Tänavu suvel korraldas Lasva käsitööselts koos Lasva rahvamajaga juba 25ndat korda Lasva huvilaagrit. Mitu põlvkondi lapsi on selle laagriga üles kasvanud ja endiste kasvandike lapsed on nüüdseks juba ise laagrisse jõudnud. Aastate jooksul on laager vahetanud küll asukohta ja olemust (ööpäevaringsest laagrist on saanud päevane laager), kuid põhitegevused on jäänud samaks. Teeme siinkohal väikese kokkuvõtte, kuidas laagril on läinud ja mida seal aastate jooksul tehtud on.

Esimene laste huvilaager toimus aastal 1996 Pikakannu kooli juures. Ka siinkirjutajal õnnestus sellest osa võtta. Aasta hiljem oli laager Tsolgo rahvamajas. Viimased 22 aastat on laagrit korraldatud Lasva külas käsitööseltsi ja rahvamaja ruumides. Laagri algusaegadel jäid lapsed laagrisse ka ööseks. Ööbiti telkides või magati madratsite peal rahvamajas. Hiljem, kui laagrit hakati korraldama Lasva külas, tehti laager päevaseks ehk siis lapsed ööbisid kodudes ja käisid päeval laagris. Tänavu suvel toimus laager esimest korda kolmeosalisena: iga suvekuu lõpus oli kaks laagripäeva.

Huvilaagri eesmärk on põhikooliealiste laste suvise vaba aja sisutamine, silmaringi arendamine ja uute teadmiste saamine. Läbivaks teemaks on Vana Võrumaa keel, toidu-, käsitöö- ja pärimuskultuur. Toitude tegemiseks on kasutatud võrukeste rahvapärimuses olevaid põliseid toiduaineid. Lastega koos on küpsetatud karaskeid, leiba, kiirmeetodil on tehtud piimast kohupiima, keedetud erinevaid moose ja valmistatud määrdeid. Samuti on valmistatud ja kaunistatud torti ja tehtud erinevaid maiustusi. Omavalmistatud toit on laste jaoks alati palju maitsvam.

Laste huvilaagris tehakse palju käsitööd. Valminud on unenäopüüdjad, kaunistustega patsikummid, kokteilikõrtest pildiraamid, siidimaalis ja viltimistehnikas nõela- ning diivanipadjad. Lisaks on tehtud portselanmaali, liiva-, õmblus- ja nahkehistööd, kaunistatud kaarte, maalitud pilte jne. Aastaid laagris käinud lastel on kodus kindlasti märkimisväärne kogus isetehtud asju. Lisaks on nad õppinud mitmeid erinevaid käsitöövõtteid ja -tehnikaid.

Enamikel aastatel on laagrikavas olnud ka väljasõidud. Esimesel aastal käidi Pärnus teatris ja Kuperjanovi jalaväepataljonis. Aastal 1996 oli Pärnusse sõit väga suur sündmus ja paljude laste jaoks üldse esimene kord, kui nii kaugele minna sai. Järgnevatel aastatel on käidud veel Emajõel paadiga sõitmas, Räpina paberivabrikus, Taevaskojas, Piusal, maanteemuuseumis, Tõravere observatooriumis, Nopri talumeiereis jne. Lisaks väljasõitudele on laagris tehtud ka liikumismänge, näiteks mängitud rahvastepalli ja korraldatud teatevõistlusi.

2010. aastal pakkus laagri endine kasvandik ja toona teadusbussis tegev Heli Lätt välja võimaluse laagris teadusteatri korraldamiseks. Etteaste kestis tund aega ning lapsed olid efektsetest katsetest vaimustuses. Järgnevatel aastatel valiti laagri jaoks juba konkreetne teema, mille kaudu erinevaid teadusvaldkondi tutvustada. Igal aastal kaasati juhendajateks erinevate erialade LOTE (Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond) tudengeid, lõpetanuid ja nende sõpru, kellest mõned olid aastaid tagasi ka selle laagri kasvandikud.

Juba 2012. aastal oli enamus laagri tegevusajast sisustatud teadustundidega, mille vahele tehti käsitööd ning mängiti liikumismänge. Teadustundide ettevalmistamisele ja läbiviimisele läheneti metoodilisemalt ja tegevused toimusid väljatöötatud kava järgi. Iga laagriaasta teadusteema moodustas terviku, kus olid kajastatud väga erinevad valdkonnad. Mõned näited teadusvaldkondadest, mida eri aastatel käsitletud on: kosmos, elektroonika, astronoomia, bioloogia ja keskkonnateadused, keemia kokanduses ja paberitööstuses jne. Tänapäevalgi on laagri üks eesmärkidest teaduse populariseerimine ja seostamine igapäevaeluga.

Tänavu toimus laager kolmeosalisena: iga suvekuu lõpus oli kolm laagripäeva. Juunikuu huvipäevadel lahendasime võrukeelseid ristsõnu, tegime improteatrit, musitseerisime, tegime pakutrükki ja liivataieseid. Lisaks valmistasime erinevaid hoidiseid. Juulikuus kuulasime linnulaulu, korjasime ja maalisime põllulilli, õppisime võrukeelseid taimenimesid, valmistasime kauni juuksekummi, määrasime lahuste happelisust/aluselisust ja kokkasime erinevaid toite. Augustikuu viimastel päevadel said lapsed puuviljadest DNAd eraldada, viltida, tikkida, tantsida ja küpsetada, mängiti vanarahvamänge ja vaadati võrukeelseid multifilme. Lisaks tehti matk Pindi kirikuaeda, kus tutvuti inimestega meie kultuuriloos.

Oma 25 tegutsemisaasta jooksul on laste huvilaager pakkunud vaheldust ja tegutsemisrõõmu paljudele lastele nii Lasvalt kui lähiümbrusest. Suured tänud toetajatele ja juhendajatele, kes meid aastate jooksul aidanud on. Eriti suur tänu Sirje Kuuseorule, kes on lastelaagri algataja ja eestvedaja tänapäevani. Tänu Sirje ja paljude teiste inimeste koostööle saigi laste huvilaager tänavu juba 25. aastaseks.

 

 

Autor: KATRI ENNO, endine laste huvilaagri kasvandik ja praegune juhendaja
Viimati muudetud: 03/09/2020 10:43:40