainult nii, et kõik andmed pole nii, nagu te ütlesite. Parem kui te seda niimoodi ei kajasta, see ei ole päris tõde ... ja kas täis tõde peabki kunagi selguma. Kannel ei ole kahju kannatanud, nii on kõige lihtsam öelda.”

LõunaLeht püüdis jätkuvalt saada selgust selles, mis meile laekunud infos oli siis ebatäpne ja kas kõrvaldatud raha suurusjärk ehk 60 000 eurot on õige, aga Kelp ei soovinud endiselt täpsustada.

„Nii see päris ei olnud,” jäi ta enda sõnade juurde. „Ma ei tea, kes seda infot on levitanud, aga see on praegu juba pigem linnalegendi moodi. Küsimus pole ka suurusjärgus. Raamatupidaja rikkus oma ametijuhendit ja see tähendabki seda, et tuleb vallandada, ja kogu lugu.”

Mäletatavasti tunnistas Kelp ülalpool, et vahejuhtumid jäid eelmisse aastasse. Siiski tunnistas ta nüüd, et raamatupidaja vallandati umbes kuu aega tagasi.

Sihtasutuse põhikiri ütleb juhatuse kohta, et juhatuse ülesanne on muu hulgas asutuse vara ja rahaliste vahendite käsutamine, raamatupidamise ning aastaaruannete koostamine ja kinnitamine, nõukogule igas kvartalis ülevaate esitamine sihtasutuse majanduslikust seisundist ja nõukogu teavitamine „sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest”.

„Juhatuse liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega on tekitanud sihtasutusele kahju, vastutavad selle hüvitamise eest solidaarselt,” kirjutatakse Kandle põhikirjas. Kelp on ainus Kandle juhatuse liige.

Veel kirjutatakse põhikirjas, et sihtasutuse tegevust ja ka majandusaasta aruannet kontrollib audiitor.

Abilinnapea: tulime asjast välja tugevamana kui enne
Kultuurivaldkonna abilinnapea Sixten Sild kinnitas, et on juhtunuga kursis ja info vastab tõele: Kandle raamatupidaja kandis möödunud sügisest alates võõrale eraisikule kümneid tuhandeid Kandle raha ja vallandati selle eest kuu aega tagasi.

Sillal pole sihtasutuse juhatajale ega nõukogule nende töö suhtes pretensioone. „Asi klaariti kiiresti ja operatiivselt ära, kui see välja tuli – selles mõttes pole mul neile midagi ette heita,” märkis ta.

Abilinnapea tõi juhtunus välja ühe olulise nüansi: endine raamatupidaja hüvitas kahju juba enne, kui lugu välja tuli.

„Ta ei ole tegelikult Kandlele midagi võlgu,” kinnitas Sild. „Ise hüvitas vabatahtlikult ja asi tuligi välja siis, kui oli juba hüvitatud. Kandlele pole rahalist kahju tekitatud. Ja kuna Kannel rahalist kahju pole kandnud ja nüüdseks on ka süsteemi nii muudetud, et pole võimalik, et üks inimene teiste teadmata saab sellist asja teha, siis oleme olukorrast välja tulnud tugevamana, kui enne olime.”

Teisisõnu: naine kasutas Kandle pangakontot n-ö raha laenamiseks ja tagastas selle esimesel võimalusel. Nii ei tekkinud pikema aja jooksul puudujääke ja juhtkond ei pruukinudki tehinguid märgata – kui just kõigis ülekannetes näpuga rida ei ajanud.

Naine oli ise pettuse ohver
Abilinnapea Sillal jäid LõunaLehe küsimused kripeldama ja ta võttis veidi hiljem ise ühendust, et juhtunu tagamaadele omalt poolt pisut valgust heita.

„Tegu on ausa inimesega, kes on ise pettuse ohvriks langenud,” rõhutas ta. „Eks ta võttis, kust oli kiiresti laenu võtta, ja maksis kiiresti tagasi. Tema oli tegelikult see, kes pügada sai.”

„Õnnetu üksildane naine jäi uskuma armastuskirju, mis talle saadeti,” lisas ta. „Vara on hakkama pandud, kaks aastat enne pensioni leida uut tööd ...”

„Kas on vajalik sellise loo avaldamine?” küsis Ruth ise, kui LõunaLeht pakkus talle võimalust juhtunut enda poolt selgitada. „Olen juba oma karistuse saanud mitmekordselt.”

Ruth pöördus ka juristide poole ning teatas lõpuks, et ta ei anna oma nõusolekut käesoleva artikli avaldamiseks.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/08/2020 08:37:44

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247