Pilt on illustreeriv.

Eelmisel aastal laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi füüsiliste ja vaimsete puuetega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Nende inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses ehk hambaid saab tasuta ravida kogu elu. 

Võru maakonnas pakuvad puuetega inimestele tasuta hambaravi Kesklinna Hambaarstid OÜ, Lõuna-Eesti Kliinik OÜ, L. Kindsigo OÜ ja Odentalia OÜ.

Tasuta  hambaravi ei saa kõik puuetega inimesed. Nimelt on seatud kindlad kriteeriumid, millele inimese terviseseisund peab vastama, et ta saaks tasuta hambaravi. 

Mis tingimustel saab tasuta hambaravi? 

Eriarsti või perearsti otsusega saavad tasuta hambaravi need puuetega inimesed, kes ei suuda ise oma suuhügieeni eest hoolt kanda ja seda ka mitte kõrvalisel juhendamisel. Nende hulka kuuluvad näiteks inimesed, kellel on sügav vaimupuue, intellektipuue, dementsus, autismi spektri häire või muud psüühilised kõrvalekalded. Samuti need, kes on halvatud, ilma käteta või haigustega, millega kaasnevad käte liigutushäired (nt parkinsoni tõbi, raskekujuline tantstõbi).

Vajadusel määrab raviarst (mitte hambaarst) inimesele õiguse tasuta hambaraviks, sh narkoosis tehtavaks hambaraviks, ja teeb tervise infosüsteemi vajaliku märkme. Sealt jõuab info ka riigiportaali eesti.ee. Kui patsiendil on riigiportaalis nähtav eluaegse hambaravi vajadus, võib vastuvõtuaja broneerimiseks pöörduda hambaarsti poole. 

Tähele tuleb panna seda, et tasuta vastuvõtuaja saab broneerida vaid selle hambaarsti juurde, kellel on haigekassaga leping ja kes pakub hambaravi puuetega inimestele. Haigekassa lepinguga hambaarstide kontaktid leiab haigekassa kodulehelt.

Mida silmas pidada vastuvõtuaja broneerimisel?

Puuetega inimesele hambaarsti juurde aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. Helistaja peab olema valmis jagama infot puudega inimese seisundi kohta. Näiteks tuleb hambaarstile teada anda, kas inimene on võimeline hambaarstitooli istuma, ise suud avama ja kas ta saab aru arsti jutust. Arsti tasub teavitada ka sellest, mis puudega inimest ärritab ja rahustab. 

Kindlasti tuleb välja tuua, millal inimene viimati hambaarsti juures käis ja millised on olnud eelnevad kogemused. Näiteks ei saa lamavat inimest tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida ja seda tuleb teha hoopis haiglas.

Puuetega inimese abistajal tasuks hambaarsti vastuvõtule kaasa tulla, et ta saaks vajadusel arstiga suhelda ja oma inimest toetada ja aidata. 

Juhul kui puuetega inimese kliinikusse toimetamiseks on vaja kasutada invatransporti, siis tuleks ühendust võtta kohaliku vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes aitab seda organiseerida. 

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/09/2020 08:49:44